2-16-8901/26 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-16-8901 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja esindaja XXXX alustasid 2014. aasta suvekuudel läbirääkimisi hageja toodete (moosid ja mahlakontsentraadid) müügiks XXXX Vabariigis. Kostja esindaja soovis saada tootenäidiseid, mis hageja talle ka väljastas. Kostja soovis, et hageja väljastaks soetatavad kaubad hageja laost otse kostjale, mis asub XXXX , Eesti Vabariigis. Kostja esmane soov oli kokkuleppe kohaselt soetada läbi XXXX Vabariigi juriidilise isiku hageja laost kaubad ning neid turustades saada hageja poolt toodetava kauba edasimüüjaks XXXX Vabariigis. Kostja esitas 10.08.2014 hagejale e-posti teel esimese tellimuse. Hageja väljastas 16.09.2014 kostjale arve nr XXXX summas 3269,59 eurot, vastavalt kokkuleppele maksetähtajaga 30 päeva. Kostja poolt saadetud transport saabus hageja lattu 17.09.2014 ning arvel toodud kaubad laaditi peale. Kostja on oma allkirjaga ja juriidilise isiku pitseriga kinnitanud nii kauba kättesaamist kui ka nõustumist sellel toodud maksetähtajaga. Seega on hageja endapoolsed kohustused täitnud. Kostja kokkulepitud maksetähtajaks saadud kauba eest ei tasunud, samuti ei ole ta esitanud pretensioone kauba puuduste kohta. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi kohustuste täitmata jätmisest, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2015 kostja võlgnevuse kustutamiseks maksegraafiku, mille kohaselt kohustus kostja müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasuma võrdsetes osades hiljemalt 27.11.2015. Kostja oma kohustust siiski täitma ei asunud. Peale järjekordseid meeldetuletusi kostjale endale võetud kohustus täita, tasus viimane 10.12.2015 hageja arveldusarvele 500 eurot. Seega tunnistab kostja sisuliselt oma võlgnevust, kuid keeldub seda põhjendamatult täitmast. Kuivõrd kostja on kaubad kätte saanud ning arve XXXX on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus kostjalt nõuda põhiosa võlgnevuse tasumist summas 2769,59 eurot.

2-16-8901 Arve nr XXXX väljastati kostjale 16.09.2014 ning maksetähtaeg oli 30 päeva alates kauba saamisest. Kostja sai kauba kätte 17.09.2014, mistõttu muutus arve nr XXXX sissenõutavaks alates 18.09.2014. Hageja arvestab viivist hagiavalduse esitamise seisuga alljärgnevalt: - Kostja on arvest XXXX summas 3269,59 eurot olnud perioodil 18.10.2014 – 03.11.2015 tasumisega viivituses 381 päeva. Viivisemääraks on 3269,59 euro järgi arvestades 0,72 eurot päevas (3269,59 × 0,00022 = 0,72), mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist 274,32 eurot (0,72 ×381 = 274,32). - Hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2015 maksegraafiku, mille kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse võrdsetes osades (274,47 eurot). Esimese makse kohustus kostja tegema hiljemalt 13.11.2015. Kostja võetud kohustust täitma ei asunud. Esimese ja ainukese makse tegi kostja alles 10.12.2015. Seega on kostja alates maksegraafiku sõlmimisest, s.o perioodil 04.11.2015 – 10.12.2015, arvest XXXX viivituses olnud 36 päeva. Viivisemääraks 3269,59 euro järgi arvestades on 0,72 eurot päevas (3269,59 × 0,00022 = 0,72), mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist 25,92 eurot (0,72 × 36 = 25,92). - Kostja on arvest XXXX summas 2769,59 eurot olnud perioodil 11.12.2014 – 07.06.2016 (hagi esitamise päev) tasumisega viivituses 179 päeva. Viivisemääraks 2769,59 euro järgi arvestades on 0,61 eurot päevas (2769,59 × 0,00022 = 0,61), mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist 109,19 eurot (0,61 × 179 = 109,19). Seega on Hagejal õigus hagi esitamise seisuga kostjalt nõuda viivist summas 409,43 eurot. Eeltoodust ning hagiavaldusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 2769,59 eurot ning viivise 409,43 eurot tasumist kokku summas 3 179,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2769,59 eurot ning viivised summas 409,43 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus on 29.06.2016.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 05.07.2016.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Samuti on hageja kandnud kostjale Leetu dokumentide kättetoimetamiseks menetluskulusid kokku summas 220 eurot (2 x 110 eurot). Kohus peab