2-17-13301/4 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AAS “Xxxx” Eesti filiaali ja XxxxOÜ vahel on 30.09.2009 sõlmitud Maaklerteenuste osutamise leping xxxx, mille objektiks on hageja poolt pakutavate kindlustustoodete müük. Lepingu punkti 3.3.16 kohaselt on maakler kohustatud tasuma hagejale klientidelt saadud kindlustuspreemiaid nimetatud lepingus ja selle lisades sätestatud protseduuride kohaselt. Lepingu punkti 5.2. kohaselt on maakler kohustatud edastama kindlustuspreemiad hagejale. Eelmisel kuul saadud kindlustuspreemiad edastatakse hagejale hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks pangaülekandega lepingus näidatud hageja pangaarvele täissummas, millest on lahutatud maakleri vahendustasu vastavalt näidatud protseduuridele ja määratud summadele. Hageja esitas kostjale kindlustusmaksete tasumiseks arved, millest oli maha arvestatud lepingujärgne vahendustasu. Kostja oma lepingulisi kohustusi arvete tasumisel suures osas ei täitnud ning jättis tasumata hagejale kindlustusmaksed, kokku summas 10 121,29 eurot (juulikuu arvest summa 4 743,91€ tasus kostja 974,78€ ning hageja võttis hiljem arve jäägis olnud summast maha hiljem laekunud kindlustusmakselt vahendustasu 3,21€, võlgnevuse jääk 3 765,92€). Tulenevalt eeltoodust on kostjal hagejale tasumata arve SEE0000709885 alusel 3 765,92€, arve SEE0000748271 alusel 5 960,57€ ja arve SEE0000812822 alusel 394,80€. Kokku ei ole kostja hagejale tasunud kindlustusmakseid summas 10 121,29 eurot. 14.08.2017 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse summas 10 121,29 euro tasumiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning võlgnevust ei tasunud.

2-17-13301 Hageja arvestab ka viiviseid. Viivise kohaldamisel lähtub hageja VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätetest. Seadusest tulenev viivise määr 2016.a võlgnevuse tekkimisest ja kuni hagiavalduse esitamiseni oli 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hageja nõuab viivist arve SEE0000709885 alusel (3 765,92€) 396 päeva eest summas 325,71€, arve SEE0000748271 alusel (5 960,57€) 468,62€ ja arve SEE0000812822 alusel (394,80€) 25,86€. Seaduses sätestatud viivise määra kohaldades on viivise suurus kokku 820,19€. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue summas 10 121,29 eurot ning seadusejärgne viivis 8 % aastas, alates sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 820,19€ ning sealt edasi seaduses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 600 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.