Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi A ja B vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2017 otsus
Tsiviilasja menetluses
hind
apellatsiooni- 147 706,95 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised esindajad
ja
Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
nende Hageja/apellant: Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood: 11149834), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat KarlMorten Jõgi Kostja I/vastustaja
XXXXXXXXXX)
I:
A
(isikukood:
Kostja II/vastustaja
XXXXXXXXXX),
II:
B
(isikukood:
Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Anneli Aab Kolmas isik: C (isikukood: XXXXXXXXXX) Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
26.09.2017 Hageja esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ning kostjate esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
1.Muuta osaliselt Harju Maakohtu 13.02.2017 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.
2.Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Zelluloosi Kinnisvara OÜ kanda.
4.Välja mõista Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt A kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 1297,78 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Zelluloosi Kinnisvara OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Välja mõista Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt B kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 1297,78 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Zelluloosi Kinnisvara OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.10.2015 esitas Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi solidaarselt A (kostja I) ja B (kostja II) vastu kahjuhüvitise 89 848,60 eurot ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale II 22.12.2010 korteriomandi nr 4 Kastani tn 2/Veski tn 63 Tartus hinnaga 550 000 krooni (35 151,40 eurot). Kostja I oli hageja ainuosaniku AS Transcom ainus juhatuse liige aastatel 2007 kuni 2013. Kostja I juhtis lisaks AS Transcom kõiki kontserni kuuluvaid ettevõtteid, sh hagejat. Korteri müügitehingus esindas hagejat juhatuse liige C.
3.AS Pindi Kinnisvara teostatud eksperthinnangu kohaselt oli vaidlusaluse korteri turuhinnaks 2010. aasta detsembri seisuga 125 000 eurot. Hageja müüs A mõjutusel 22.12.2010 B-le korteri turuhinnast ligikaudu kolm korda madalama hinnaga. Kostja I andis C-le mõista, et tal oli valida tehingu sõlmimise või töökaotuse vahel. Kostja I sundis, kasutades ära enda positsiooni hageja ainuosaniku esindajana, hageja juhatuse
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 liiget i müüma korteri turuhinnast kordades madalama hinnaga kostjale II, kes on kostja I poeg.
4.Hageja teatas kostjale I enda kahjunõudest 23.05.2014 nõudekirjaga, mis toimetati kätte 02.10.2014. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt I põhinõudelt 89 848,60 eurot viivist alates 03.10.2014 summas 7294,59 eurot. Kostjale II hageja kahjunõudest ei teatanud, mistõttu kostjalt II nõudis hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest.
5.29.08.2016 suurendas hageja kahjuhüvitise nõuet kostjate vastu solidaarselt 127 148,60 eurole ning kostja I vastu viivise nõuet 10 322,89 eurole seoses ekspertiisi hinnanguga korteri väärtuse kohta seisuga 22.12.2010. Ekspertiisi järgi oli korteri müügiaegne väärtus 162 300 eurot. Alates hagi esitamisest palus hageja välja mõista viivise kostjatelt solidaarselt. Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I ei ole avaldanud oma käitumisega survet hageja juhatuse liikmele ega sundinud viimast tegema hagejale kahjulikku tehingut. Väited hageja juhatuse liikme mõjutamise kohta on paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad. Kostjal I füüsilise isikuna puudus mõju hageja üle, kuna mõju hageja üle oli AS-l Transcom kui hageja ainuosanikul, mistõttu oli hagi esitatud vale isiku vastu. Kostjal I puudus seos hagejaga. AS Transcom tegevus ei olnud ülekantav kostja I tegevusele.
7.Kostja I ei vaidlustanud asjaolu, et oli 30.10.2007–26.06.2013 AS Transcom juhatuse liige ega asjaolu, et 22.12.2010 müügilepingu sõlmimise ajal oli Aktsiaselts Transcom hageja ainuosanik. Kostja I ei nõustunud hageja väitega, et kostja I omas ÄS § 1671 lg 1 tähenduses mõju hageja üle. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi juhatuse liige on äriühingu seaduslik esindaja, kelle tegevus toob kaasa õigused ja kohustused esindatavale, mitte esindajale endale. Tegelik mõju hageja juhatuse liikme C üle oli AS Transcom nõukogu liikmel D-l.
8.21.10.2010 Zelluloosi Kinnisvara OÜ ainuosaniku AS Transcom otsus ei tõendanud hageja üle mõju ära kasutamist ega hageja juhatuse liikme C ebaseaduslikku mõjutamist. AS Transcom 21.12.2010 otsus ei kohustanud hagejat korteri võõrandamistehingut tegema, vaid andis hageja juhatuse liikmele võimaluse selliseks tehinguks. Lõplik otsustuspädevus tehingu osas lasus hageja juhatuse liikmel.
9.Hageja juhatuse liikme väited, et 22.12.2010 müügileping sõlmiti kostja I korraldusel ja et kostja I andis C-le mõista, et tal oli valida lepingu sõlmimise või töö kaotamise vahel, olid paljasõnalised. Hageja saadetud nõudekirjas ei ole viidatud kostja I poolse hageja juhatuse liikme mõjutamisele. Notari poolt tehingu tõestamine tõendab, et kostja I ei olnud hageja juhatuse liiget C mõjutanud 22.12.2010 müügilepingut sõlmima.
10.Hagejale ei tekkinud 22.12.2010 müügilepingu sõlmimisest ja korteri võõrandmaisest kahju. Hageja ja kostja II vahel toimunud korteri müügitehingu puhul ei olnud tegemist 2010. aastal turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga teostatud tehinguga ning tehingu hind oli täielikult kooskõlas müüdud korteri seisukorra, tegeliku väärtuse ja turusituatsiooniga. Korter oli tehingu ajal elamiskõlbmatu ja seal ei olnud rekonstrueerimistöid tehtud. Hageja ei võtnud endale kohustust korter lõpuni
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 ehitada. Teiste samas majas olevate korterite puhul oli hagejal kohustus korterid valmis ehitada. Kostja II vastuväited
11.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Kostja I ei omanud mõju hageja ja selle juhatuse liikme üle ning seetõttu ei mõjutanud kostja I hagejat ega selle juhatuse liiget vaidlusalust müügilepingut sõlmima. Eluliselt ei olnud usutav, et hageja juhatuse liige C mõistis enda mõjutamist umbes viis aastat pärast tehingu tegemist.
13.Hagejale ei tekkinud korteri võõrandamisest kahju, kuna korter müüdi turuhinnaga. 10.11.2010 koostas Groosi Kinnisvara OÜ eksperthinnangu, mille kohaselt oli Kastani 2/Veski 63 kinnistu tervikväärtus 4 500 000–5 000 000 krooni (287 602,42– 319 558,25 eurot). Võttes arvesse kõigi majas olevate korteriomandite pinda, teeb see kasuliku pinna ruutmeetri väärtuseks umbes 259,73–288,59 eurot. Konkreetse vaidlusaluse korteri väärtuseks, s.o korter 4 suurusega 114,90 m2, teeb see vahetult enne lepingu sõlmimist 29 842,97–33 158,99 eurot. Kuna hageja müüs korteri kostjale II hinnaga 550 000 krooni (35 151,41 eurot), mis teeb ruutmeetri hinnaks 305,93 eurot, on tegemist turutingimustel tehtud tehinguga. Samasuguses hinnaskaalas müüs hageja ka teisi Veski tn 63/Kastani tn 2 kortereid. Kostja II ei ole vaidlusalusest tehingust mingit kasu saanud.
14.Kuna hageja ei tõendanud väidetava mõju omanud kostja I vastutusest tuleneva nõude esitamise eeldusi, siis puudus solidaarvastutusel põhinev nõue kostja II vastu. Põhinõude puudumise tõttu ei olnud hagejal ka viivise nõuet. Kolmanda isiku seisukoht
15.Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Harju Maakohtu 19.01.2016 määrusega menetlusse kaastaud C nii kostjate kui ka hageja poolel avaldas, et toetab menetluses hagejat. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus jättis 13.02.2017 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas 07.10.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega seati B-le kuuluvale kinnistule Kohila vallas Sutlema külas Piirimetsa 6 kohtulik hüpoteek summas 97 081,41 eurot Zelluloosi Kinnisvara OÜ kasuks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks, et Ale hüvitatavate menetluskulude suurus oli 7 227,51 eurot ning Ble hüvitatavate menetluskulude suurus oli 9 368,45 eurot ning mõistis kostjate kasuks menetluskulud Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt välja. Väljamõistetud menetluskuludelt tuli Zelluloosi Kinnisvara OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Pooled ei vaidle, et hageja müüs 22.12.2010 kostjale II, kes on kostja I poeg, korteriomandi asukohaga Kastani tn 2/Veski tn 63 Tartus hinnaga 550 000 krooni ehk 35 151,40 eurot (I kd tl 10-15, IV kd tl 191-202). Korteri üldpind on müügilepingu p 1.2.1 kohaselt 114,90 m2 ning korteri lepingujärgne ruutmeetri hind on 4 786,77 krooni ehk 305,93 eurot. Samuti ei ole vaidlust, et kostja I oli 30.10.2007-26.06.2013 4(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 AS Transcom juhatuse liige ja AS Transcom oli 22.12.2010 müügilepingu sõlmimise ajal hageja ainuosanik (II kd tl 20-29) ning 21.10.2010 võttis AS Transcom, vastu otsuse, millega otsustas müüa korteri kostjale II 550 000 krooni eest (I kd t.l. 41).
18.Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal I oli mõju hageja üle ja kas kostja I mõjutas hageja juhatuse liiget C sõlmima 22.12.2010 korteriomandi nr 4 müügilepingut kostjaga II ning mõjutamise tulemusel C rikkus juhatuse liikme kohustusi ja sõlmis 22.12.2010 korteriomandi müügilepingu hinnaga 550 000 krooni, mis oli alla tegelikku väärtust ja millega tekitati hagejale kahju.
19.Äriseadustiku (ÄS) § 1671 lg 1 kohaselt peab oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju ja lg 3 järgi vastutavad § 1671 lg-s 1 sätestatud juhul mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. ÄS § 1671 lg 1 alusel esitatud nõude eelduseks on järgmised objektiivse teokoosseisu elemendid: mõjutajal peab olema oluline mõju osaühingu üle; mõjutaja kasutab temal olemasolevat mõju osaühingu üle ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada juhatuse liiget osaühingut kahjustavalt tegutsema; juhatuse liige rikub mõjutamise tulemusel kas tahtlikult või hooletusest oma kohustusi; osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju, kusjuures kahju tekkimise ja mõjutamise vahel on kahetasandiline põhjuslik seos, s.t esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju; teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, s.t et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.04.2016 otsus nr 3-2-1-181-15 p 26).
20.Vaidlust ei olnud, et lepingu sõlmimise ajal oli kostja I hageja ainuosaniku AS Transcom juhatuse liige ning D oli AS Transcom nõukogu esimees ja ta oli ka teiste kontserni kuuluvate äriühingute esindusorganite liige ja osanik ( AS Transcom Vara ja OÜ Transcom Grupp). Maakohus leidis, et D mõju hageja üle ei välistanud ka teiste isikute poolt võimalikku hageja mõjutamist, sealjuures ka kostja I poolt.
21.Maakohus ei lugenud C vande all antud seletustega tuvastatuks, et A omas ainuvõimu Transcomi kontsernis, kuna ütlused olid vastuolus kostja I vande all antud seletusega ja muud tõendid asjaolu ei kinnitanud. Kostja I seletuse kohaselt oli kontsernis ainumõju hoopis D-l.
22.Ebaõige on hageja käsitlus, et kostjal I oli hageja juhatuse liikme üle mõju seetõttu, et kostja I oli hageja osaniku AS Transcom juhatuse liige ja kuna äriühingu ainuosaniku juhatuse pädevuses on valida ja tagasi kutsuda äriühingu juhatust, siis on ainuosaniku juhatuse liikmel piisav mõju, et mõjutada hageja juhtorgani liikmeid. Ainuüksi asjaolust, kas isikul on pädevus valida ja kutsuda tagasi juhatuse liikmeid, ei saa järeldada ja eeldada, et juhatuse liikmed on nende isikute mõju all, kes neid valivad. Hageja ei esitanud kohtule oma väidete kinnituseks tõendeid, et hagejat oleks juhitud kostja I korralduste alusel. Hageja ei tõendanud oma väidet, et kostja I omas ainuosaniku juhatuse liikme positsioonist tulenevalt hageja üle mõju seetõttu, et tegu oli isikuga, kes varjatult juhtis hageja tegevust üldisemas plaanis. Asjaolust, et kostja I AS Transcom juhatuse liikmena on allkirjastanud ühe ainuosaniku otsuse hagejale 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 kuuluva vara müümiseks, ei saa järeldada tema mõju osaühingule, vaid eelkõige AS Transcomi kui osaniku tahet võtta vastu otsus vara võõrandamiseks. Mõju ei ole võimalik eeldada ka asjaolust, et kostja I oli isikuks, kes ainuosaniku juhatuse liikmena sai võtta vastu ainuosaniku otsuseid. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks lugeda tuvastatuks, et kostjal I oli ühinguõiguslik, majanduslik, isiklik või mingi muu mõju hageja juhatuse liikme C üle.
23.Hageja ei tõendanud, et kostja I oleks oma väidetavat mõju hageja üle ära kasutanud ja mõjutanud hageja juhatuse liiget müüma korterit kostjale II. AS Transcom otsust korteri müümiseks kostjale II ei ole võimalik käsitleda muul moel kui AS Transcom tahteavaldusena. Veenev oli kostjate väide, et hageja ainuosaniku AS Transcom 21.12.2010 otsus ei kohustanud hagejat korteri võõrandamistehingut sõlmima, vaid andis hageja juhatuse liikmele üksnes õigusliku võimaluse selline tehing teha. Hageja väide, et kui kostja I poleks C mõjutanud, siis ei oleks hageja korterit sellise hinnaga müünud, ei olnud veenev. Hageja ei tõendanud oma väidet, et 22.12.2010 müügileping oleks sõlmitud hageja juhatuse liikme poolt kostja I otsesel korraldusel ja et kostja I oleks nõudnud C-lt AS Transcom 21.12.2010 otsuse täitmist. C ja kostja I ütluste põhjal ei olnud võimalik tuvastada, kas kostja I andis või ei andnud C-le mõista, et tal oli valida tehingu sõlmimise või töö kaotamise vahel. Pelgalt C arvamuse põhjal, et ta võis oma töö juhatuse liikmena kaotada, kui ta vaidlusalust lepingut ei sõlmi, ei saa järeldada A mõju müügilepingu sõlmimisele.
24.Hageja väitis, et olukorras, kus kostja I ei oleks omanud mõju hageja ja hageja juhatuse liikme C üle, ei oleks hageja korteriomandit alla turuhinna müünud, mida pidi kinnitama asjaolu, et C müüs hageja nimel umbes üks kuu s.o. 24.11.2010 enne kostjaga II korteri müügilepingu sõlmimist OÜ-le AK-Varad analoogse korteriomandi hinnaga 1 600 000 krooni, ehk umbes 3 korda kallimalt (II kd tl 110-116). Hageja arvates ei ole usutav, et C oleks müünud ühekuulise vahega kaks sarnast korterit kolmekordse hinnavahega ilma, et teda oleks mõjutatud madalama hinnaga tehingut tegema. Maakohtu arvates ei saa vaid usutavusele tuginedes järeldada võimalikku mõjutamist tehingu tegemiseks. C ei ole vande all antud seletuses kinnitanud hageja väidet, et ta oli teadlik korteri müümisel, et korter müüakse turuhinnast madalama hinnaga. C vande all antud seletusest nähtub, et hiljem dokumentide alusel selgus, et kostja II korteri väljaehitamiseks kantud kulutusi on tasunud hageja. Maakohtu arvates ei ole usutav, et korteriga seotud kulud oleksid C-le olnud üllatuseks, kui korter olekski müüdud alla turuhinna ja kohustusega see hageja kulul renoveerida. Seega ei olnud tõendatud hageja väide, et C oli teadlik, et teeb hageja nimel tehingu turuhinnast madalama hinnaga, kuna teda oli väidetavalt mõjutanud kostja I. Eeltoodu tõttu ei olnud tõendatud ka hageja väide, et kui kostja I ei oleks mõjutanud C müüma kostjale II korterit turuhinnast madalama hinnaga, millisest C oli tehingu tegemisel väidetavalt teadlik, siis ei oleks C seda ka teinud ja oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud.
25.C seletus selle kohta, et ta raamatupidamisdokumentide alusel hiljem peale tehingu tegemist avastas, et hageja poolt on kulutatud seoses maja ja kostjale II müüdud korteriga suuri summasid, ei kinnitanud hageja väiteid selle kohta, et C oli kuidagi tehingu tegemise ajal mõjutatud tegema midagi sellist, mida ta ise juhatuse liikmena või mida hageja ei oleks soovinud või tohtinud teha. Vastupidisel juhul ei oleks C-le 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 olnud üllatuseks, et kostjale II võõrandatud korteriga kaasnevad veel mingid hageja poolt tasumisele kuuluvad summad, mis pidid väidetavalt sisalduma korteri madalas müügihinnas. Asjaolust, et kostja II viibis notari juures tehingu tegemisel, ei ole võimalik järeldada tehingu tegemiseks mõjutamist.
26.Kuna tõendamist ei leidnud, et kostjal II oleks olnud mõju hageja üle või et ta oleks oma väidetavat mõju hageja üle ära kasutanud 22.12.2010 müügilepingu sõlmimisel, siis hagejale ei saanud tekkida 22.12.2010 müügilepingu sõlmimise tõttu kahju seoses kostja I tegevusega, mistõttu ka hageja kahjunõue kostja II vastu, mis tuleneks solidaarvastutusest kostjaga I ja selle nõude täitmisega viivitamisest, ei olnud tõendatud ja hageja nõue B vastu tuli jätta rahuldamata.
27.Kostja I esitas oma menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskulu 4 556,95 eurot ja 1 703,80 eurot, mis koosneb kulust õigusabile. Kostja II esitas oma menetluskulude nimekirja, kus märkis, et tal on tekkinud menetluskulu 9 164,95 eurot ja 1 703,80 eurot, mis koosneb kulust õigusabile ja riigilõivule.
28.Maakohtu arvates olid kostja I menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses vandeadvokaat Helmeri Indela poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei olnud ülemäärane ja oli vastavuses asja keerukusega. Kuna põhjendatud ajakulu kokku oli 44,8 tundi, siis lähtudes tunnihinnast 100 eurot ilma käibemaksuta, kujunes põhjendatud õigusabikuluks Helmeri Indela poolt osutatud õigusabi osutamise eest 4 480 eurot ilma käibemaksuta ehk 5 376 eurot koos käibemaksuga. Kostja I menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses vandeadvokaatide Anneli Aab ja Aivar Pilv poolt õigusabi osutamisega olid vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei olnud ülemäärane ja oli vastavuses asja keerukusega. Maakohus leidis eelnevalt, et käesolevas asja oli põhjendatud õigusabi kasutamine hinnaga 120 eurot tunni eest käibemaksuta, mistõttu lähtudes tunnihinnast 120 eurot käibemaksuta ja ajakulust 20 tundi 17 minutit, oli täiendavalt põhjendatud õigusabikuluks vandeadvokaatide Anneli Aab ja Aivar Pilv poolt osutatud õigusabi eest 2 434 eurot ilma käibemaksuta ehk 2 920,80 eurot koos käibemaksuga.
29.Maakohtu arvates oli kostja II menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses vandeadvokaatide Anneli Aab ja Aivar Pilv poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei olnud ülemäärane ja oli vastavuses asja keerukusega. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 9 368,45 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
30.15.03.2017 esitas Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 13.02.2017 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks.
31.Maakohus leidis, et A-l ei olnud C üle piisavat mõju, et mõjutada teda seadusevastaselt käituma. Maakohus põhjendas sellist järeldust põhjendusega, et kuivõrd TsÜS §-st 32 tulenevalt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima 7(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve, siis oleks kohatu eeldada, et ainuosaniku juhatuse liige kasutaks oma juhatuse liikme võimupositsiooni selleks, et mõjutada osaühingu juhatuse liiget käituma osaühingu huve kahjustavalt (või ainuosaniku huvide vastaselt). Maakohtu järeldus mõju puudumise osas on ebaõige. Järeldus, mille kohaselt puudub äriühingu juhatuse liikmel mõju tütarühingu üle, sest mõju kasutamist ei saa eeldada, on vastuoluline. Maakohus ei käsitle siinkohal A mõju puudumist, vaid räägib selle kasutamisest, mis on kaks eraldiseisvat ÄS § 1671 kohase vastutuse eeldust. Teiseks on asjakohatu maakohtu viide TsÜS §-le 32. Apellant nõustub, et ÄS § 1671 kohase mõju omamise puhul ei saa selle kasutamist eeldada, kuid järeldada, et äriühingu ainuosaniku juhatuse liige ei saa omada mõju äriühingu või äriühingu juhatuse liikme üle TsÜS § 32 tulenevalt, on meelevaldne. TsÜS §-l 32 puudub seos isikule ÄS § 1671 kohase mõju omistamisega.
32.Maakohtu arutluskäik, mis välistab äriühingu ainuosaniku juhatuse liikme mõju ÄS § 1671 mõistes äriühingu ja selle juhatuse liikme üle, on ebaõige. Samuti on ebaõige maakohtu väide, et apellant ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks lugeda tuvastatuks, et A-l oli mõju C üle. Maakohus oleks pidanud jaatama A mõju apellandi ja C kui apellandi juhatuse liikme üle ainuüksi ühinguõiguslikust suhtest tulenevalt, mistõttu on maakohus valesti tõlgendanud ja kohaldanud ÄS § 1671 lg 1.
33.C selgitas vande all, et A oli Transcomi kontsernis niiditõmbaja ning et need juhatajad, kes Aga tülli läksid, kaotasid töö. Maakohtu hinnangul ei tõenda C seletused A poolset mõju, sest A seletuste kohaselt omas Transcomi kontsernis mõju D. Seejuures on maakohus otsuses õigesti selgitanud, et asjaolu, kas D omas Transcomi kontsernis mõju või mitte, ei oma tähendust, sest D mõju ei välista A mõju. Seega ühelt poolt on maakohus eitanud A mõju D väidetava mõju tõttu, kuid teiselt poolt on leidnud, et D mõju ei välista A mõju. Maakohtu käsitlus on selgelt vastuoluline.
34.Maakohtu järeldus, et otsus on kantud apellandi ainuosaniku AS Transcom huvist müüa korteriomand ning et otsus ei tõenda A mõju olemasolu, on ebaõige ega ole eluliselt usutav. Lisaks sellele, maakohtu poolt määratud ekspertiisist nähtub, et korter müüdi kordades alla turuhinna.
35.Maakohus oleks pidanud tõendeid kogumis õigesti hinnates järeldama, et A omas C üle ÄS § 1671 lg 1 kohast mõju. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja täielikult ning rikkus sellega TsMS § 232 lg 2.
36.Maakohtu selgitus, et A otsust ei ole võimalik käsitleda muul moel kui AS Transcom tahteavaldusena, ei ole õige ega ole ka hagi lahendamise seisukohalt oluline. Tegemist oli nii AS-le Transcom kui ka apellandile kahjuliku otsusega, millel puudus mis tahes äriline loogika. A võttis otsuse vastu enda huvidest lähtudes – otsuse sisuks oli tema pojale korteriomandi alla turuhinna müümine. Selline käitumine on ÄS § 1671 lg 1 mõistes omistatav A-le. Samuti ei tähenda asjaolu, et tegemist oli AS Transcom nimel vastu võetud dokumendiga, et otsusega C mõjutamise eest ei vastutaks A.
37.Maakohus välistas otsusele mõjutamisteo omistamise argumendil, et hagejale kuuluva kinnisvara võõrandamiseks ei olnud vajalik osaniku otsust. Maakohtu selline järeldus on vastuoluline, kinnitab tegelikkuses vastupidist ning on ka ebaõige. Selline maakohtu järeldus ei ole õige ÄS § 168 lg-st 2 tulenevalt. ÄS §168 lg 2 kohaselt võivad osanikud vastu võtta osaühingu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid. 8(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 Käesoleval juhul sekkus A AS Transcom juhatuse liikmena hageja juhatuse pädevusalasse ning otsustas enda pojale korteri müümise. Otsusega vastuolus on ka maakohtu järeldus, et apellant ei tõendanud, et müügitehing sõlmiti A otsesel korraldusel. A poolt allkirjastatud otsus tõendab, et tehing tehti tema korraldusel.
38.Maakohus ei lugenud mõjutamistegu C seletuste alusel tõendatuks, sest C ja A seletused olid vastukäivad (A eitas C mõjutamist) ning C ei kinnitanud väidetavalt hageja väidet, et A ähvardas C töö kaotamisega. On iseenesest mõistetav, et A eitab C mõjutamist – vastasel juhul kuuluks hagi tema ja tema poja vastu rahuldamisele. Kui analüüsida C seletusi kogumis teiste tõenditega, siis on selge, et C seletused vastavad tegelikkusele ning et A mõjutas C tegema hagi aluseks olevat tehingut. Maakohtu järeldus, mille kohaselt ei kinnitanud C hageja väidet, et A ähvardas C töö kaotamisega, ei ole õige. C kirjeldas, kuidas A oli varasemalt kõrvaldanud teisi kontserni kuuluvate ühingute juhte juhatuse liikme positsioonilt ning et tal tuli valida kahe halva variandi vahel – kas kaotada töö või teha tehing. Asjaolu, et C ei kasutanud seletuste andmisel sõna „ähvardamine“, ei tähenda, et A tegutsemine ei ole käsitletav mõjutusteona.
39.Maakohus leidis, et C väited, mille kohaselt oli ta teadlik, et ta müüb korteri alla turuhinna, ei ole usutavad, sest talle tuli apellandi kulul korteri renoveerimine üllatusena, mistõttu ei ole omakorda usutav, et teda mõjutati. Maakohtu järeldus on ebaõige. B-le müüdi korteriomand niivõrd odava hinnaga, et eksperthinnangu kohaselt oli selle hind turuhinnast madalam ka siis, kui tegemist oleks olnud nö „tondilossi“ seisukorras oleva hoonega (toimiku IV köite lk 134 ja 148). Hiljem selgus, et lisaks niivõrd odavale hinnale renoveeriti korter hageja kulul. See ei tähenda, et C ei olnud korteri müümise hetkel teadlik selle turuhinnast madalama hinnaga müümisest, vaid et kahju oli esialgsest veelgi suurem.
40.Lepingust nähtub, et apellant müüs umbes 2 kuud enne hagi aluseks oleva tehingu tegemist B-le müüdud korteriga analoogse korteri 3 korda kallima hinnaga OÜ-le AK Varad. See kinnitab üheselt, et B-ga tehtud müügitehingul puudus apellandi jaoks majanduslik sisu. Sellise hinnavahega korterite võõrandamine kinnitab omakorda, et C müüs korteri B-le A mõjutusel. Vastupidine järeldus ei ole eluliselt usutav. Maakohus rõhutas, et üksnes elulisusele tuginedes ei saa järeldada kellegi võimalikku mõjutamist tehingut tegema. Apellant ei nõustu maakohtu sellise järeldusega, kuivõrd hageja ei tuginenud hagiavalduses üksnes „elulisele usutavusele“, vaid tõenditele, mille kogumis hindamise tulemusena saab jõuda vaid järeldusele, et C ei oleks teinud hagi aluseks olnud tehingut, kui A ei oleks teda selleks mõjutanud. Vastus apellatsioonkaebusele
41.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse põhjendusi 9(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 osaliselt muuta. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et nõude aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendamata.
43.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude ÄS § 1671 lg-te 1 ja 3 alusel kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus on õigesti määratlenud, milliste eeltoodud sätete kohaldamise eelduste olemasolu tuleb tuvastada.
44.Esmalt tuli määratleda, kas kostjal I oli oluline mõju hageja üle. Kuna kostja I oli hageja ainuosaniku AS Transcom juhatuse liige, siis oli tal õigus esindada ainuosanikku (TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 180 lg 1), tehes juhatuse liikmena osaniku pädevusse kuuluvaid otsustusi (ÄS § 168 lg 1). Samuti võib hageja osanik, keda esindas kostja I, teha otsuseid, mis kuuluvad hageja juhatuse või nõukogu pädevusse (ÄS § 168 lg 2). Õige on maakohtu järeldus, et otsest ühinguõiguslikku mõju hageja üle omas AS Transcom, kuid kolleegiumi arvates ei välista eeltoodu, et ainuosaniku juhatuse liige, tegutsedes ainuosaniku nimel, omab kaudselt ühinguõiguslike seoste kaudu olulist mõju hageja üle. Seega osas, kus maakohus on leidnud, et kostjal I puudus hageja üle igasugune ühinguõiguslik mõju, sh läbi esindussuhte, tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
45.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I on kasutanud oma olulist mõju tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada hageja juhatuse liiget C tegutsema hagejat kahjustavalt 22.12.2010 müügilepingu sõlmimisel. Kolleegiumi arvates saab juhatuse liikme mõjutamist teatud viisil käitumiseks järeldada ainult siis, kui mõjule ja selle intensiivsusele viitavad tõendite põhjal tuvastatud asjaolud. Eeltoodud asjaolude esinemist pidi tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Kolleegiumi arvates on maakohus hinnanud esitatud tõendeid, sh C ja kostja I vande all antud seletusi, TsMS § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Seletuste hindamisel tuli mh arvestada ka sellega, et mõlemal isikul oli oluline huvi tehtava lahendi vastu, sest kostja I vastu oli esitatud käesolev hagi ja kolmanda isiku vastu oli hagejal võimalus esitada kahju hüvitamise nõue. Kuna vande all antud seletused olid vasturääkivad, siis on maakohus õigesti leidnud, et ainuüksi C seletuse põhjal, mis on vastuolus kostja I seletuses esiletooduga, ei ole võimalik mõjutamist tuvastada. Maakohus on õigesti juhtinud tähelepanu C ütlustes olevatele vastuoludele, mis mõjutavad nende usaldusväärsust. C seletuse kohaselt tajus tema mõjutamist eelkõige selle kaudu, et tema arvamusel olid kostjaga I tülli läinud kontserni kuuluvate äriühingute juhid kaotanud töö, kuid C seletusest ega ka hageja esiletoodud asjaoludest ei nähtu, millistel asjaoludel oli kontserni kuuluvate äriühingute juhatuse liikmetega lepinguid lõpetatud. Pelgalt C arvamuse põhjal ei saa tema mõjutamist kostja I poolt järeldada. Samuti oli vastuoluline C seletus puutuvalt 22.12.2010 müügilepingus kokkulepitud hinda. Arvestades väidetavalt hagejat oluliselt kahjustavat tehingut ja C teadmist sellest asjaolust, ei ole usutav, et alles mitu aastat pärast tehingu tegemist on hageja juhatuse liige tõstatanud küsimuse hageja kahjustamisest.
46.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, selgitab kolleegium, et maakohtule ei ole alust ette heita TsÜS § 32 ebaõiget kohaldamist. TsÜS §-st 32 tuleneb eeldus, et osaühingu osanikud ja juhtorgani liikmed käituvad omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet järgides ja üksteise õigustatud huve arvestades. Juhul, kui on esitatud kahju hüvitamise nõue, mille aluseks on asjaolu, et TsÜS §-s 32 loetletud isikud on käitunud 10(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 viisil, kus nad on tegutsenud vastusolus TsÜS §-s 32 sätestatuga ja sellega kahjustanud osaühingu huve, peab nõude esitaja tooma esile vastavad asjaolud ja neid tõendama.
47.Apellandi poolt rõhutatud AS Transcom 21.12.2010 otsus korteriomandi nr 4 müügi kohta hinnaga 550 000 krooni (I kd tl 41) kostjale II ei tõenda kolleegiumi arvates kostja I poolt hageja juhatuse liikme mõjutamist. Kohtule on esitatud ka AS Transcom 24.11.2010 otsus samas majas paikneva korteriomandi nr 3 müügi kohta OÜ-le AKVarad (IV kd tl 39). AS Transcom 21.12.2010 ja 24.11.2010 otsustest saab järeldada, et Kastani tn 2/Veski tn 63 korteriomandite müügi otsustusprotsess toimus hageja ainuosaniku poolt vastavate korralduste tegemisega. Eeltoodu on vastavuses ka C seletusega, mille kohaselt korteriomandite müügiga tegeles AS Transcom ja korterelamu renoveerimise korraldamine toimus läbi teiste D-ga seotud äriühingute (Elikante) (IV kd, tl 40-44). Sama kinnitas vande all ka kostja II (IV kd tl 46-49). Samas on õige maakohtu otsuses rõhutatu, et iseenesest ainuosaniku otsus ei kohustanud hagejat väidetavalt kahjulikku tehingut tegema, kuna tehingu tegemise otsustusõigus oli hageja juhatuse liikmel.
48.Lisaks maakohtu poolt tuvastatule märgib kolleegium, et esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa järeldada, et kostjale II korteriomandi müük oli hagejat kahjustav. Kuigi maakohus eeltoodut ei hinnanud, annab kolleegium ka selles osas järgnevalt poolte väidetele hinnangu.
49.22.12.2010 sõlmitud müügilepingu p-de 1.2.1 ja 3.1 järgi müüs hageja kostjale II korteriomandi nr 4 (registriosa nr 5351103) üldpinnaga 114,9 m2 hinnaga 550 000 krooni. Müügilepingu p 1.8.5 järgi olid lepingu esemeks oleva korteriomandi ehitustööd lõpetamata, sh puudub sanitaartehnika ning teostamata on sanitaar- ja elektritööd (I kd tl 12). Pooled vaidlesid, millises seisukorras täpselt oli korteriomand müügi ajal. Groosi Kinnisvara OÜ 10.11.2010 arvamuse p 4 kohaselt vajavad kõik Kastani tn 2/Veski tn 63 korteriomandid kapitaalremonti ja osaliselt on lammutustöödega alustatud. Hoones tuleb välja ehitada kõik kommunikatsioonid – vesi, kanalisatsioon, küte, elekter ja sidesüsteemid (II kd, tl 32). OÜ Vennad Ehitus 18.10.2010 hinnapakkumisest korteris Veski 63-4 teostatavate tööde kohta tuleneb, et tööde maksumus oli 339 920,40 krooni, kusjuures pakkumine ei sisaldanud kõiki tehtavaid töid (elektri- ja torutööd). Pakkumise järgi tuli osaliselt mh ehitada vaheseinu ja põrandaid (II kd tl 51-52). Eeltoodust saab järeldada, et kostjale II müüdud korteriomand ei olnud elamiskõlbulik ja see vajas olulisi lisakulutusi elamiskõlbulikuks muutmiseks. Hageja ei ole väitnud, et hageja ja kostja II või kostja I oleks kokku leppinud, et hageja ehitab oma kulul korteriomandi lõpuni. Väidetav hilisemalt selgunud tööde tegemine hageja arvel kostjale II müüdud korteriomandis ei anna alust lugeda 22.12.2010 tehingut hagejat kahjustavaks. Oluline oli see, millistel tingimustel 22.12.2010 tehing tehti.
50.Korteriomandi müügiga hagejale väidetava kahju tekkimise hindamiseks on kolleegiumi arvates vajalik hinnata ka seda, millistel tingimustel tehti teised tehingud samas majas olevate korteriomanditega. Hageja tõi esile, et 24.10.2010 müüdi OÜ-le AK-Varad 115,20 m2 suurune korteriomand nr 3 hinnaga 1 600 000 krooni. Eeltoodud tehingu hind oli kokku lepitud eeldusel, et müüja (hageja) ehitab tähtaegselt ja 11(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781 nõuetekohaselt valmis siseseinad, paigaldab 2 välisust, teostab elektri- ja nõrkvoolutööd kuni korteri kilbini, ehitab välja küttesüsteemi ja paigaldab malmradiaatorid, ehitab välja ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja paigaldab aluspõranda (lepingu p 5.1). Müüja ei olnud p 5.2 järgi kohustatud paigaldama santehnikat ja tegema siseviimistlust (II kd tl 110-117). Seega ei olnud OÜ-ga AK-Varad ja kostjaga II sõlmitud müügilepingud sõlmitud samadel tingimustel. Hageja on teinud E-le 24.10.2011 ettepaneku täisviimistlusega korteriomandi nr 2 suurusega 173,6 m2 müügiks hinnaga 80 000 eurot (II kd tl 63). Korteriomand nr 1 suurusega 179,10 m2 on müüdud 15.08.2011 OÜ-le AK-Varad 115 000 euro eest, kusjuures on müüja kohustatud valmis ehitama soklikorrusele sauna, välja ehitama ventilatsioonisüsteemi, paigaldama tammelaudadest põrandad, paigaldama korterisisesed uksed ja liistud. Müüja ei olnud kohustatud tegema siseviimistlust ega paigaldama santehnikat (II kd tl 67-74). Korteriomand nr 6 suurusega 162 m2 on 06.05.2011 müüdud AK-le ja KK-le hinnaga 212 000 eurot ja lepingu p 5.1 kohaselt teeb müüja lõppviimistluse väljaarvatud köögimööbli ja sanitaartehnika paigaldamine. Kohtule esitatud müügilepingutest ja müügipakkumisest saab järeldada, et kõik Kastani tn 2/ Veski tn 63 korteriomanditega tehtud tehingud olid tehtud erinevatel tingimustel. Ainult kostjaga II sõlmitud müügilepingu puhul ei olnud hagejal kohustust lepinguobjekti kas teatud valmiduseni või lõpuni ehitada. Kolleegium märgib, et 24.11.2010 lepingus kokkulepitud müügihinnast pidi OÜ AKVarad kandma 540 967,68 krooni hageja laenulepingu katteks AS-s Swedbank olevale arvele ja ülejäänud summa 1 059 032,32 krooni kanti üle ehitustöid teostavale OÜ-le Elikante. Eeltoodust tulenevalt on usutav, et 1 059 032,32 krooni oli tasutud OÜ AKVarad poolt OÜ-le Elikante tulevikus tehtavate ehitustööde eest ja 540 967,68 krooni hagejale ehitusjärgus oleva korteriomandi eest. 22.12.2010 hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingus toodud hind 550 000 krooni on samas suurusjärgus OÜ AK-Varad poolt hageja korraldusel pangale hageja laenu katteks tasutuga. Kolleegium järeldab eeltoodust, et 24.11.2010 ja 22.12.2010 müügilepingutes kokkulepitud poolelioleva korteriomandi hind on samas suurusjärgus. Kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse järgi on korteriomandi nr 4 väärtus seisuga 22.12.2010 olenevalt selle valmidusastmest erinev. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et kostjale II müüdud korteriomand oli elamiskõlbmatu, kusjuures seal puudusid kommunikatsioonid ja torustikud, samuti olid osaliselt puudu vaheseinad, põrandad. Kohtu määratud eksperdi arvamusest tuleneb, et sellises olukorras korteriomandi väärtuseks oli 22.12.2010 seisuga 45 800 eurot (IV kd tl 134-162). Arvestades, et hinnang on antud täpsusega +/- 10%, siis leiab kolleegium, et arvamuses toodud korteriomandi tegelik väärtus ei anna alust pidada 22.12.2010 tehingut hagejat kahjustavaks. Iga tehing on poolte vahel eraldi läbi räägitav ja see, kui tehing hilisema hinnangu järgi ei vasta täpselt eksperdi tuvastatud väärtusele, ei tähenda, et tehing oleks igal juhul kahjulik.
51.Eeltoodut kokkuvõttes on õigesti jäetud hagi kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-14781
52.Maakohus jättis seoses hagi rahuldamata jätmisega kostjate menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ja määras kindlaks menetluskulude suuruse. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud kostjate menetluskulude suurust. TsMS § 651 lg 1 järgi kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.
53.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
54.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja I on palunud ringkonnakohtu menetlusega seonduvate menetluskuludena hüvitada lepingulise esindaja vandeadvokaat Anneli Aabi ja vandeadvokaat Aivar Pilve esindamise eest tasumisele kuuluv 1003,80 eurot. Kostja II palus menetluskulud hüvitada samas summas. Lisaks palus kostjate esindaja kohtuistungil hüvitada vandeadvokaat Anneli Aabi ajakulu 2,5 tundi istungiks ettevalmistamiseks ja 1 tund istungiks, s.o arvestades tunnihinda 168 eurot (koos käibemaksuga), 588 eurot. Lepinguliste esindajate kuluarvestuse kohaselt on vandeadvokaat Aivar Pilvel kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele 20 minutit ja menetluskulude tagatise taotlusega seonduvalt 15 minutit. Vandeadvokaat Anneli Aab on kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja menetluskulude tagatise taotluse esitamisele 3 tundi ja 37 minutit, vastuse koostamisele ja vormistamisele kokku 7 tundi ja 45 minutit. Seega on kokku kostjate lepinguliste esindajate ajakulu 15 tundi ja 27 minutit ja menetluskulude suurus 2595,60 eurot. Kostjaid esindanud vandeadvokaatide tunnitasu on 140 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 168 eurot. Hageja kostjate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostjate esindajate taotluses toodud ajakulu apellatsioonimenetluse toiminguteks, arvestades menetluse keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, pidada põhjendatud ja vajalikuks. Esindajate tegevus ei olnud teineteist dubleeriv. Seega on põhjendatud ja vajalik aeg kostjate lepinguliste esindajate teenuse osutamisel apellatsiooniastmes 15,27 tundi. Advokaatide tunnitasu 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) saab kohtupraktikat arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega kuulub taotlus rahuldamisele. Menetluskulu kuulub hüvitamisele summas kokku 2595,60 eurot (15 tundi 27 minutit x 168 eurot). Kuna kostjad on palunud menetluskulud välja mõista kummalegi kostjale võrdses osas, siis kuulub hagejalt kostja I kasuks väljamõistmisele 1297,80 eurot ja kostja II kasuks 1297,80 eurot. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.