lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-68/44

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-68/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1695
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Mapri Ehitus10131080(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-68

Tsiviilasi

V.H., A.R.-i , M.V. , A.K. ja U.P. hagi OÜ Mapri Ehitus vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad

ja

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine nende Hageja I V.H. (isikukood XXX) Hageja II A.R. (isikukood XXX) Hageja III M.V. (isikukood XXX) Hagejate I-III lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaat Kevin Kõo Hageja IV A.K. (isikukood XXX) Hageja V U.P. (isikukood 480042965329) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk Kostja OÜ Mapri Ehitus (registrikood 10131080) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kompromissiga isikud

kaasatud Lubja Kodu OÜ (registrikood 12729019) Seaduslik esindaja P.J. (isikukood XXX) Seaduslik esindaja R.M. (isikukood XXX) S.R. (isikukood XXX) G.M. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kaasata kompromissiga ühinemiseks menetlusse Lubja Kodu OÜ, S.R. ja G.M..
2.Kinnitada hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega on ühinenud Lubja Kodu OÜ, S.R. ja G.M. alljärgnevas: a) Kostja kohustub lammutama Tartu linnas aadressil Lubja tn 2a asuva olemasoleva korterelamu ning ehitama selle asemele uue korterelamu arvestades alltoodud tingimusi.

1

2-24-68 b) Uue korterelamu ehitamise aluseks tuleb võtta olemasoleva korterelamu ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt võimalikult algses mahus. Korterelamu projektlahendust võib kostja muuta: i. osas, mis on vajalik uue korterelamu püsivuse tagamiseks (st vajumise vältimiseks); ii. osas, mis on vajalik tulenevalt teostatavate uurimistööde tulemustest; iii. osas, mis on vajalik tulenevalt kohaliku omavalitsuse ja teiste pädevate ametkondade nõuetest; iv. osas, mis vajalik lammutatava hoone alla kogunenud veega seonduvate puuduste lahendamisega; v. osas, mis vajalik tulenevalt teostatavast ventilatsiooniprojekti parandusettepanekutest, et lahendada: 1) teise korruse trepikoja alarõhu kompensatsioon ja 2) esimese korruse korter 5 pliidikubu väljatõmme; vi. muudel juhtudel kokkuleppel korteriomanikega. c) Kostja kohustub korteriomanikke teavitama ehitusprojekti muudatustest. d) Juhul, kui olemasolevatest geoloogilistest uuringutest ei piisa, kohustub kostja teostama täiendava geoloogilise uuringu. e) Kostja kohustub taotlema kõik lammutus- ja ehitustöödeks vajalikud load, samuti valminud korterelamule kasutusloa. f) Kostja kohustub võimaldama teostada korteriomanike poolt valitud ja kostjaga kooskõlastatud pädeval isikul ehitustööde osas omanikujärelevalvet, kusjuures omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira kostja kohustusi ja vastutust. g) Kostja kohustub sõlmima omal kulul enda valitud kindlustusseltsis ehitusperioodiks ehitustegevuse kõiki riske hõlmava koguriskikindlustuse (CAR) vähemalt 1 000 000 euro ulatuses, kus soodustatud isikuks on korteriomanikud ja esitama korteriomanikele vastava kindlustuspoliisi enne ehitustöödega alustamist. Kindlustusleping peab sisaldama lisaks ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele tekitatud vara- ja isikukahjude eest maksimaalse vastutusega 400 000 eurot. h) Kostja kannab kõik korterelamu lammutus- ja ehitustöödega (st hoone taastamisega) kaasnevad kulud, sealhulgas (kuid mitte ainult) täiendavate projekteerimistöödega ja neist muudatustest tulenevate täiendavate ehitustöödega seonduvad kulud (v.a projekti muudatused, mis teostatakse korteriomanike erisoovidest lähtuvalt ning mille kulude kandmise osas on sõlmitud eraldi kokkulepe), ehitamisega seonduvate uuringute kulud, avalike lubade taotlemisega ning avalike nõuete järgmisega seonduvad kulud, ehitusperioodi kommunaalkulud. Selguse huvides: korteriomanike poolt kaasatava omanikujärelevalvega seonduvad kulud kannavad korteriomanikud iseseisvalt, kuid kostja hüvitab nendest kuludest kokkuleppeliselt maksimaalselt 2000 eurot (millele lisandub käibemaks) kuus hiljemalt ehitustööde valmimiseks. i) Kostja kohustub demonteerima ja paigaldama korteritesse sisseehitatud mööbli (sh köögimööbel, garderoobid, dušiseinad jne). Kui demonteerimise ja paigaldamise käigus saavad detailid kahjustatud, kohustub kostja need omal kulul asendama. Korterites paikneva sisseehitatud mööbli koosseisu ning 2

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-68 nendega seonduvad täiendavad kokkulepped on korteriomanikud ja kostja fikseerinud sellekohase aktiga. Samuti kohustub kostja demonteerima ja paigaldama korteritesse olemasolevad kliimaseaded (soojuspumbad) ja kaminad ning taotlema nende kasutamiseks vajalikud load. j) Kostja p 2.a sätestatud kohustuste täitmise tähtaeg on 12 kuud alates kohaliku omavalitsuse poolt ehitustööde teostamiseks (korterelamu lammutamiseks ja uue ehitamiseks/taastamiseks) asjakohase loa väljastamisest, millele lisandub kasutusloa väljastamiseni kuluv aeg. Kostja kohustused loetakse täidetuks, kui korterelamule on väljastatud kasutusluba ning korterid on korteriomanikele üle antud kokkulepitud seisukorras (sh koos p-s 2.i viidatud aktis kirjeldatud sisustusega ja seadmetega). Kui kohalik omavalitsus menetleb korterelamule kasutusloa väljastamist kostjast mittesõltuvatest asjaoludest tingitult seaduses sätestatud tähtajast kauem, siis pikeneb kohustuse täitmise tähtaeg vastava ajavahemiku võrra, kuid mitte kauem kui 3 kuu võrra. k) Korteriomanikud võtavad korterelamu ja korterite otsese valduse üle pärast hoonele kasutusloa väljastamist. Korterelamu ja korterite otsese valduse üleandmisel allkirjastavad kostja ja korteriomanikud lihtkirjaliku üleandmisvastuvõtmisakti, milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. Juhul, kui omanikud või mõni neist keeldub käesoleva kompromissi järgmises punktis l. märgitud eksperdi hinnangul põhjendamatult akti allkirjastamisest, loetakse valdus üleantuks alates päevast, mil kostja algselt valdust omanikele või omanikule pakkus. l) Korterelamul selliste puuduste olemasolu, mis ei takista korterelamu (s.h korterite) sihtotstarbelist kasutamist, ei ole korteriomanikele aluseks otsese valduse vastuvõtmisest keeldumiseks, kuid seda üksnes eeldusel, et korterelamule on väljastatud kasutusluba. Kui korterelamul eksisteerivad puudused, mis ei takista korterelamu sihipärast kasutamist, tuleb need märkida otsese valduse üleandmis-vastuvõtmisakti. Kui korteriomanikud ja kostja ei jõua kokkuleppele puuduste olemasolu või nende puudumise või nende ulatuse osas, kaasatakse puuduste tuvastamisele vastava ala eksperdid. Puudustega nõustumisel või eksperdi poolt tuvastatud puuduste olemasolul kohustub kostja omal kulul korraldama nimetatud puuduste kõrvaldamise otsese valduse üleandmisvastuvõtmisaktis fikseeritud tähtajaks. Kui ekspert puudusi ei tuvasta, loetakse elamu ja korterite valdus üleantuks vastavalt eelmises punktis k. sätestatule. m) Kostja annab taastatud korterelamule 2 aasta pikkuse garantii ning laiendatud garantii hoone põhikonstruktsioonidele ja katusele kestvusega 5 aastat. Garantii algusajaks loetakse ajahetke, kui korterelamule on väljastatud kasutusluba. Ehitise puudustega seoses on korteriomanike nõuete aegumistähtaeg 5 aastat alates korterite üleandmisest korteriomanikele. Muud ehitamisega seotud seadusest tulenevad nõuded aeguvad vastavalt seaduses sätestatule. Kostja poolt korteriomanikule antav garantii jääb kehtima ka korteriomaniku poolt korteri võõrandamisel uuele omanikule, s.t garantiinõuete loovutamine ei eelda kostja nõusolekut. Garantiiperioodil ilmnenud puudused kohustub kostja likvideerima omal kulul korteriomanike poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Avariilised 3

2-24-68 puudused kohustub kostja likvideerima ja parandama viivitamatult. Korteriomanikud on kohustatud teavitama kostjat garantiiajal ilmnenud puudusest mõistliku aja jooksul vastava ehitustöö osa suhtes kehtiva garantiiaja vältel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva möödumisel vastava ehitustöö osa suhtes kehtiva garantiiaja lõppemisest. Kui puudus ilmneb korteriomandi reaalosas, peab vastav kosteriomanik võimaldama kostjal väidetav puudus esimesel nõudmisel üle vaadata. Korteriomanik on puuduse ilmnemisel kohustatud säilitama tekkinud olukorra võimalikult algsel kujul kuni puuduse kostja poolt üle vaatamiseni (välja arvatud osas, mis on hädavajalik avarii ärahoidmiseks või likvideerimiseks või täiendavate kahjude ärahoidmiseks). n) Käesoleva kompromissi nõuetekohasel täitmisel loetakse kõik pooltevahelised nõuded (välja arvatud kompromissijärgsed nõuded) lahendatuks. o) Lubja Kodu OÜ kinnitab, et ei nõua S.R.-ilt ja G.M.-ilt taganemisavalduse täitmist (sh Lubja 2axxx korteriomandi kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks vajalike tahteavalduste andmist) ega tsiviilasjas nr 2-23-6117 Tartu Maakohtu 17.08.2023 tehtud kohtuotsuse täitmise raames üleantu tagastamist. S.R. , G.M. ja Lubja Kodu OÜ kinnitavad, et loevad kostja poolt käesoleva kompromissiga võetud kohustusega tsiviilasjas nr 2-23-6117 17.08.2023 tehtud kohtuotsuse täidetuks ega oma teineteise suhtes täiendavaid nõudeid. S.R. , G.M. ja Lubja Kodu OÜ kohustuvad esitama ühise avalduse Lubja Kodu OÜ suhtes algatatud pankrotimenetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-24-19088. p) Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.  Jätta menetluskulud poolte endi kanda.  Tagastada hagejatele pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust ehk: o A.R. arveldusarvele EE072200001108333610 summas 833,50 eurot; o V.H. arveldusarvele EE621010102032285008 summas 833,50 eurot; o M.V. arveldusarvele EE112200001103107663 summas 833 eurot.  Lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega viie päevani.  Kompromissi kinnitamine ja kaasnevad menetlustoimingud viia läbi kirjalikus menetluses.  Hagejad ja kostja on teadlikud, et TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-68.
4.Tagastada hagejatele pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust järgmiselt: A.R. arveldusarvele EE072200001108333610 summas 833 eurot 50 senti; V.H. arveldusarvele EE621010102032285008 summas 833 eurot 50 senti; M.V. arveldusarvele EE112200001103107663 summas 833 eurot.
5.Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4

2-24-68

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on V.H., A.R.-i, M.V., A.K. ja U.P. hagi OÜ Mapri Ehitus vastu kahju hüvitamiseks. Pooled esitasid 13. aprillil 2025 kohtule kompromisslepingu sooviga lõpetada kohtumenetlus.
2.Pooled pidasid vajalikuks eraldi märkida, et pooltel on erinev arusaam hagi põhjendatuse osas, kuid on läbirääkimiste tulemusena jõudnud kokkuleppele ja pooled soovivad lõpetada käesoleva tsiviilasja esemeks oleva vaidluse kompromissiga.
3.Kompromissiga võtavad kohustusi ja ühinevad kolmandad isikud S.R., G.M. ja Lubja Kodu OÜ. Kohus kaasab nimetatud isikud menetlusse kompromissilepinguga ühinemiseks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
5.Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
6.Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.
7.TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
8.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks viiele päevale.
9.TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. 5

2-24-68 Kohus rahuldab hagejate taotluse ning tagastab hagejatele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool makstud riigilõivust järgmiselt: A.R. arveldusarvele EE072200001108333610 summas 833 eurot 50 senti; V.H. arveldusarvele EE621010102032285008 summas 833 eurot 50 senti; M.V. arveldusarvele EE112200001103107663 summas 833 eurot.

10.TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja