Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-44150/248
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg: 16.10.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6962

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Kohtujurist

Külli Kroon

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2017.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-10-44150

Tsiviilasi

XxxxOÜ (pankrotis) ja

OSAÜHINGU

XXXX(pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu lepingujärgse tasu ja kahjuhüvitise saamiseks (alusetult saadu tagastamiseks) ning põhinõuetelt viivise saamiseks. Eesti Vabariigi vastuhagi XxxxOÜ (pankrotis) vastu kahjuhüvitise ja leppetrahvi ning põhinõuetelt viivise saamiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: XxxxOÜ (endise ärinimega XxxxOÜ) (pankrotis, registrikood xxxx; asukoht Xxxx), pankrotihaldur Kristo Teder, e-post:[email protected] Hageja 2: OÜ Xxxx(pankrotis, registrikood xxxx; asukoht xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaat Reesa Paatsi, e-post [email protected] ja [email protected] Kostja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaat Karin Mölder; e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Määrata Eesti Vabariigi põhjendatud menetluskulude suuruseks 47 677 eurot.

2.Välja mõista XxxxOÜ-lt (pankrotis) ja OÜ-lt Xxxx(pankrotis) pankrotivarast solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 29 734 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu lepingujärgse tasu ja kahjuhüvitise saamiseks (alusetult saadu tagastamiseks) ja põhinõuetelt viivise saamiseks ning Eesti Vabariigi vastuhagi XxxxOÜ (pankrotis) vastu kahjuhüvitise ja leppetrahvi ning põhinõuetelt viivise saamiseks. 02.05.2012 rahuldas maakohus osaliselt kostja taotluse tagatise andmiseks ning kohustas hagejat 2 tasuma kostja menetluskulude katteks tagatis 5000 eurot, mis on tasutud kohtu deposiiti 11. mail 2012. 15.01.2016 rahuldas maakohus kostja teise taotluse kostja menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamiseks ning kohustas hagejat 1 andma kostja kasuks menetluskulude katteks tagatis summas 3 438 eurot, mis on tasutud kohtu deposiiti 27. jaanuaril 2016. Lisaks, 02.11.2016 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt kostja 19.07.2016 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks ning kohustas hagejat 2 andma kostja menetluskulude katteks täiendava tagatise summas 1 875 eurot, mis on makstud kohtu deposiiti 20.11.2016. Kokku on kostja menetluskulude katteks tasutud hagejal 1 tagatis summas 3 438 eurot ning hagejal 2 tagatis summas 6 875 eurot. Kohus jättis 06.06.2016 otsusega hagejate hagi kostja vastu rahuldamata ning rahuldas kostja vastuhagi hageja vastu. Maakohus jättis Eesti Vabariigi ja kolmanda isiku OÜ Xxxxmenetluskulud 97,67% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ning hagejate menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.03.2017 maakohtu 06.06.2016 kohtuotsuse osas, milles maakohus jättis vastuhagi menetlemise kulud OÜ Xxxx(pankrotis) kanda ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis vastuhagi menetlemise kulud ainult XxxxOÜ (pankrotis) kanda. Tallinna Ringkonnakohus sõnastas maakohtu menetluskulude jaotust määrava resolutsiooni p 5 tervikuna järgmiselt: „Jätta Eesti Vabariigi ja OÜ Xxxxhagi menetlemise kuludest 97,67% solidaarselt XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) kanda ning vastuhagi menetlemise kuludest 97,67% XxxxOÜ (pankrotis) kanda. XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) menetluskulud jäävad nende enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) kanda. Riigikohus 02.08.2017 hagejate kassatsioonkaebust menetlusse ei

võtnud ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsus jõustus 02.08.2017. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määrab käesolevas määruses kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab need välja selliselt, et jätab kostja hagi menetlemise kulud perioodil kuni vastuhagi esitamiseni 97,67% solidaarselt XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) kanda ning alates vastuhagi esitamisest 02.11.2011 kostja vastuhagi menetlemise kulud 97,67% XxxxOÜ (pankrotis) kanda, arvestades sealjuures asjaoluga, et kuivõrd hagi ja vastuhagi menetlus olid põimunud, on vastuhagi kuludeks 50% menetluskuludest maakohtus alates vastuhagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni 06.06.2016. Ülejäänud kostja maakohtu menetluskuludest perioodil 02.11.2011-06.06.2016 jäävad 97,67% ulatuses solidaarselt XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad solidaarselt XxxxOÜ (pankrotis) ja OÜ Xxxx(pankrotis) kanda. Kostja esitas 15.08.2017 oma menetluskulude nimekirja. Kostja palub vastavalt 25. aprillil 2016. a., 28. aprillil 2016. a. ja 07. märtsil 2017. a. esitatud menetluskulude nimekirjadele ning Tallinna Ringkonnakohtu 07. märtsi 2017. a. kohtuistungi protokollile määrata kindlaks oma menetluskulud summas 58 179,01 eurot (õigusabikulud summas 58 162,69 eurot 498 tunni ja 03 minuti ulatuses õigusabiteenuse eest, mis teeb keskmiseks tunnitasuks 121,64 eurot ning bürookulud summas 16,32 eurot). Kokku palub kostja hagejatelt välja mõista menetluskulu 58 179,01 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotleb ka väljamõistetavate menetluskulude katmist menetluskulude katteks hagejate poolt kohtudeposiiti laekunud summade arvelt, kuivõrd mõlemad hagejad on pankrotis, mistõttu on neilt menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Seega taotleb kostja kindlaksmääratud menetluskulude katmist kohtudeposiidis oleva tagatise arvelt kokku 10 313 euro ulatuses, vastavalt hageja 1 tagatise arvelt summas 3 438 eurot ning hageja 2 tagatise arvelt summas 6 875 eurot. 01.09.2017 esitasid hagejad kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele seisukoha, milles taotlesid jätta rahuldamata nii kostja taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks kui ka taotlus menetluskulude tagatise kogu ulatuses välja maksmiseks. Hagejad leiavad, et kõik kostja poolt väljamõistmiseks esitatud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Menetluse kestus ei saa hagejate hinnangul olla põhjenduseks ebamõistlikult suures ulatuses menetluskulude väljamõistmiseks. Kuigi tsiviilasja lahendamine võttis mõnevõrra kauem aega, tuleb arvestada, et pikka aega menetlus seisis ning puudus vajadus toimingute tegemiseks. Hagejad paluvad kohtul kostja menetluskulusid lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist kogu ulatuses hinnata. Hagejad rõhutavad, et ainuüksi kostja menetluskulude kogusummast on selge, et kõik kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Ükski kostja poolt esitatud väide ei õigusta hagejatelt pea 60 000 euro ulatuses menetluskulude välja mõistmist. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt kindlaks määramiseks ning välja mõistmiseks esitatud menetluskulud on 80% ulatuses põhjendamatud.

2.Kostja menetluskulud Hagi esitamise ajal (so 13.09.2010) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.04.2014 kohtulahendi nr 3-2-1-11-14 punktis 12 märkinud, et enne 01.01.2013 esitatud hagiga asjas tuleb kohaldada enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 175 lg-t 1, mille kohaselt peab kohus kontrollima esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust sõltumata esitatud vastuväidetest. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejad on esmalt märkinud, et kostja menetlusdokumendi pinnalt ei ole võimalik kohtul hinnata, kas kõik menetluskulud on põhjendatud ning vajalikud. Nimelt ei ole välja toodud igal real, kes on töö teinud. Seega ei ole võimalik välja selgitada, kas kostja soovib vaid oma lepinguliste esindajate (keda menetluses on olnud mitmeid) või ka mõne teise isiku poolt tehtud kulude hüvitamist. Hagejad on seisukohal, et ilma detailse ülevaateta, kes täpselt ja millal, mis toimingu on teinud, ei saa kohus menetluskulude küsimust lahendada. Vaid kostja poolt täiendavate andmete esitamisel saab kohus võtta seisukoha näiteks kahe advokaadi poolt sama töö tegemise põhjendatuses ja muudes sellistes küsimustes, mis seonduvad lepingulise esindaja kulude välja mõistmisega. Kostja seevastu leiab, et taotluses sisalduvate andmete alusel on võimalik menetluskulud kindlaks määrata ning hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust. Hagejate väited, et ilma toimingu sooritaja nime teadmata ei ole võimalik välja selgitada lepingulise esindaja kulusid, on alusetud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS §-dele 138 lg1 ja 144 p 1 ongi menetluskulud õigusabi osas lepingulise esindaja tasud ja kulud, mis on kostja poolt esitatud. Veel selgitab kostja, et kahe vandeadvokaadi kasutamine käesoleval juhul oli vajalik ning tulenes tsiviilasja tehioludest. Antud tsiviilasi oli keerulist laadi, töömahukas ja eeldas kostja esindajatelt ehitamisega seotud õigusaktide kui spetsiifilise õigusvaldkonna detailset tundmist. Arvestada tuleb, et kostjal oli menetluse alguses üksnes üks lepinguline esindaja ja teine lepinguline esindaja liitus kohtumenetluse jooksul. Samuti toimus kohtumenetluse jooksul kostja lepinguliste esindajate vahetumine. Hagejatel oli samuti kaks vandeadvokaadist esindajat, järelikult on hagejad hinnanud tsiviilasja piisavalt mahukaks ning keeruliseks. Samuti nägid hagejad ette või vähemalt pidid nägema ette, et kostjal osutub vajalikuks seoses asja keerulisega kahe lepingulise esindaja olemasolu. Kostja märgib täiendavalt, et erinevalt hagejate väidetust ei tähenda kahe advokaadi kasutamine seda, et mõlemad lepingulised esindajad teevad

paralleelselt sama sisulist toimingut, kui see just ei tulene asja olemusest, näiteks kohtuistungil osalemisest. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud menetlusdokumendis on välja toodud teostatud toiming, selle teostamise kuupäev ning ajakulu. Samuti on välja toodud osutatud teenuse tunnihind ning toimingu eest kantud summa. Kohtu hinnangul kostja esitatud taotluses sisalduvad andmed on piisavad hindamaks kostja kantud menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et iga konkreetse toimingu puhul ei ole esitletud toimingu tegijat, ei mõjuta kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamist. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus selgitab, et lepingulised esindajad võivad iseenesest teha kohtumenetlusega seoses esindatavale nii palju toiminguid, kui esindatav tellib, kuid see asjaolu iseenesest, et esindatava lepingulised esindajad pidasid toiminguid vajalikuks, et vastav toiming tehti ja et esindatav oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastavate toimingute eest tuleks välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kohus on tutvunud kohtutoimikus olevate menetlusdokumentidega ning hinnanud kostja lepinguliste esindajate poolt läbiviidud toiminguid sisuliselt ning annab hinnangu toimingute põhjendatuse ja ajakulu kohta tulenevalt menetlustoimingu sisust. Kohus leiab, et mõistlikku aega iga dokumendi koostamisele tuleb hinnata sisuliselt iga dokumendi puhul eraldi, võttes arvesse selle sisu, mahtu ja vajalikkust menetluses. Kohus märgib täiendavalt, et ei nõustu hagejatega, et ajakulu tutvumiseks kohtupraktikaga ja nende analüüsiga on tervikuna põhjendamatu. Õigusteenuse kvaliteetseks osutamiseks tuleb esindajal asjas tehtavate kui ka seonduvate kohtulahenditega tutvuda ning neid analüüsida. Põhjendatud ulatuses on selliste kulude väljamõistmine võimalik. Veel märgib kohus, et ka kohtuistungiteks valmistumiseks märgitud ajakulu mõistlikus ulatuses saab tavapäraselt pidada põhjendatuks, kuna kohtuistungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Kohus annab hinnangu mõistliku ajakulu osa käesolevas määruses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14 p 14) või 165 eurot (3-2-1-131-16 p 6) või näiteks ka tunnitasu apellatsiooniastmes 193,20 eurot (3-3-1-8214 p 28). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Nähtuvalt asja materjalidest on kostjale maakohtu menetluses osutatud õigusabi keskmise hinnaga 115,54 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuid järgnenud apellatsioonimenetluses 124,39 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostja poolt ostetud õigusteenuse hind nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuigi hagejad on seisukohal, et ei ole põhjendatud iga tegevuse osas pidada põhjendatuks sama tunnitasumäära rakendamise jaatamist, ei ole kostja esitanud iga toimingu kohta sama tunnitasumäära. Kostja on selgitanud, et konkreetne tunnitasumäär on sõltuvuses õigusteenuse osutaja kvalifikatsioonist, kas konkreetse toimingu on sooritanud vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi. Samuti on tunnitasumäär muutunud seoses tunnitasumäära suurenemisega. Õigusabi osutamise hinnad on võrreldes menetluse alustamise ajaga oluliselt tõusnud, sh ei ole kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäära tõus olnud drastiline. Tunnitasu määra tõusmine on, arvestades menetluse ajalist kestust aastast

2010, põhjendatud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et lepinguliste esindajate tunnitasumäär on kokkulepitud kliendilepingus kindla tunnitasumäärana, mille kohta tsiviilkohtumenetluse seadustik reegleid ei sätesta. Lepingulise esindaja tunnitasumäär ei muutu lähtuvalt toimingu iseloomust. Kohus selgitab, et kuivõrd nähtuvalt asja materjalidest on kostja välja toonud õigusabiteenuse keskmise tunnihinna ning hagejad ei ole esitanud selle suurusele vastuväidet, samuti, kuivõrd kohtu hinnangul on keskmise tunnitasu rakendamine arvestades menetlustoimingute suurt mahtu kostja poolt välja toodud keskmise tunnitasu suuruses põhjendatud ja mõistlik, rakendab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel keskmist tunnitasu maakohtus tehtud toimingute puhul 115,54 eurot tunnis ilma käibemaksuta ning apellatsioonimenetluse toimingute puhul 124,39 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: Toiming Menetlusvälised toimingud perioodil 30.08.2010-20.10.2010 Tsiviilasja nr 2-10-44150 materjalide analüüs 26.10.2010-27.10.2010 Menetlusvälised toimingud 26.10.2010 (valduse kaitse võimaluste analüüs, kirjavahetus kliendiga valdusega seotud olukorrast täpse ülevaate saamiseks, nõupidamine GK-ga valduse üleandmisega seotud asjaolude üle) Büroosisene nõupidamine - edasise tegevuskava koostamine ja lahendusvariantide analüüs kliendile juhtiste andmise seonduvalt kliendi nõuetega ehitajate vastu ja ehitaja võimalike nõuetega kliendi vastu (27.10.2010-28.10.2010). Ülevaate koostamine kohtuasjaga seotud nõuetest, kohtuväilise kokkuleppe võimalustest ja valduse tagastamisega seotud aspektidest (28.10.2010; 29.10.2010) Menetlusvälised toimingud perioodil 29.10.2010-23.11.2010 Hagi 27.12.2010 täpsustusega tutvumine (04.01.2011) Kaasuse analüüs, kostja 07.01.2011 menetlusdokumendi ettevalmistamine ja koostamine (05.01.2011-07.01.2011) Istungiks ettevalmistamine (14.01.2011; 17.01.2011) Maakohtu istungil esindamine ja osalemine 17.01.2011

Maakohtu otsuse analüüs kuni vastamine e-kirjale (06.06.2016-10.06.2016) seoses XxxxOÜ-le ajutise halduri nimetamisega esitatud menetluse peatamise taotluse analüüs (07.07.2016) apellatsioonkaebuse analüüs, vastuapellatsiooni esitamise põhjendatuse ja edasise tegevuse analüüs (07.07.2016) jõustumismärke regulatsiooni analüüs, jõustumismärke osas e-kiri kohtukantseleile (11.07.2016) tutvumine ringkonnakohtu kirjaga menetluse peatamise taotluse osas, edasise kavandamine (12.07.2016) Tallinna Ringkonnakohtu e-kiri, XxxxOÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri 06.07.2016 kaaskiri ja avaldus, 20.06.2016 määrus asjas 2-16-8986; e-toimust alla laadimine, lugemine, kliendi esindajale kommentaaridega e-kirja saatmine (12.07.2016) Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 määrus; e-toimikust, lugemine, kaaskirjaga kliendi esindajale edastamine (12.07.2016) XxxxOÜ apellatsioonkaebuse lugemine, vastuväidete põhiseisukohtade kujundamine (13.07.2016) XxxxOÜ 12072016 vastus kohtunõudele, lugemine, kliendile edastamine (14.07.2016) menetluskulude katteks täiendava tagatise andmise taotluse koostamine (18.07.2016; 19.07.2016) kohtunõudele vastuse koostamine XxxxOÜ menetluse peatamise avalduse osas, kohtupraktika analüüs (22.07.2016; 25.07.2016) menetluskulude tagatise taotlusele esitatud apellandi (XxxxOÜ) vastuse analüüs (01.08.2016) E-toimikust XxxxOÜ (pankrotis) menetlusdokument, lugemine ja kliendile edastamine (01.08.2016) Apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine (15.08.2016; 17.08.2016; 18.08.2016) ringkonnakohtu teate analüüs (menetluse peatumine, jõustumismärke väljastamata jätmine, tagatise taotlus (19.08.2016) menetluse uuendamise taotluse ja jõustumismärke väljastamise taotluse lahendamise taotluse koostamine (31.10.2016) menetluse uuendamise taotluse ja jõustumismärke väljastamise taotluse lahendamise taotluse koostamine (03.11.2016) XxxxOÜ osas jõustumismärke väljastamiseks maakohtule e-kirja koostamine (03.11.2016) XxxxOÜ apellatsioonkaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse analüüs (08.11.2016)

Riigikohus on lahendis 3-2-1-63-10 (p 12) selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud tekkinud alates 30.08.2010, kuigi hagi esitati alles 13.09.2010. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses väljamõistetavaks lepingulise esindaja kuluks on kulu õigusteenusele alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest (nt 3-2-1-84-14, p 24), kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ei saa aga nõuda mitte menetluskulude kindlaksmääramise raames, sest tegemist ei ole kohtumenetluses tekkinud menetluskuludega, vaid esitades hagi kahju hüvitamise nõudes. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd 30.08.2010-20.10.2010 tehtud toimingud on tehtud enne hagiavalduse esitamist ning kuivõrd 26.10.2010 tehtud toimingud (osaliselt, kuni tsiviilasja materjalide analüüsini) ja 29.10.2010-23.11.2010 tehtud toimingud ei ole otseselt seotud menetlusega, kohus eelmärgitud perioodidel tehtud toiminguid menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse ei võta. Ülevaate koostamine kohtuasjaga seotud nõuetest, kohtuvälise kokkuleppe võimalustest ja valduse tagastamisega seotud aspektidest 28.10.2010-29.10.2010 on kohtu hinnangul menetluskulude teiselt poolelt kulude väljamõistmise seisukohalt põhjendamatud toimingud. Hagejad on seisukohal, et ei ole põhjendatud 06.01.2011 tehtud kulu. Hagejad märgivad, et kindlasti ei ole tsiviilasjades küllaltki tavapärase küsimuse, so hagi muutmine, osas põhjendatud hagejatelt välja mõista kulu, mis seondub kohtupraktika ja õiguskirjanduse läbitöötamisega. Need on küsimused, mida advokaat teab ilma põhjaliku analüüsita. Kohus siiski leiab, et kuigi arvestades, et kostja 07.01.2011 vastuse sisuline maht on väike, ei saa 07.01.2011 seisukoha koostamisele märgitud ajakulu (12,2 tundi) pidada selgelt ülemääraseks, kuivõrd kostja on jätnud märkimata eelneva ajakulu seonduvalt kostja esimese vastusega hagile. Nähtuvalt kohtutoimikust on kostja esitanud vastuse hagile ka 18.10.2010. Seega, arvestades, et 07.01.2011 seisukoha koostamisele eelnes kaasuse analüüs, kostja seisukohtade kujundamine, esialgne vastus, hagi muutmise lubatavuse analüüs, kolmanda isiku kaasamise taotlus ning seisukoht hagejate 27.12.2010 seisukohale, leiab kohus, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg kokku 12 tundi 20 minutit on põhjendatud, sh. nende toimingute raames teostatud kohtupraktika ja õiguskirjanduse läbitöötamine. Vastused saldoteatisele 17.01.2011 on kohtule arusaamatud toimingud, mistõttu ei võta kohus eeltoodud toiminguid arvesse. Kohtutoimikust ega ka e-toimikust eeltoodud toimingud ei nähtu. Hagejad on ka leidnud, et põhjendamatult palju aega on kulunud kohtuistungiteks ette valmistamisele ning kohtuistungitel osalemisele. Seejuures on ilmselge, et mitmed esindajad on neid tegevusi kogu ulatuses teinud topelt. Eelistungite puhul ei ole see mitte ühelgi juhul põhjendatud ja ka põhiistungite osas ei ole õigustatud kahe esindaja poolt sama töö tegemine samas ulatuses. Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et kohtuistungiks ei pea ette valmistuma

või seda saab üksnes üks esindaja kahest teha. Kostja leiab, et tsiviilasi oli mahukas, sh kohtutoimik, ning hagejad kasutasid samuti mitut lepingulist esindajat. Kostjale jääb arusaamatuks hagejate seisukoht, et kostja lepingulised esindajad on põhjendamatult palju aega kulutanud kohtuistungitel osalemiseks. Kostja selgitab, et kohtuistungi pikkus ega kohtuistungite toimumise sagedus ei sõltu kostjast ega tema esindajatest. Kohus märgib, et kohtuistungil esindamist ja osalemist ei ole võimalik eristada nagu seda eristab oma nimekirjas kostja. Kohus leiab, arvestades 17.01.2011, 11.04.2011, 15.06.2011, 23.08.2012 ja 13.08.2014 toimunud eelistungite sisu ja kestvust, et eeltoodud istungite puhul ei ole põhjendatud kostja kulude arvestus kahele esindajale. 17.01.2011 kohtu eelistung avati kell 10.02 ja istung lõppes 10.25, seega on põhjendatud ajakulu 17.01.2011 istungil osalemise eest 25 minutit. 11.04.2011 kohtuistung avati kell 12.03 ja istung lõppes 12.51, seega on põhjendatud ajakulu 11.04.2011 istungil osalemise eest 50 minutit. Arvestades, et kohus peab põhjendatuks esimese eelistungi 17.01.2011 ettevalmistuse ajakulu 4,5 tunni ulatuses, ei ole põhjendatud kohtu hinnangul 11.04.2011 istungi ettevalmistus 3,5 tunni ulatuses, vaid kuni poole tunni ulatuses. 15.06.2011 kohtuistung avati kell 10.00 ja istung lõppes 10.38, seega on põhjendatud ajakulu 15.06.2011 istungil osalemise eest 40 minutit ning selle põhjendatud ettevalmistus 1 tunni ulatuses. 23.08.2012 eelistungi ettevalmistus 21.08.2012-23.08.2012 14 tunni ja 30 minuti ulatuses, arvestades, et istung ise kestis 50 minutit, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud suuremas ulatuses kui 8 töötundi ning istungil osalemine on põhjendatud istungi kestusega ehk 50 minuti ulatuses. 13.08.2014 kohtuistung avati kell 11.02 ja istung lõppes 12.07, seega on põhjendatud ajakulu 13.08.2014 eelistungil osalemise eest 1 tund 5 minutit ning selle põhjendatud ettevalmistus 1 tunni ulatuses. 30.03.2016 istungi ettevalmistus on põhjendatud 8 tunni ulatuses. Kohus märgib, et nõustub kostja seisukohaga, et käeoleva tsiviilasi oli mahukas ning õiguslike küsimuste rohkuse tõttu ka keerukas. Käesoleva asja hagihind on 889 532,35 eurot, seega, arvestades hagi hinda olid käesoleva hagi menetlemisega seonduvad kostja riskid suured. Nende riskide ohjamiseks muude istungite ja menetlustoimingute puhul kahe esindaja kasutamine oli kohtu hinnangul põhjendatud, kuigi kohus selgitab, et vaatamata sellele, et kohtu hinnangul oli kahe esindaja kasutamine põhjendatud, hindas kohus iga toimingu puhul selleks kulunud aega sõltuvuses toimingu sisuga. 03.10.2011 seisukoha üleandmine AS xxxxesindajale ei ole kohtu hinnangul toiminguks menetluskulude väljamõistmise seisukohalt. Kohtule ei nähtu kohtutoimikust ega ka etoimikust, et hageja oleks 29. septembril 2014 menetlusdokumenti esitanud, mistõttu loeb kohus põhjendamatuks ka toimingu selle lugemise osas 08.10.2014. Hagejad on leidnud, et kahtluseta on vastuhagi koostamisele kulutatud aeg ebamõistlikult pikk. Nii on vastuhagi 2011 aasta koostatud kahe kuu vältel ning vastuhagi sisukust, pikkust ning tõendite hulka arvestades ajaliselt põhjendamatu kuluga. Kindlasti ei ole kogu ulatuses põhjendatud ning vajalik analüüs, mida väidetavalt on toimetatud 13.02 kuni 13.03.2012 menetlusdokumendile vastuse koostamiseks. Hagejate hinnangul analüüsib professionaalne lepinguline esindaja vastaspoole menetlusdokumenti samaaegselt sellele vastust juba koostades. Menetlusdokumendi analüüsimiseks ning vastuse koostamiseks kulus kostjal väidetavalt üle 32 tunni. Tegemist on ajakuluga, mille professionaalne lepinguline esindaja kulutab tavapäraselt ühe tsiviilasja lahendamiseks kogu maakohtu menetluse jooksul. Hagejad paluvad sellised ebamõistlikud ning ülepaisutatud kulud jätta välja mõistmata. Kostja seevastu leiab, et kostja vastuhagi koostamisele kulunud aeg on mõistliku pikkusega ning seetõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega täies ulatuses. Vastuhagi sisuks

oli kahjuhüvitise nõue, mis hõlmas endas hinnavahet ja lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkinud muid kulusid. Vastuhagi ese ja alus koosnes mitmest erinevast kulust. Seejuures ei ole oluline asjaolu, et vastuhagi koostati mitme kuu vältel, nimetatud periood oli vajalik ning põhjendatud, tulenevalt tsiviilasja keerukusest. Eelnevat tõendab muuhulgas veel asjaolu, et vastuhagi lisad moodustavad mahuliselt ligikaudu 160 lehekülge, millest enamus on arved. Kostja märgib täiendavalt, et vastuhagi ettevalmistamise ja koostamise perioodil tuli kostjal koostada ka muid hagejate esitatud hagiga seotud menetlusdokumente ja seisukohti. Kostja lepinguliste esindajate kulunud aeg menetlusdokumendile „Vastus EV 23.12.2011 vastuhagile“ vastuse analüüsi koostamiseks on põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist oli keerulise ja mahuka tsiviilasjaga. Samuti oli hageja 1 (vastukostja) esitatud menetlusdokument mahukas, koosnedes kümnest leheküljest. Kohus on tuvastanud, et vastuhagi ettevalmistuse ja koostamise 27.09.2011-01.11.2011 ajakulu oli 27 tundi ja 30 minutit ning XxxxOÜ vastuse vastuhagile läbitöötamise ja vastuse koostamise 30.01.2012-30.04.2012 ajakulu 35 tundi 15 minutit. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et vastuhagi alus koosnes mitmest erinevast kulust ning vastuhageja positsiooni ettevalmistamine kui ka menetlusdokumendi koostamine koos vajalike tõendite analüüsimisega ning kogumisega võis olla ajaliselt suuremahuline töö kostja poolt näidatud ajakuluga. Vastuhagi koostamine eeldab suhtlemist kliendiga puutuvalt faktilistesse asjaoludesse ning tõendite komplekteerimist, vastuhagi asjaolude väljaselgitamine kliendilt võis olla aeganõudev. Siiski nõustub kohus ka hagejate seisukohaga, et XxxxOÜ vastuse vastuhagile läbitöötamise ja vastuse koostamise 30.01.2012-30.04.2012 ajakulu 35 tundi 15 minutit ei ole põhjendatud kogu ulatuses, eelkõige ulatuses, mis ületab vastuhagi enda koostamiseks kulunud aega, millest on maha arvatud tõendite analüüsimise ja kogumise aeg. Seetõttu asub kohus seisukohale, et XxxxOÜ vastuse vastuhagile läbitöötamise ja vastuse koostamise 30.01.2012-30.04.2012 ajakulu on menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise tähenduses põhjendatud kuni 20 tunni ulatuses. Tsiviilasja paberkandjal ja elektroonilise toimiku korrastamine ja materjalide ülevaatamine 22.08.2012 ning 17.09.2012 xxxxõppehoone ehitushangete projektdokumentatsiooniga tutvumine (tuvastamaks, kas see on kohtule edastamiseks pdf formaati pööratud ning kas dokumendid on loetavad) ei ole kohtu hinnangul teiselt poolelt väljamõistetav menetluskulu. Kohtu hinnangul ka projektdokumentatsiooni komplekteerimine 25.09.2012 ja 27.09.2012 ei ole teiselt poolelt väljamõistetav menetluskulu, komplekteerimise tegevus ei ole kuluks menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise tähenduses. Hagejad on leidnud, et kostja poolt toimikuga tutvumiseks kulutatud aeg mais ja novembris 2011 ning august 2014 on täiesti selgelt menetlusdokumendis näidatud ulatuses ebavajalik. Enamik toimikus olevatest materjalidest on just kostja esitatud, kes on sellise materjali läbi analüüsinud selle esitamisel. Seega ei ole põhjendatud pea nädala veetmine kohtus toimikuga tutvumiseks. Igal juhul ei saa sellist ebavajalikku kulu jätta hagejate kanda. Kostja on selgitanud, et kostja tutvumine toimikuga Harju Maakohtus toimus nii augustis 2014 kui ka teistel perioodidel eelkõige kohtutoimiku ning advokaaditoimiku vastavusse viimiseks, et tagada sujuv kohtumenetlus ning kohtuistungite läbiviimine. Seejuures tuleb käesoleval juhul arvestada, et tsiviilasja toimik oli mahukam kui see tavapäraselt on, seetõttu on ka põhjendatud mõnevõrra suurem ajakulu toimikuga tutvumiseks. Kohus märgib, et sarnaselt kostjaga jääb kohtule arusaamatuks, millistele toimingutele hagejad konkreetselt viitavad. Nimelt menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole kostja esindajad kulutanud 2011 mais ega novembris aega toimikuga tutvumiseks. Kuigi kohus peab põhjendatuks kohtumaterjalide ning ekspertiisakti analüüsi 05.08.2014, on kohtu hinnangul

põhjendamatu menetlustoiming Harju Maakohtus toimikutega tutvumine (seoses ekspertiisiga) ning digitoimiku vastavusse viimine kohtutoimikutega 06.08.2014 - 07.08.2014. Kohus selgitab, et advokaadi puhul tuleb eeldada erialaste teadmiste kõrget taset, mistõttu näiteks pikemate menetluste puhul kohtutoimikuga tutvumiseta või asja materjalide analüüsimiseta ei ole kvaliteetne õigusteenus alati võimalik, mistõttu peab kohus osaliselt siiski põhjendatuks ka ajakulu kohtutoimikuga tutvumisele ning analüüsimisele, kuid seda üksnes määruses märgitud ulatustes. Seonduvalt koonddokumendiga on hagejad märkinud, et kohus palus pooltel esitada 5 lehekülje pikkuse koondokumendi põhiväidetega. Kostja eiras sellist kohtu juhist ning esitas menetlusdokumendi, mille koostamiseks on kulunud sisuliselt kogu november 2015 ja osa detsembrist 2015. Hagejad ei pea sellist kulu põhjendatuks. Seda veel olukorras, kus kohus palus välja tuua vaid põhiväited, mille koondamiseks nõutud viiele lehele ei kulu kindlasti pea kuu aega lepingulise esindaja tööd. Seega tuleb nimetatud kulu olulises ulatuses jätta väljamõistmata. Kostja seevastu leiab, et menetluskulu koonddokumendi koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud kogu ulatuses. Koonddokumendi koostamine eeldab kogu tsiviilasja läbitöötamist, mis ilmselgelt oli käesoleval juhul kordades mahukam kui tavapäraselt, ja olulisemate seisukohtade konkreetset esitamist. Kostja ei ole eiranud kohtu juhist koondtabeli koostamise ja esitamise osas. Kostja juhib hagejate tähelepanu asjaolu, et kohtu suunis 5 lehekülje osas oli soovituslik. Kuivõrd kohus loeb põhjendatuks toimikuga tutvumist Kentmanni kohtumajas 29.05.2015 ning koonddokumendi koostamist 37 tunni ja 18 minuti ulatuses (24.11.2015-08.12.2015), ei loe kohus siiski põhjendatuks kohtutoimikuga tutvumist 17.11.2015 ning materjalide analüüsi, tööd toimikuga perioodil 18.11.2015-23.11.2015, kuivõrd kohus loeb eeltoodud toimingud koonddokumendi koostamise toiminguga hõlmatuks. Põhjendamatu menetlustoiming on ka ettevalmistus toimikuga tutvuma minekuks 28.05.2015. 30.03.2016 istungi ettevalmistus on põhjendatud kohtu hinnangul 8 tunni (1 tööpäeva) ulatuses. Kohus märgib, et nii hagejad kui kostja esitasid menetluses kohtule ühtviisi raskesti jälgitavaid, mahukaid ja kordusi sisaldavaid dokumente ning arvukalt tõendeid, menetlus oli pikk, mistõttu oli koonddokumendi koostamine vajalik menetlustoiming. Kostja 11.04.2016 menetlusdokumendi „täiendavad seisukohad“ koostamise ajakulu 10 h 54 on kohtu hinnangul ülepaisutatud, arvestades dokumendi mahtu (sisuline tekst 3,5 lehekülge) on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 7 tundi. Ülejäänud kostja poolt välja toodud maakohtu toimingute osas leiab kohus, et toimingud olid menetluses vajalikud ja kooskõlas menetluse käiguga, toimingute tegemisele märgitud ajakulu ei olnud nende osas ülemäärane. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et ei ole põhjendatud kostja poolt väidetavalt kantud kulu seonduvalt menetluskulude tagatise ning tähtaja ennistamise taotlustega, samuti ei nõustu kohus hagejate seisukohaga, et kohtud on varasemas menetluses tagatiste määramisel leidnud, et kostja kulud ei ole enamas ulatuses põhjendatud mitte ühelgi juhul. Lähtuvalt TsMS § 196 lg-st 1 antakse tagatis eeldatavate menetluskulude tagamiseks. Hageja põhjendatud ajakulu maakohtu toimingutele on järgmine:

3.Menetluskulude väljamõistmine Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2017 otsusele jätab kohus kostja hagi menetlemise kuludest 97,67% solidaarselt hageja 1 ja hageja 2 kanda ning vastuhagi menetlemise kuludest 97,67% hageja 1 kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad solidaarselt hageja 1 ja hageja 2 kanda. Kostjal tekkis põhjendatud menetluskulu maakohtus 36 807 eurot ning apellatsioonikohtus 10 870 eurot. Kostja menetlustoimingute ajakulu kuni vastuhagi koostamiseni on 91 tundi ja 46 minutit, seega põhjendatud menetluskulude suurus kuni vastuhagi esitamiseni on 10 567 eurot (91,46x115,54) ning menetluskulude suurus alates vastuhagi esitamisest kuni maakohtu otsuseni on 26 240 eurot (36 807 -10 567). Kuni vastuhagi esitamiseni kostja põhjendatud maakohtu menetluskuludest (10 567 eurot) 97,67% on 10 321 eurot, alates vastuhagi esitamisest kostja põhjendatud maakohtu menetluskuludest (26 240 eurot) 97,67% on 25 629 eurot. Võttes arvesse lahendis sisaldunud kulude jaotust tuleb hagejalt 1 kostja kasuks välja mõista solidaarselt hagejaga 2 kostja menetluskulud 97,67% ulatuses kuni vastuhagi esitamiseni, mis on 10 321 eurot ning menetluskulud apellatsiooniastmes summas 10 870 eurot. Lisaks tuleb hagejalt 1 eraldi kostja kasuks välja mõista 2/3 menetluskuludest maakohtus 97,67% ulatuses alates vastuhagi esitamisest kuni maakohtu otsuseni, mis on 17 086 eurot, mida kohus loeb vastuhagi menetlemise kuludeks maakohtus. Hagejalt 2 tuleb kostja kasuks välja mõista solidaarselt hagejaga 1 kostja menetluskulud 97,67% ulatuses kuni vastuhagi esitamiseni, mis on 10 321 eurot ning 1/3 menetluskuludest maakohtus 97,67% ulatuses alates vastuhagi esitamisest kuni maakohtu otsuseni, mis on 8 543 eurot, mida kohus loeb hagi menetlemise kuludeks maakohtus ning lisaks menetluskulud apellatsiooniastmes summas 10 870 eurot. Seega tuleb XxxxOÜ-lt (pankrotis) ja OÜ-lt Xxxx(pankrotis) pankrotivarast solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks kostja menetluskulud summas 29 734 eurot (10 321+8 543+10 870). OÜ-lt Xxxx(pankrotis) pankrotivarast tuleb lisaks välja mõista kostja kasuks 17 086 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi