Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gaida Kivinurm ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-10-44150
Kohtuasi
FTH Ehitus OÜ (pankrotis) ja OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu lepingujärgse tasu ja kahjuhüvitise saamiseks (alusetult saadu tagastamiseks) ning põhinõuetelt viivise saamiseks. Eesti Vabariigi vastuhagi FTH Ehitus OÜ (pankrotis) vastu kahjuhüvitise ja leppetrahvi ning põhinõuetelt viivise saamiseks
FTH Ehitus OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse hind 1 182 797 eurot 48 senti Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) FTH Ehitus OÜ (endise ärinimega Arco Ehitus OÜ) (pankrotis, registrikood 10222995; asukoht Tulika 31, Tallinn), pankrotihaldur Kristo Teder Hageja (apellant) OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis, registrikood 10462405; asukoht Spordi 7, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaat Reesa Paatsi Kostja (vastustaja) Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaat Karin Mölder
2-10-44150
Kohtuistungi toimumise aeg
7. märts 2017
Istungil osalenud isikud
Hagejate FTH Ehitus OÜ ja OSAÜHING KRISTIINE EHITUS lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaat Reesa Paatsi Kostja Eesti Vabariik lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaat Karin Mölder
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-44150 osas, milles maakohus jättis vastuhagi menetlemise kulud OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kanda ja teha selles osas uus otsus millega jätta vastuhagi menetlemise kulud ainult FTH Ehitus OÜ (pankrotis) kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada maakohtu menetluskulude jaotust määrav resolutsiooni p 5 tervikuna järgmiselt: „Jätta Eesti Vabariigi ja OÜ Viljandi EKE Projekt hagi menetlemise kuludest 97,67% solidaarselt FTH Ehitus OÜ (pankrotis) ja OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kanda ning vastuhagi menetlemise kuludest 97,67% FTH Ehitus OÜ (pankrotis) kanda. FTH Ehitus OÜ (pankrotis) ja OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulud jäävad nende enda kanda.
3.Jätta FTH Ehitus OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) hagi osas läbi vaatamata. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) apellatsioonkaebus FTH Ehitus OÜ (pankrotis) hagi ja vastuhagi osas läbi vaatamata. Rahuldada apellatsioonkaebus vastuhagi menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt FTH Ehitus OÜ (pankrotis) ja OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-10-44150
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FTH Ehitus OÜ (endise nimega Arco Ehitus OÜ)(pankrotis)(hageja I, töövõtja) ja OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (hageja II, töövõtja) esitasid 13. septembril 2010 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja, tellija) vastu hagi. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palusid hagejad tuvastada, et hagejad ütlesid poolte
9.märtsi 2010. a renoveerimistööde peatöövõtulepingu nr 1/344 alates 30. augustist 2010 kehtivalt üles. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt välja põhivõlana kokku 889 532 eurot 35 senti, sh võla 246 138 eurot 43 senti (alternatiivselt 119 522 eurot 77 senti), kahjuhüvitise (alternatiivselt alusetult saadud) 88 286 eurot 27 senti, peatöövõtulepingust tuleneva tasu 555 107 eurot 65 senti (alternatiivselt 681 723 eurot 31 senti). Lisaks põhivõlale palusid hageja mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise, sh 246 138 euro 43 sendi (alternatiivselt 119 522 euro 77 sendi) suuruselt põhivõlalt viivise lepingujärgses määras (0,5% päevas) ning kahjuhüvitiselt (alternatiivselt alusetu rikastumise nõudelt) ja töövõtja tasu nõudelt seaduses sätestatud määras viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagejad piirasid viivisenõude põhivõla summaga. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hagejad 9. märtsil 2010 kostjaga Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppehoone renoveerimiseks renoveerimistööde peatöövõtulepingu nr 1/344 (leping). Hageja I oli riigihankes kaaspakkuja ja hageja II konsortsiumi juhtivpartner. Hageja I andis riigihanke dokumentide kohaselt 23. märtsil 2010 kuni 31. augustini 2010 garantiikirja nr 2010006702 summas 1 381 380 krooni (88 286 eurot 27 senti). Ehituse käigus ilmnesid töövõtjale esitatud dokumentides puudused, millele töövõtjad juhtisid kostja tähelepanu, kuid kostja hagejatele ei vastanud ega lahendanud probleeme. Tehnilise Järelevalve Amet peatas 1. aprillil 2010 kostja valitud fassaadimaterjali turustamise Eesti Vabariigis. Hagejad teatasid kostjale projektis märgitud fassaadimaterjali paigaldamise võimatusest 20. aprillil 2010 ehitusnõupidamise protokollis ning juhtisid eriarvamuste olemasolule tähelepanu 16. juuli ning 10. augusti 2010 kirjades. Kostja ei esitanud hagejatele nõuetekohast projektdokumentatsiooni, mis olnuks vajalik fassaaditööde tegemiseks. Kostja keeldus viimast põhiprojekti kooskõlla ehitusseaduses sätestatuga. Hageja II tellis probleemide lahendamiseks ehitusprojektile eksperdi hinnangu, mille kohaselt ei vastanud projekt nõuetele ja selgus, et töövõtjatel tuleb teha rohkelt lisatöid, mida lepingus ega riigihankes ei nimetatud. Samuti selgus, et ehitusprojekti olid koostanud isikud, kellel ei olnud nõutavat kvalifikatsiooni, ning projektis oli kasutatud materjale, mida ei võinud Euroopa Liidus kasutada. Seega oli kostja ehitusprojekt oluliste puudustega, mida tõendavad nii hageja II tellitud projekti ekspertiis (ekspertiis I) kui ka maakohtu määratud ekspertiisid (ekspertiis II ja täiendav ekspertiis). Tööprojekt ei saa asendada põhiprojekti ning seda ei saa kasutada põhiprojekti vigade kõrvaldamiseks – sellisel juhul oleks tegemist projekti muudatusega, mitte täpsustusega. Samuti tuleneb ekspertiisiaktidest, et põhiprojekti koostanud isikutel puudusid vajalikud registreeringud ning kutsetunnistused. Kostja tunnistas põhiprojekti puudusi mh hagi vastuse p-des 2.8, 2.10 ja 2.11. Kostja valis uue fassaadimaterjali, mille juurde kuulus aga lisasoojustus. Tööst ja materjalist oli kostja nõus hüvitama üksnes 350 000 krooni. Kostja jättis kooskõlastamata muudatus- ja lisatööde õiendid. Kostja ei täitnud lepingut ning tekkinud lahkarvamusi ei lahendatud 15 päeva jooksul
2-10-44150 hoolimata hagejate kirjalikust teatest (ETÜ 2005, p 211). Kostja jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole ning tegutses vähemalt raske hooletusega. Neil põhjustel ei saanud hagejad töid jätkata ja hageja II teatas 24. augusti 2010. a kirjas kostjale, et kui kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi, ütlevad hagejad lepingu alates
30.augustist 2010 üles. Kiri anti kostjale üle samal päeval toimunud ehitusnõupidamisel. Seega ütlesid hagejad lepingu selle p-de 11.3 ja 8.8, ETÜ 2005 p-de 95, 112, 57, 60 ja 211 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 652 lg 2 alusel kehtivalt üles. Asjaolu, et pooled sõlmisid lepingu riigihanke tulemusena, ei võta hagejatelt õigust lepingut üles öelda olukorras, kus ilmnesid projekti puudused ning muud alused lepingu ülesütlemiseks. Kuigi kostja lubas esitada oma seisukohad 30. augustiks 2010, ei teinud ta seda ja esitas 31. augustil 2010 ise lepingu ülesütlemisavalduse ning nõude AS-ile SEB Pank garantiisumma väljamaksmiseks. Kostja jättis hagejatele tehtud tööde ja tarnitud materjalide eest kokku tasumata 246 138 eurot 43 senti, sh akti nr 5 alusel 71 237 eurot 20 senti, akti nr 6 alusel 48 285 eurot 57 senti ning akti nr 7 alusel 126 615 eurot 66 senti. Kostja võttis nimetatud aktides märgitud tööd vastu, sest on hagejate tasunõude tasaarvestanud, kuid kostjal ei olnud õigust nõudeid tasaarvestada. Hagejad on tasaarvestusavaldusele vastu vaielnud. Hagejad esitasid 25. oktoobril 2010 kostjale tehtud tööde kohta akti nr 7 - 133 873 eurot 81 senti. Kostja sai akti kätte samal kuupäeval. Nimetatud aktis loetletud tööd (tarnitud detailid ja materjalid) tuleb lugeda vastu võetuks, kuna kostja ei esitanud tööde kvantiteedi ega kvaliteedi kohta vastuväiteid kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 28. oktoobriks 2010. Eeltoodust lähtuvalt ning lepingu p-s 6.4 sätestatud tähtaegu järgides oli töövõtjatel õigus esitada akti nr 7 alusel kostjale arve alates
2.novembrist 2010 ning kostja oli kohustatud nimetatud arve tasuma saja päeva jooksul. Hagejate koostatud tabelis on aktis nr 7 loetletud tööd, mis ei ole nimetatud aktis nr 6, ning mis tuleb lugeda aktsepteerituks. Lepingu p 6.7 järgi peab kostja aktides nr 5–7 nimetatud tööde ja materjalide eest tasumisega viivitamise tõttu maksma viivist 0,5% päevas. Akti nr 5 (arve nr K20100053) alusel tuleb kostjal tasuda viivist alates 9. novembrist 2010, akti nr 6 (arve nr K20100075) alusel alates
1.jaanuarist 2011 ja akti nr 7 (arve esitamata) alusel lepingu p-de 4.2 ja 6.4 järgi alates
7.veebruarist 2011. Kuna hagejad ei rikkunud lepingut, ei olnud kostjal alust garantiid realiseerida ning kostja peab lepingu p 10.7 alusel hüvitama hagejatele kahju, mis tekkis garantii alusetu realiseerimisega. Hagejad ei vastuta lepingu tähtaja ületamise eest, sest selle põhjustes kostja vastuvõtuviivitus (kostja ei esitanud nõuetekohast põhiprojekti ning jättis õiendid kooskõlastamata). Kostja realiseeris garantii enne seda, kui pidas ise lepingut (küll ebaõigesti ning alusetult) ülesöelduks. Selline tegutsemine ei ole mh kooskõlas heade kommete ning hea usu põhimõttega. AS SEB Pank debiteeris hageja I arvelduskontot garantii põhiosa hüvitisena 1 381 380 krooni (88 286 eurot 27 senti) ja regressitasu 1151 krooni 14 senti. Alternatiivselt on kostja garantiisumma ulatuses töövõtjate arvel alusetult rikastunud. Garantii realiseerimisega hagejatele tekkinud kahju pidi kostja hüvitama 14. septembril 2010, kuna siis oli kostja teadlik hagejale kahju tekitamisest. Alates sellest ajast tuleb kostjal maksta ka seadusjärgset viivist kahjuhüvitiselt. Lepingu p 8.8. järgi oli hagejatel õigus leping üles öelda, kui lepingu täitmine on muutunud võimatuks kostja süül, ning nõuda kogu lepingu p-s 6.1 nimetatud tasu (13 813 800 krooni, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 16 576 560 krooni). Kostja vastusele lisatud aktidest
2-10-44150 nr 1–4 nähtub, et tellija maksis töövõtjatele kokku 4 039 783 krooni, sh akti nr 1 alusel 489 259 krooni, akti nr 2 alusel 261 821 krooni, akti nr 3 alusel 1 172 930 krooni ja akti nr 4 alusel 2 115 773 krooni. Lisaks peab kostja tasuma hagejatele juba tehtud tööde eest vastavalt aktidele nr 5–7. Hagejad nõuavad seetõttu lisaks ülejäänud tasu (555 107 euro 65 sendi) tasumist. Kui kohus leiab, et aktis nr 7 esitatud töid ei saa lugeda tehtud töödeks või seda saab teha osaliselt, suurendab hageja selle summa (126 615 euro 66 sendi) võrra oma lepingu p-st 8.8 tulenevat nõuet. Nõude kogusumma 889 532 eurot 36 senti sellest ei muutu. Hagejad esitasid kostjale lepingu p-st 8.8 tuleneva nõude 8. septembril 2010. Mõistlikuks tähtajaks selle nõude täitmiseks tuleb pidada 7 päeva. Seega on kostja lepingu nimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 16. septembrist 2010 ja peab alates sellest ajast tasuma seadusjärgset viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud ehitusprojekti alusel tegid hagejad madalaima riigihanke pakkumuse. Kostja korduvatest pöördumisest hoolimata ei selgitanud hagejad põhjendamatult madala hinnapakkumise põhjuseid ega muutnud hinnapakkumist, vaid hakkasid hiljem, vastuolus lepingu tingimustega, ehitusprojekti puudustele viidates esitama nõudeid lisaraha saamiseks. Tellija esitatud põhiprojekt võimaldas ehitada selles ulatuses, milleks hagejad olid kohustatud. Lepingu p 2.3 kohaselt oli töövõtja kohustuseks mh ehitamiseks vajalike tööjooniste (tööprojekti) koostamine. Enne riigihanke väljakuulutamist läbis IBG-Projektibüroo OÜ ehitusprojekt kohustusliku ekspertiisi, mistõttu tuleb projekti nõuetekohasust eeldada. Hagejad ei lükanud nimetatud eeldust ümber ega põhjendanud, miks ei saanud teha põhiprojektist lähtudes ehitamist võimaldavaid tööjooniseid. Hagejate põhiprojekti kohta koostatud eksperdi arvamus ei tõenda põhiprojektis ehitust takistavate puuduste olemasolu. Pelgalt puuduste loetelu esitamine ei võimalda järeldada, et projekti järgi ehitamine oleks olnud võimatu. Ehitamist takistas hagejate endi suutmatus graafikus püsida ja poolte erimeelsused ühikhindades. Põhiprojekti koostajal oli vajalik registreering olemas. Sama põhiprojekt oli aluseks teistele riigihankes pakkumise teinud isikutele ning selle alusel ehitati objekt valmis. Renoveerimistööd on ehitusprojekti alusel lõpetatud, hoone on vastu võetud ja funktsioneerib. Sellega on tõendatud, et viidatud projekti alusel sai ehitada. Lepingu p 5.1 ja lepingu lisa 4 järgi kohustus töövõtja lõpetama objektil ehitustööd hiljemalt
31.augustiks 2010. Takistused ehitustegevuses tulenesid hagejate suutmatusest ja soovimatusest ehitustöid tähtaegselt ja ehitusprojekti kohaselt teha. Hagejad püüdsid tellijalt saada õigustamatult lisaaega, viidates tarnetähtaegadele või allkirjade puudumisele projektimuudatustel. Hagejad ei suutnud täielikult ja tähtaegselt teha isegi neid lisa- ja muudatustöid, mille kohta saavutati kokkulepe. Lisa- ja muudatustööde kohta koostati 36 õiendit, millest ca 50% osas saavutati kokkulepe ja ülejäänud osas jäid vaidlused seoses hinnakalkulatsioonidega. Kokkulepitud lisa- ja muudatustöödest suutsid hagejad omakorda teha üksnes 50%, kusjuures kokkulepitud lisa- ja muudatustöödest valdavas osas olid tööd, mis tehti ehitustööde alguses (vaheseinte ehitus 1. ja 2. nädalal). Töövõtja ei pidanud kinni ka korrigeeritud ajagraafikutest ning see ei olnud seotud tellija tegevuse ega ehitusprojekti puudustega. Tööde tegemine ei olnud kooskõlas kavandatud maksegraafikuga, mis oli lepingu lisaks, s.t lepingu tingimuseks. 31. augusti 2010 seisuga oli valminud ja akteeritud üksnes ca 39% (kokku 4 979 784 krooni ilma käibemaksuta) lepingulistest töödest.
2-10-44150 Tellija andis töövõtjale ehitustegevuseks vajalikud juhised. Tellijale sobivate ehitusprojekti muudatuste kohta andis tellija kooskõlastused ja neis lepiti kokku jooksvalt töö käigus ning fikseeriti ehitusnõupidamiste protokollides, et vältida seisakuid töös ja tagada ehitustegevuse pidev jätkumine. Lepingu hinna, sh lepingu sõlmimisel hagejate esitatud ühikhindade puhul, oli tegemist siduva eelarvega. Kostja jättis põhjendatult kooskõlastamata õiendid, milles esitatud kalkulatsioonid ei olnud kooskõlas lepingu tingimustega, sh ühikhindadega, ning õiendid, milles ei arvestatud ära jäänud tööde maksumusega või milles kajastati lisatöödena töid, mis olid pakkumuses juba esitatud põhitööde hulgas. Nimetatud asjaolu ei ole käsitatav probleemide lahendamata jätmisena, lepingu rikkumisena või ehitamise takistamisena. Kuna tellija leppis kokku vajalikes projekti muudatustes, ei olnud ta vastuvõtuviivituses. Lepingu eelarve siduv iseloom on läbivalt kajastatud pakkumusjuhendis, tellija võimalused muuta riigihanke tingimustes lepingut olid väga piiratud. Poolte vahel sõlmitud leping kehtis kuni kostja ütles lepingu üles, sest hagejatel ei olnud alust lepingut üles öelda, st puudusid materiaalsed eeldused selleks. Lisaks ei ole hagejate
24.augusti 2010 kiri käsitatav ülesütlemise avaldusena, sest hagejad jätkasid ehitustööde tegemist, kinnitades oma faktilise käitumisega lepingu jätkumist. Hagejad keeldusid kokkulepitud ajal objekti üle andmast, esitasid objekti üleandmisega seoses pretensioone ega ilmunud üleandmisele 15. novembril 2010. Kostja ei ole kohustatud täitma 25. oktoobril 2010 esitatud akti nr 7 alusel esitatud nõuet. Lepingust taganemine ja lepingu täitmise nõudmine ei ole õiguskaitsevahenditena kumulatiivselt kasutatavad. Alates lepingu lõppemisest ei akteerita töid ega võeta vastu VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Akt nr 7 ei sisalda lepingu kehtivuse ajal tehtud töid. Selle alusel üritatakse kostjalt saada hüvitist ehitusobjektile paigaldamata ja kolmandate isikute laos olevate materjalide eest. Akt nr 7 on vastuolus 15. novembri 2010 tööde mahu fikseerimise ja ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti ja selle lisadega. Põhjendamatud on hagejate nõudmised saada kostjalt hüvitist lepingu lõppemisele järgnenud ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest ja seda vaatamata asjaolule, et kostja on hagejatelt alates lepingu lõppemisest korduvalt nõudnud objektilt lahkumist. Nimetatud akt on vormistatud valesti ajavahemiku 1. august kuni 25. oktoober 2010 eest. Ajavahemiku 1. kuni 31. august katab teostatud tööde akt nr 6 ning hiljemalt septembris 2010 on leping lõppenud. Hagejad nõuavad alusetult lepingu alusel ehitusplatsi üldkulusid septembri ja oktoobri 2010 eest. Isegi juhul, kui akti nr 7 alusel on hagejatel tekkinud nõue kostja vastu, ei ole viidatud nõue muutunud sissenõutavaks, sest hagejad ei ole esitanud arvet. Kostja realiseeris garantii 88 286 eurot 27 senti õiguspäraselt. Hagejad võtsid lepingu p-ga 10.7 endale kohustuse tagada kostajale krediidiasutusega sellise garantiilepingu sõlmimise võimaluse, mille kohaselt oleks tagatud hagejate töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Hagejad ei täitnud endale võetud kohustusi, mistõttu taganes kostja lepingust ning kattis saadud rahaga osaliselt kahju, mis tekkis uue riigihanke tulemusena sõlmitud ehituslepingu hinnavahest. Hagejad ei ole tõendanud oma vara vähenemist, mistõttu on väidetav kahju tõendamata. Hagejatel ei ole kostja vastu tasunõuet lepingu p-s 8.8 sätestatud alusel, sest lepingu ütles üles kostja 31. augusti 2010 avaldusega, mitte hagejad. Lepingu p-s 8.8 sätestatud nõudeõigus on käsitatav leppetrahvina. Hagejad ei ole leppetrahvinõuet esitanud mõistliku tähtaja jooksul pärast väidetava rikkumise avastamist. Hagejad ei saa nõuda käibemaksu, kuna ehitustööd ei ole tehtud ja käivet ei ole tekkinud. Nõude rahuldamise korral tuleb leppetrahvi vähendada. Hagejad ei ole tõendanud ulatusliku kahju tekkimist lepingu ennetähtaegse lõppemise
2-10-44150 tagajärjel. Arvestada tuleb sellega, et hagejad olid ajagraafikust maas ning tegid töid tingimustele mittevastavalt, mistõttu oli tellijal õigus keelduda tasu täies ulatuses väljamaksmast. Lepingu p 8.8 alusel esitatud nõude rahuldamine viiks hagejate alusetu rikastumiseni kostja arvelt. Kuna kostjal ei ole rahalisi kohustusi hagejatele, ei ole kostja ka kohustust tasuda viivist nende tasumisega viivitamise eest. Lisaks on viivisnõude arvutus vale nii alguskuupäeva kui ka nõude suuruse osas. Viivisenõude rahuldamise korral tuleb nõuet vähendada. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 2. novembril 2011 hageja I vastu vastuhagi. Vastuhagi ja selle täienduse kohaselt palus kostja hagejalt I välja mõista leppetrahvi 4078 eurot 1 senti (alternatiivselt leppetrahvi kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses) ja kahjuhüvitise 296 168 eurot 58 senti (alternatiivselt kahjuhüvitise leppetrahvi ületavas osas nii, et leppetrahv ja kahjuhüvitis kokku kataksid kogu kostja nõude (300 246 eurot 59 senti)). Samuti palus kostja mõista hagejalt I välja seadusjärgse viivise alates vastuhagi esitamisest kuni nõuete kohase täitmiseni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt lõppes leping 10. septembril 2010 kostja 31. augusti 2010. a ülesütlemise avalduse alusel lepingu p-de 8.4.1. ja 8.4.4. ning VÕS §-s 196 koosmõjus VÕS §-s 116 sätestatud alustel. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustusid hagejad lõpetama tööd hiljemalt 31. augustil 2010 ning tööd tuli teha lepingu lisaks nr 4 oleva ajagraafiku alusel. Tulenevalt tööde tegemise viibimisest korrigeerisid pooled lepingu lisaks nr 4 olevat ajagraafikut kaks korda (11. mail ja 13. juulil 2010), kuid hageja ei pidanud ikkagi ajagraafikutest kinni. 31. augusti 2010 seisuga oli tehtud (valminud ja akteeritud) üksnes ca 39% lepingulistest töödest. Ehitajatel jäi töid tegemata 7 578 215 euro ulatuses. Hagejad rikkusid lepingut ka lisa- ja muudatustööde hinnakalkulatsioonide esitamisel ning sisuliselt nõudsid hinnakalkulatsioonide tingimusteta aktsepteerimist. Hagejad ei lähtunud lisa- ja muudatustööde hinnapakkumiste esitamisel pakkumuses esitatud ühikuhindadest. Seetõttu ei olnud võimalik saavutada kokkulepet. Kostja keeldus põhjendatult nende õiendite kooskõlastamisest, milles hagejad ei pidanud kinni pakkumusjuhendi p-st 5.2.15, ning õiendid, milles ei arvestatud ära jäänud tööde maksumusega või milles kajastati lisatöödena töid, mis kuulusid pakkumuses juba esitatud nn põhitööde hulka. Lepingu p 8.4.1 kohaselt on tellijal õigus leping üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 10 kalendripäeva, kui töövõtja rikkus olulisel määral kohustust, mille täpne järgimine oli tellija huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning lepingu p 8.4.4 alusel võib tellija lepingu üles öelda põhjusel, et töövõtja rikkus muul moel lepingut sedavõrd oluliselt, et ei saa mõistlikult eeldada lepingu täitmise jätkamist tellija poolt. Tööde lõpetamise tähtpäevaks oli 31. august 2010, sest tellija huviks oli tööde valmimine õppeaasta alguseks. Tellija õigus leping lõpetada tuleneb ka VÕS § 116 lg 2 p-st 2, sest rikkumise tulemusena jäid renoveerimistööd kooliaasta alguseks lõpetamata. Kuna kostja lõpetas lepingu ühepoolselt hagejatest tulenevatel põhjustel, oli tellijal lepingu p 8.7 alusel õigus nõuda leppetrahvi 20% lepingujärgsest tasust (16 576 560 krooni (1 059 435 eurot 28 senti)), s.o 211 887 eurot 5 senti. Lepingu hind ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist või muudest teguritest, eeltoodu tõttu ei saa nõustuda töövõtjate seisukohaga, et lepingu kogutasuks on töövõtjatele tehtud tööde eest tasumisele kuuluv summa. Kuna tellija on leppetrahvi nõude osaliselt tasaarvestanud töövõtjate nõuetega akti nr 5 ja 6 alusel ning vähendanud leppetrahvinõuet garantiisumma võrra, on tellijal leppetrahvi nõue 4078 eurot
2-10-44150 1 sent. Töövõtja vastuväited leppetrahvi nõudele ei välista tasaarvestuse lubatavust. Leppetrahvi võimalik vähendamine ei ole põhjendatud, arvestades täidetud tööde mahtu. Hageja I tekitas kostjale lepingut rikkudes kahju. Kuna hageja I jättis tööd suures osas tegemata, pidi kostja korraldama uue hanke ning hanke tulemusena muutus lepingu hind 463 739 euro võrra kallimaks. Lisaks tekkisid kostjal kulud ehitusobjekti piiramise, valvamise, ja konserveerimise tõttu. Uue riigihanke läbiviimise ajaks kuni uue ehitajaga lepingu sõlmimiseni tuli tagada objekti kaitse ning turvalisus. Vastavate teenuste eest tasus tellija Cramo Estonia AS-ile arved, mis on seotud ehitusobjekti piiramisega, sh piirdeaia transport ja laadimine, G4S Eesti AS-le objekti valve, Mikroprojekt OÜ-le ehitusobjekti piirdeaia paigaldamise, Vindlux OÜ-le ehitusobjekti ajutise konserveerimise, Vaaros OÜ-le termokaitse eest. Ronald Reisid OÜ-le ja Atko Trans AS-ile tasus kostja transporditeenuse eest ning Paide Spordi- ja Tervisekeskusele spordihalli rendi eest. Bucoma OÜ-le tasus kostja riigihanke korraldamisteenuse ja ehitise ekspertiisi eest. Juhul, kui töövõtjad ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks tellija pidanud uut riigihanget korraldama ega ka vastavaid kulusid kandma. Advokaadibüroo Concordia arved on otsesteks kuludeks VÕS § 128 lg 3 kohaselt. Kostjal tekkis otseseid kulusid kokku 44 316 eurot 63 senti. Kokku on kahju suurus 508 055 eurot 63 senti, sh hinnavahe 463 739 eurot ja otsesed kulud 44 316 eurot 63 senti. Arvestades VÕS § 161 lg 2, mille kohaselt olukorras, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud, tuleb tellija kahjunõue vähendada leppetrahvi 211 887 euro 5 sendi võrra. Leppetrahvi summa võrra kahjuhüvitise vähendamise tulemusena on tellijal töövõtja vastu leppetrahvi ületav kahjunõue 296 168 eurot 58 senti. Juhul kui kohus peaks leidma, et tellija leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur, palus tellija alternatiivselt mõista kohtul välja leppetrahvi põhjendatuks peetud ulatuses ning osas, milles välja mõistetud leppetrahv ei kata tellijal tekkinud kahju, mõista välja kahjuhüvitis nii, et leppetrahv ja kahjuhüvitis kokku kataksid kogu tellija nõude, s.o 300 246 eurot 59 senti. Tellija nõuab töövõtjalt viivist seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõuete kohase täitmiseni. Hageja I vastuväited vastuhagile
4.Hageja I vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuna kostjal ei olnud alust lepingut üles öelda, ei ole kostjal ka alust nõuda leppetrahvi hagejalt I. Alternatiivselt tuleb leppetrahvi vähendada nullini, kuna see on ebamõistlikult suur. Otseste kulude hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Hageja I ei ole lepingut rikkunud. Kostja ei tõendanud, et need kulud oleks kahju. Samuti ei ole kostja väidetavad kulutused põhjendatud ning täitmata on kahju ettenähtavuse printsiip. Kostja ei ole tõendanud ühegi arve tasumist. Seega on nõue 44 316 eurot 63 senti tõendama. Hageja I ei vastuta renoveerimistööde lõpetamise tõttu tekkinud kahju eest. Uus riigihange korraldati uue ehitusprojektiga, mis oli ilmselgelt vältimatu, sest hagejatele esitatud projektdokumentatsioon oli ulatuslike puudustega. Kostja ei ole tõendanud kahju 296 168 euro 58 sendi tekkimist.
2-10-44150 Kostja alternatiivne nõue 300 246 eurot 59 senti on ebaselge ning alusetu. Kostja nõue mõista leppetrahv välja mõistlikus suuruses ning kahju hüvitis selliselt, et kahe nõude kogusumma oleks 300 246 eurot 59 senti, ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-le 1. Kuna kostjal puudub põhinõue, siis puudub ka viiviste nõue. Samuti on kostja viiviste nõue arvestuslikult ebaselge ning nõue tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku OÜ Viljandi EKE Projekt seisukoht
5.Kolmas isik leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Rahuldada tuleb vastuhagi. Kolmas isik nõustus kostja seisukohtadega. Kuigi põhiprojektis võis esineda teatud puudusi, said hagejad selle alusel tööprojekte koostada ja nende järgi ehitada. Võimalikud põhiprojektis esinevad puudused ei ole olnud ega saanudki olla takistuseks kokkulepitud tööde tegemisel. Kui põhiprojektis esineski puudusi, siis pidid need töövõtjale ilmnema juba projektide koostamisel. Teine hange viidi läbi sama põhiprojekti alusel, seega oli projekt ehitamiseks kõlbulik. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 6. juuni 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis hagejalt I kostja kasuks välja 293 265 eurot 13 senti, sh leppetrahv 4078 eurot 1 senti, kahju 289 187 eurot 12 senti, ja viivised põhivõlalt alates 2. novembrist 2011 kuni 6. juunini 2016 kokku 109 636 eurot 51 senti ning alates 7. juunist 2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis kostja ja kolmanda isiku menetluskulud 97,67% ulatuses solidaarselt hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jättis kohus hagejate enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus eelkõige lepingu ülesütlemise/taganemise osas ning sellest tulenevalt kas ja millises ulatuses on ühel lepingupoolel õigus teiselt lepingupoolelt nõuda rahalise kohustuse täitmist. Maakohus luges tuvastatuks ja tõendatuks alljärgnevad asjaolud, mis olid poole poolt omaksvõetud või mille üle vaidlus puudus: - OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus ning Järvamaa Kutsehariduskeskus sõlmisid avatud riigihanke tulemusena (hange I) 9. märtsil 2010 renoveerimistööde peatöövõtulepingu nr 1/344 Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide Õppehoone renoveerimiseks - lepingu p-s 1.11., 1.12., 1.13. lepiti kokku tööde, muudatustöö ja lisatöö terminites - lepingu objekt on nimetatud lepingu p-s 2.1. ning töö sisu ja maht on määratud p 2.1. alapunktides nimetatud dokumentidega ja p-s 2.2 ja 2.3. on nimetatud lepingujärgsed tööd - lepingu p-s 3 on kokku lepitud töö tingimustes ning on nimetatud poolte õigused ja kohustused - lepingu p 5.1. alusel kohustub töövõtja alustama tööga objektil hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tööfrondi aktiga üleandmist ning lõpetama töö hiljemalt 31. augustiks 2010. Töö tegemisel juhinduvad osapooled ajagraafikust - lepingu p 5.2. järgi korrigeeriti ajagraafikut 11. mail ja 13. juulil 2010 - lepingu p 6.1. järgi oli lepingu hinnaks 13 813 800 krooni, millele lisandub käibemaks 2 762 760 krooni (hind sisaldab töövõtja tasu, samuti töövõtja ja võimalike alltöövõtjate kõiki kulutusi nõuetekohase töö teostamise eest ning lepingu hind ei ole seatud sõltuvusse
2-10-44150
-
-
-
inflatsioonist või muudest teguritest ning lepingu kehtivuse tähtaja jooksul korrigeerimisele ei kuulu) tellija kohustuseks oli Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide Õppehoone renoveerimise põhiprojekti koostamine ja töövõtja kohustuseks oli ehitustöödeks vajalike tööprojektide koostamine põhiprojekti osas koostati ekspertiis hankemenetluse ja lepingu täitmise ajal ja kohtumenetluses lepingu täitmise ajal kooskõlastas tellija osaliselt lisatööd töövõtja koostas lepinguliste tööde kohta aktid nr 1-4 ja esitatud arvete alusel maksis tellija töövõtjale tasu töövõtja koostas lepinguliste tööde kohta akti nr 5 ja akti nr 6, mida tellija aktsepteeris kokku 119 522 eurot 77 senti Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide Õppehoone renoveerimistööde lõpule viimiseks korraldati uus riigihange (hange II), mille tulemusena sõlmiti uus ehitustööde peatöövõtuleping nr 00124-PTV/2011 Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Paide MEK AS-i vahel Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide Õppehoone renoveerimistöödeks anti välja ehitusluba ning kasutusluba.
Hagejad tuginesid lepingu ülesütlemisel lepingu p-dele 11.3 ja 8.8, ETÜ 2005 p-dele 95, 112, 57, 60 ja 211 ning VÕS § 652 lg-le 2. Kostja leidis, et hagejate avaldus lepingu ülesütlemiseks ei ole kehtiv. Lepingu p 8.8 esimese lause kohaselt on töövõtjal õigus leping üles öelda, kui lepingu täitmine on muutunud võimatuks tellija süül. Lepingu p 11.3 kohaselt teeb tellija endast oleneva kõigi töö käigus üleskerkivate probleemide, mis sõltuvad tellijast, lahendamise viivitamatult. Juhul kui töö käigus üleskerkinud probleemi ei ole põhjendatult või tellijast olenematutel asjaoludel võimalik lahendada viivitamatult, siis teatab tellija sellest töövõtjale kirjalikult koheselt ning probleemi lahendamise tähtaeg ja mõju lepingule lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahelise läbirääkimise käigus, mis fikseeritakse kahepoolse protokolliga. ETÜ 2005 p-d 112, 57, 60 ja 211 on sarnased lepingu ja seadusega. Vaidlust ei olnud, et hagejad saatsid Järvamaa Kutsehariduskeskusele 24. augustil 2010 kirja nr 2067, milles teatasid tuginedes lepingu p-le 8.8, et ütlevad lepingu üles 30. augustil 2010 kui tellija ei täida lepingulisi kohustusi. Seega on lepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud. Kohtule esitatud dokumentidest ei olnud üheselt selge, kas töövõtja jätkas pärast 30. augustit 2010 ehitustöödega või mitte, seetõttu ei saa sel alusel asuda seisukohale, et töövõtja ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Toimunud nõupidamiste protokollid ega ehitustööde päevik töövõtja tegevust ei kirjelda. Töövõtja selgitas, et töid objektil pärast 30. augustit 2010 ei tehtud ja aktis nr 7 on märgitud üksnes detailid ja materjalid, mis töövõtja objektile tõi. Tunnistaja M. J ütluste kohaselt peatus reaalne töö tegemine kuskil augusti lõpus, võib-olla viimasel nädal, siis suuremahulisi töid enam ei tehtud. Ehitajad lahkusid objektilt septembris oktoobris 2010. Objekti üleandmine toimus ühepoolselt, peatöövõtja esindaja üleandmisele novembris 2010 ei ilmunud. Vaidlust ei olnud selles, et leping sõlmiti avatud riigihanke tulemusena. Riigihangete seadusest (RHS) tulenevalt on poolte lepinguvabadust piiratud riigihanke igas etapis alates lepingueelsetest suhetest ja lõpetades lepingu täitmisega. Poolte vahel sõlmitud lepingu puhul
2-10-44150 on tegemist võlaõigusliku lepinguga, mille täitmisega tekkivad probleemid kuuluvad lahendamisele võlaõigusseaduses sätestatud korras, v.a selles osas, et hankelepingu muutmine on lubatud ainult riigihangete seaduses sätestatud korras. RHS §-st 69 tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hinna hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Kostja selgitas, et lepingu hinna, sh lepingu sõlmimisel hagejate poolt esitatud ühikhindade, puhul oli tegemist siduva eelarvega, mis on läbivalt kajastatud pakkumusjuhendis. Tööde lõpetamine ettenähtud tähtpäevaks oli kohustus, mille täpne järgimine oli tellija huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hagejad ei tuginenud eelarve mittesiduvusele. Hankemenetluses lepingu muutmise võimalust ette ei nähtud. Põhjendamatu nõustumine lisaja muudatustööde tasunõuete või tähtaja pikendamisega toonuks kaasa riigihanke finantseerimise tühistamise riigihanke regulatsiooni rikkumise tõttu ja/või teiste pakkujate pretensioonid. Seega on asjakohane kostja seisukoht selles, et ka lisa- ja muudatustööde kooskõlastamata jätmisel tuli kostjal juhinduda riigihanke tingimustest. Hagejad tegid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppehoone renoveerimise riigihankel teistest pakkumisest ja hankelepingu eeldatavast maksumusest oluliselt odavama ühispakkumise, mille odavus tekitas kostjale küsitavusi. Hagejad oma pakkumust ei muutnud ja kinnitasid, et esitatud soodsad hinnad on põhjendatud ja tööd esitatud pakkumuse alusel tehtavad. Hagejatel oli hankemenetluse käigus võimalik tutvuda kõigi hankemenetluse dokumentidega, sh põhiprojektiga, ning seda oli võimalik teha alates hanke väljakuulutamisest, s.o 10. detsembrist 2009 kuni lepingu sõlmimiseni 9. märtsil 2010. Hagejad kinnitasid pakkumusesildises, et pakkumuse koostamiseks saadud informatsioon oli üheselt arusaadav ning piisav selleks, et pakkumus sisaldaks kõiki hankedokumentides kirjeldatud töid, kaasa arvatud selliseid töid, mis ei ole otseselt hankedokumentides kirjeldatud, kuid mis on vajalikud nende tööde osutamiseks vastavalt esitatud tingimustele ja nõuetele. Tunnistaja ütluste kohaselt sobis projekt hinnapakkumuste tegemiseks. Põhiprojekt oli pakkumise koostamiseks piisav aga ehitamiseks ebapiisav. Ekspert leidis, et ehitustööde hinnapakkumine ei ole põhimõtteliselt seotud projekteerimistöödega. Joonistel tuleb kajastada kõik eriosade lahendused nii, et selle järgi oleks võimalik ehitada või hinnata ehitustööde täpset mahtu. Renoveeritav projekt on olemuselt raskem töövõtt kui uusehitise projekteerimine ja seetõttu ei ole põhjendatud projekti väiksemas/puudulikus mahus üle andmine. Ekspert selgitas kohtuistungil, et ehitusprojekti väiksem maht, kui see on EVS 811 standardis ette nähtud, peaks olema kokkulepitud, dokumentide hulgas sellist dokumenti ei ole. Standardid ei ole kohustuslikud. Seega leidis ekspert, vaatamata tunnistaja ütlusele ning töövõtja enda poolt avaldatule, et töövõtja ei ole hinnapakkumist tehes seotud projekteerimistöödega ning projekti maht peab vastama standarditele, mis aga ei tähenda, et töövõtja võiks jätta projektiga tutvumata/tutvuda pealiskaudselt ning hakata projekti puudustele tuginema vahetult enne lepingu lõpptähtaja saabumist. Kostja selgitas, et ehitusprojekti väiksem maht oli põhjendatud, kuna tegemist ei olnud uue objektiga. Projekteerimise hankedokumentides on välja toodud, millises mahus ehitusprojekti koostamist soovitakse ning põhiprojekt ongi koostatud vastavalt hankedokumentides tellitule. Kostja selgitas, et ekspertiisiaktis pole arvestatud, et mitmed viidatud puudused kajastuvad tegelikkuses seletuskirjas, mahutabelis või teistel joonistel ning, et projekteerimise varasemas praktikas, sh 2009. aastal, ei üritatudki joonistel kõiki detaile edastada (seda ei nõudnud ka standard) vaid vajalikud detailid ja töömahud tulid kokku dokumentatsioonist tervikuna.
2-10-44150 Põhiprojekt on esitatud ehitushanke dokumentide hulgas ning, kui töövõtja oleks leidnud, et väiksemas mahus esitatud põhiprojekti järgi ehitada ei ole võimalik, siis ei oleks töövõtja eelduslikult ka ehitustöövõtulepingut sõlminud. Lisaks on tuvastatud, et töövõtja koostas põhiprojekti alusel tööprojekte ja tegi selle alusel töid. Hagejatel oli võimalik hankemenetluse käigus kindlaks teha, kas põhiprojekti koostajal olid olemas vajalikud registreeringud, ning nimetatud puudusele tuginemine lepingust taganemist ei õigusta. Vaatamata Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja GECC Konsultatsioonid OÜ ekspertiisijäreldusele registreeringute osas, ei ole nimetatud vormistuslik puudus takistuseks tööprojektide koostamiseks ja ehitustööde teostamiseks. Tegelikkuses töövõtja seda ka kuni
24.augustini 2010 tegi. Lisaks nähtub dokumentaalsetest tõenditest ja IBG-Projektbüroo selgitustest, et põhiprojekt on koostatud vastavalt hankedokumentides tellitule, põhiprojekti koostajal olid sel hetkel vajalikud registreeringud ning kuni 2010. aastani ei reguleeritud ehitusvaldkonna tegevusalade liigitusi alamaktidega. Asjaolu, et hangete I ja II aluseks oli üks ja sama põhiprojekt, nähtub Ehitusprojekti muudatuste ja pakkumuskulude analüüsist ja selle lisadest, hankekulude võrdlustabelist ja tunnistaja M. J ütlustest. Usutav on kostja selgitus, et põhiprojekti on teises hankes täpsustatud tulenevalt tööde mahu muutumisest, kuna tööd olid hankes I tehtud ca 39-40%. Teise riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingu alusel renoveerimistööd lõpetati ning hoonele on välja antud kasutusluba. Samas olid hagejad seisukohal, et tellija poolt esitatud põhiprojekt ei võimaldanud töövõtjal objekti lõpuni ehitada. Ekspertütluste alusel on tuvastatud, et töö- ja põhiprojekt on oma olemuselt erinevad. Tööprojekt ei saa vastata põhiprojekti staadiumile, kuna tegemist on kahe erineva staadiumiga. Põhiprojekt oli puudulik ja seetõttu pidi tööprojekti koostaja tegema ära selle töö, mida põhiprojekti koostaja on jätnud tegemata. Ekspert leidis, et tööprojekte sai põhiprojekti alusel koostada ja põhiprojekt ei takistanud tööde teostamist. Seega ei saanud ehitusprojekti väidetav puudulikkus olla tööprojektide koostamisel ja ehitustööde teostamisel takistuseks. Tuvastatud ei ole, et projekt ei võimaldanud ehitamist selles ulatuses, milleks hagejad olid lepingu p 2.3 kohaselt kohustatud. Vaidlust ei olnud selles, et Tehnilise Järelevalve Ameti 1. aprilli 2010 ettekirjutusega peatati tellija põhiprojektis nõutud fassaadimaterjali turustamine ning töövõtja teavitas 20. aprilli 2010 ehitusnõupidamisel tellijat viimase poolt valitud fassaadimaterjali paigaldamisega seonduvast probleemist. Töövõtja ja tellija jäid seonduvalt fassaaditööga eriarvamusele, mis aga ei ole lepingust taganemise aluseks. Tellijale sobivates ehitusprojekti muudatustes andis tellija kooskõlastused ja neis lepiti kokku jooksvalt töö käigus ning fikseeriti ehitusnõupidamiste protokollides. Lisa- ja muudatustööde osas koostati 36 õiendit, nendest poolte osas saavutati kokkulepe, vaidlused jäid 14 õiendi puhul. Tunnistaja ütluste kohaselt oli fassaadi kattele analoogse lahenduse hinnavahe tellija nõus kompenseerima turuhindade alusel 380 000 krooni, hagejate poolt nõutud hind oli 2 miljonit krooni. Lisa- ja muudatustööde õiendite esitamisel vaadati kolme asja: kas on põhjendatud, millised on muudatustööde mahud, kas hind on õige või vale. Lepingu kohaselt oli lepingu lisaks kokkulepitud ühiku hinnad, et kui töömaht suureneb või väheneb, siis lepingu hinda korrigeeritakse vastavalt mahu ja ühikhinnale. Tellija keeldus põhjendatult vaidlusaluste õiendite kooskõlastamisest, milles töövõtja ei pidanud kinni pakkumusjuhendi p-st 5.2.15, samuti õiendid, milles ei arvestatud ära jäänud tööde maksumusega või milles kajastati lisatöödena töid, mis kuulusid pakkumuses juba
2-10-44150 esitatud nn põhitööde hulka. Seega põhjustas lisatööde hinnas kokkuleppe saavutamata jätmise töövõtja, kuna esitas tellijale lepingutingimustele mittevastavad kalkulatsioonid. Töövõtja tegevus takistas muudatus- ja lisatööde hinnakalkulatsioonide esitamisel vastavates töödes kokkulepete saavutamist ning objekti valmimist. Tellija esitas sellekohase pretensiooni töövõtjale 5. juulil 2010. Kuna takistused ehitamisel tulenesid töövõtjast ning tellija tegi kõik võimaliku, et tööde tegemine oleks jätkuvalt võimalik, sh andis juhiseid, leppis kokku vajalikes projektmuudatustes, ei olnud tellija ka vastuvõtuviivituses. Eeltoodust tulenevalt ei olnud töövõtjal õigus lepingust taganeda/lepingut üles öelda. Lepingus kokkulepitud tähtajaks töövõtja töid ei lõpetanud. Kostja lähtus vastuhagis esitatud rahaliste nõuete puhul asjaolust, et leping lõppes 10. septembril 2010 tellija ülesütlemise avalduse alusel. Avalduse kättesaamise ja selle sisu osas hagejad vastuväiteid ei esitanud. Seisuga 31. august 2010 oli töövõtjal valminud ja akteeritud üksnes ca 39% lepingulistest töödest ning töövõtjal jäi töid tegemata 7 578 215 krooni ulatuses. Tehtud tööde maht nähtub ka valminud lepinguliste tööde fikseerimise ja ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise aktist ja selle lisadest ning on seostatav hankekulude analüüsi lisaks oleva hinnavõrdluse tabeliga. Tunnistaja kinnitas, et reaalne töö tegemine peatus 2010. aasta augusti viimasel nädalal. Kuna ca 60% töödest oli tegemata ning töövõtja andis teada, et ei täida oma lepingulisi kohustusi, siis oli töövõtja lepingut oluliselt rikkunud ning tellijal oli õigus lepingust taganeda/leping üles öelda. VÕS § 647 lg 3 kohast täiendavat tähtaega ei pidanud tellija andma, kuna töövõtja oli oma käitumisega üles näidanud seda, et ta ei täida lepingut ka edaspidi. Vaidlust ei olnud selle üle, et tellija maksis töövõtjale lepinguliste tööde kohta koostatud aktide nr 1 kuni 4 ja esitatud arvete alusel tasu välja. Tellija aktsepteeris töövõtja tasu aktide nr 5 ja nr 6 alusel kokku 119 522 euro 77 sendi ulatuses. Vaidlust ei olnud selle üle, et tellija võttis aktide nr 5 ja 6 alusel tehtud tööd vastu ning selle üle, et tasunõuded on muutunud sissenõutavaks. Vaidlus oli selle üle, kas tellijal on õigus nimetatud aktide alusel esitatud tasunõuet tasaarvestada tellija leppetrahvi nõudega 211 887 eurot 5 senti. Lepingu ühepoolse lõpetamise avalduses teatas kostja, et nõuab lepingu p 8.7 alusel töövõtjalt leppetrahvi 20% lepingu kogutasust. Kuna töövõtja rikkus oluliselt lepingut ning tellijal oli õigus leping üles öelda, ei ole põhjendatud hagejate vastuväide, et kostjal puudub leppetrahvi nõue. Lepingu p-st 6.1 tuleneb, et lepingu kogutasu on lepingu hind ja sellele lisanduv käibemaks, s.t lepingu nõuetekohase täitmise korral töövõtjatele makstav tasu koos käibemaksuga. Seetõttu ei ole õige hagejate seisukoht, et kogutasu on töövõtjatele tehtud tööde eest tasumisele kuuluv summa. Lisaks on hagejad ise oma rahalise nõude lepingu p 8.8 alusel sidunud eelnimetatud summaga kui lepingu hinnaga. Lepingu hind ja lepingu kogutasu on samastatavad mõisted. Seega tuleb leppetrahvi suurus arvestada 1 059 435 eurolt 28 sendilt ning leppetrahvi suuruseks arvestas kostja õigesti 211 887 eurot 5 senti. Vastavalt lepingu p-le 8.7 koostoimes p-ga 6.1 ja kooskõlas VÕS §-ga oli 158 tellijal õigus töövõtjalt nõuda leppetrahvi nimetatud suuruses. Kuivõrd tellija teavitas töövõtjat leppetrahvi nõudest 31. augustil 2010 on ka teavitamine toimunud mõistliku aja jooksul. Töövõtja vastuväide, et ehitis ei valminud lepingus ettenähtud tähtajaks tellija kohustuste rikkumise tõttu ja vastuvõtuviivituse pärast, on kohtumenetluses tuvastatu alusel ümber lükatud. Muid vastuväiteid tasaarvestamisele hagejad ei esitanud. Seega ei ole VÕS § 200 lg 4
2-10-44150 kohaldatav. Kuna kostja leppetrahvi nõue vastas lepingule ning oli rakendatud ja tasaarvestatud seaduses sätestatud viisil, lõppes kooskõlas VÕS 197 lg 2 selle tasaarvestamisega ka hagejate nõudeõigus aktide nr 5 ja 6 alusel tehtud tööde eest tasu saamiseks leppetrahvile vastavas ja tasaarvestatud ulatuses. Hagejad esitasid akti nr 7 alusel tasu 126 615 euro 66 sendi nõude. Kohus nõustus kostjaga selles, et lepingust taganemine ja lepingu täitmise nõudmine ei ole õiguskaitsevahenditena kumulatiivselt kasutatavad. Akt nr 7 ei sisalda tasunõuet lepingu kehtivuse ajal tehtud tööde eest, kuna töövõtja taganes lepingust 30. augustil 2010. Aktis nr 7 esitatud tööd/materjalid ei kuulu alates töövõtulepingu ülesütlemisest akteerimisele ega ka üleandmisele-vastuvõtmisele VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Eeltoodu alusel ei oma tähtsust poolte muud seisukohad seonduvalt aktiga nr 7. Hagejate nõue nimetatud akti alusel tasu saamiseks jääb rahuldamata mh põhjusel, et üheselt ei ole tuvastatav, mida töövõtja pärast 30. augustit 2010 objektil tegi. Eeltoodu tõttu jääb hagejate esmane rahaline nõue, s.o tasu maksmise nõue 246 138 eurot 43 senti või alternatiivselt 119 522 eurot 77 senti, rahuldamata. Töövõtja ei täitnud nõuetekohaselt garantiiga tagatud kohustust, s.o töövõtja rikkus oluliselt renoveerimistööde peatöövõtulepingust nr 1/344 tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt oli tellijal/kostjal õigus garantii realiseerida. Garantiikirjast nähtub, et see kehtib ajavahemikus
23.märtsist kuni 31. augustini 2010, hiljemalt millal peab garant olema garantii saaja kirjaliku nõude kätte saanud. Pärast nimetatud tähtaega on garantiikiri kehtetu, olenemata sellest, kas garantiikiri on garandile tagastatud või mitte. Kostja teatas hagejatele garantiikirja alusel saadud 88 286 euro 27 sendi kasutamisest lepingu rikkumise tulemusel tekkinud kahjude katmiseks, seega ei ole asjakohane hagejate seisukoht, et kostja on garantii realiseerinud enne seda, kui ta lepingust taganes. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja realiseeris lepingust tulenevalt garantii õiguspäraselt, mistõttu puudub hagejatel kahju hüvitamise, alternatiivselt alusetu rikastumise, nõue seonduvalt alusetu garantii realiseerimisega. Kuna tellija ei ole lepingut oluliselt rikkunud, ei muutunud lepingu täitmine võimatuks tellija süül ning hagejatel ei ole õigust nõuda tasu lepingu p 8.8. alusel. Seetõttu ei oma tähtsust ka see, millisele seisukohale kohus jõudis akti nr 7 osas, kuna lepingu p 8.8. järgse tasu saamise õigus saab töövõtjal olla üksnes juhul kui kohus oleks tuvastanud, et töövõtjal oli õigus leping üles öelda/lepingust taganeda seetõttu, et lepingu täitmine on muutunud võimatuks tellija süül. Asjaolu, et hagejad esitasid kostjale tasunõude p 8.8. alusel ka kohtuväliselt, ei oma tähtsust. Hagejate põhinõuete rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka viivise nõuded. Kostja esitas vastuhagis nõude leppetrahvi 4078 euro 1 sendi saamiseks, alternatiivselt kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses väljamõistmiseks. Kohus leidis eelnevalt, et vastavalt lepingu p-le 8.7 koostoimes p-ga 6.1 ja kooskõlas VÕS § 158 oli tellijal õigus töövõtjalt nõuda leppetrahvi 211 887 eurot 5 senti. Leppetrahvi nõudest teatamine toimus mõistliku aja jooksul. Tellija tasaarvestas õigustatult leppetrahvi nõude osaliselt töövõtjate tasunõuetega akti nr 5 ja 6 alusel 119 522 eurot 77 senti ning lisaks vähendas leppetrahvinõuet õigustatult realiseeritud garantiisumma võrra, s.o 88 286 eurot 27 senti, millest tulenevalt jääb leppetrahvi nõudeks 4078 eurot 1 senti. Hageja ei esitanud vastuväiteid selles osas, et kostja vähendas leppetrahvi nõuet garantiisumma võrra. Hageja leidis, et kostja leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, mistõttu tuleb leppetrahvi vähendada
2-10-44150 nullini VÕS § 162 alusel, kuna kohustuste täitmist takistasid kostjast tulenevad asjaolud ning leppetrahvi suurus, s.o 211 887 eurot 5 senti, ei ole võrreldes töövõtja tööde tasuga, s.o 367 451 eurot 27 senti, proportsionaalne. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Praegusel juhul aluseid leppetrahvi vähendamiseks ei esine. Kuna töövõtja rikkus oluliselt lepingut ning seetõttu jäi lepinguga kokkulepitud tulemus saavutamata, vastutab hageja lepingu rikkumise eest. VÕS § 103 üldjuhul ja praeguse vaidluse kontekstis kohaldamisele ei kuulu. Kostja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Vähetähtis ei ole asjaolu, et töövõtja asetas lepingu rikkumise tõttu tellija keerulisse olukorda seonduvalt õppetöö ümberkorraldamisega renoveerimata hoones. Eeltoodu alusel tuleb vastuhagi leppetrahvi saamiseks rahuldada. Kahju 296 168 euro 58 sendi hüvitamise nõue, alternatiivselt kahjuhüvitis leppetrahvi ületavas osas selliselt, et leppetrahv ja kahjuhüvitis kokku kataksid tellija nõude, s.o 300 246 eurot 59 senti, tuleneb esiteks tellija nõudest hinnavahe hüvitamiseks ja teiseks tellija otseste kulude hüvitamise nõudest. Täidetud on nii VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 kui ka VÕS § 135 lg-s 1 sätestatud eeldused ning hinnavahe on arvestatud kooskõlas VÕS §-ga 135. Otseste kulude nõue on põhjendatud osaliselt. VÕS § 127 lg 2 ja 3 kohaldamiseks aluseid ei ole. Seoses suures mahus tööde tegemata jätmise ja tegemata jäänud tööde lõpetamiseks uue hanke korraldamise vajaduse ning uuel hankel hinna kallinemisega on tellijal töövõtjate vastu hinnavahe hüvitamise nõue 463 739 eurot. Hagejatel oli võimalus ette näha seda, et kohustuste rikkumise korral võib tekkida olukord, kus tellija ütleb lepingu üles/taganeb lepingust, millest tulenevalt võib tekkida vajadus uue hanke korraldamiseks, mille tulemusena sõlmitud lepingu hind ei pruugi olla selline, mis oli kokku lepitud hagejate ja kostja vahel. Hagejad on vastaval majandusalal tegutsevad ettevõtjad, s.o asjatundjad, kellel peavad olema lepingu rikkumise tagajärjed ja sellest tulenevad ohud teada. Lisaks tegid hagejad hankes oluliselt madalama pakkumise kui teised pakkujad, millest tulenevalt osutusidki hankes edukaks. Seega oli hagejatel võimalik ette näha võimaliku lepingu rikkumise korral seda, et uus pakkuja ei tee pakkumist nii madala hinnaga. Hagejate tehtud tööde maht, ca 39%, nähtub valminud lepinguliste tööde fikseerimise ja ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise aktist ja selle lisadest ning on seostatav hankekulude analüüsi ja selle lisaks oleva hinnavõrdluse tabeliga. Teise hankemenetluse tulemusel sõlmiti peatöövõtulepingu hinnaga 1 042 064 krooni, millele lisandub käibemaks. Tunnistaja kinnitas, et objekti lõpetas Paide MEK. Teises hankes sõlmiti leping nendele töödele, mis jäid eelnevalt tegemata. Siinkohal ei ole asjakohane hagejate vastuväide, et uus riigihange korraldati uue ehitusprojektiga ning samuti ei saa kahelda hankekulude analüüsi objektiivsuses seetõttu, et üheks analüüsi koostajaks oli M. J. Seega on töövõtulepingu hinnavaheks 8 726 543 krooni 18 senti ehk 557 727 eurot 76 senti: hagejate pakkumus 12 558 000 krooni, kokku akteeritud tööd 4 979 784 krooni 60 senti, jääk 7 578 215 krooni 40 senti, Paide MEK pakkumus tegemata töödele 16 304 758 krooni 58 senti, tehtud ja tegemata tööd kokku: 4 979 784,60 + 16 304 758,58 = 21 284 542 krooni 18 senti. Hinnavahe ehk kallinemine 21 284 542,18 - 12 558 000 = 8 726 542 krooni 18 senti ehk 557 727 eurot 76 senti. Reaalselt kantud hinnavahe nähtub hankekulude analüüsist, mis on tehtud esimese hanke luhtumisel ja enne uue riigihanke väljakuulutamist. Tööde mahu muutumisest tingitud ehitusprojekti muudatustest, osade esialgselt ettenähtud tööde ära jäämisest ning esialgu arvesse võtmata lisatööde tegemisest, on tegemata jäänud tööde kallinemine 463 739 eurot tuvastatud.
2-10-44150 Kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks tellija pidanud uut riigihanget korraldama ega kahju tekitamisega kantud kulusid VÕS § 128 lg 3 mõttes kandma. Kokku tekkis kostjal otseseid kulusid 44 316 eurot 63 senti. Kulusid saab pidada vajalikeks seonduvalt asjaoluga, et kostjal tuli tagada kahe hanke vahel tööettevõtuobjekti kaitse ja turvalisus. Juhul, kui kostja ei saanud kasutada õppehoonet õpilastele tundide andmiseks, on selgitatav ka selliste kulude tekkimine, mis seonduvad õpilastele õppetöö korraldamisega väljaspool õppehoonet. Teise hanke korraldamisega seonduv ning õigusteenuse kasutamise kulu on samuti põhjendatud ja mõistlik. Hagejad leidsid, et mingis osas on nimetatud kulutused ebamõistlikult kõrged, kuid ei avaldanud, millised oleksid pidanud olema vastavale teenusele pakutavad mõistlikud kulud. Kostja otseste kulude nõude aluseks olevate dokumentaalsete tõendite alusel ning arvestades, et Järvamaa Kutsehariduskeskus oli 2010 - 2011 käibemaksukohustuslane, on kostja otseste kulude nõue põhjendatud 37 335 euro 17 sendi (ilma käibemaksuta) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on tellijal töövõtjate lepingu rikkumise tulemusel tekkinud kahju kokku 501 074 eurot 17 senti, sh hinnavahe 463 739 eurot ja otsesed kulud 37 335 eurot 17 senti. Arvestades VÕS § 161 lg 2, tuleb tellija kahjunõue vähendada leppetrahvi 211 887 euro 5 sendi võrra. Leppetrahvi summa võrra kahjuhüvitise vähendamise tulemusena on tellijal töövõtja vastu leppetrahvi ületav kahjunõue 289 187 eurot 12 senti. Kuna kostjal on põhinõue kokku 293 265 eurot 13 senti (sh leppetrahv 4078 eurot 1 senti ja kahju 289 187 eurot 12 senti), mis tuleb hagejalt välja mõista, siis tulenevalt kostja taotlusest, VÕS § 113 lg-st 1, § 113 lg-st 2 ja TsMS § 367, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt 293 265 eurot 13 senti alates 2. novembrist 2011 (vastuhagi esitamine) kuni kohtuotsuse tegemiseni 109 636 eurot 51 senti ning alates 7. juunist 2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kokku on viivis ajavahemiku 2. november 2011 kuni 6. juuni 2016 eest 109 636 eurot 51 senti (3910,87 + 23 461,20 + 6475,93 + 5413,35 + 12 566,20 + 11 997,75 + 12 048,77 + 11 706,90 + 11 900,94 + 10 154,60). Kuna kohus rahuldas vastuhagi 97,67% ulatuses, jäävad nimetatud ulatuses kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebused
7.Hageja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse kogu ulatuses ning vastuhagi jäetakse rahuldamata. Menetluskulud palus hageja II jätta kostja kanda. Hageja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse kogu ulatuses ning vastuhagi jäetakse rahuldamata. Menetluskulud palus hageja I jätta kostja kanda. Hageja I vastuväited ning nende põhjendused maakohtu otsuse osas ühtivad hageja II apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidete ning seisukohtadega Apellatsioonkaebuste kohaselt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 asudes vastuolulisele seisukohale, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, kas hagejad tegi objektil töid pärast 30. augustit 2010, mil apellant lepingu kehtivalt üles ütles. Maakohus osundas tõenditele, millest nähtuvalt oli selge, et hageja ei teinud objektil töid pärast nimetatud tähtaega. Asjaolu, et formaalselt toimus objekti üleandmine novembris 2010,
2-10-44150 mida kostja viis läbi ühepoolselt, et tähenda seda, et ka töid tehti objektil kuni novembrini. Samas kinnitas maakohus õigesti, et kõnealune asjaolu ei väära apellandi ülesütlemisavalduse kehtivust. Maakohus kohaldas ebaõigesti riigivastutuse seaduse regulatsiooni, asudes ebaõigele seisukohale, et RHS § 69 oli takistuseks, et kostja saaks lisa- ja muudatustööd kooskõlastada, mis oleks hagejatele kaasa toonud lepingu alusel makstava tasu muutmise. Maakohtu selline seisukoht on üldsõnaline ja tõenditega seostamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et lepingu hinna osas oli tegemist rangelt siduva eelarvega. Sellist järeldust ei ole võimalik teha pakkumusjuhendist. Samuti on kohtuotsus eelnevas vastuoluline, kuivõrd maakohus viitas VÕS § 639 lg 1 II alternatiivile, millest tuleneva eelduse tingimuseks on eelarve siduvuse kokkuleppe puudumine. Kostja oli kohustatud lepingu hinda teatavate tööde osas muutma olukorras, kus see oli vältimatult vajalik kostja enda minetuste tõttu (põhiprojekti puudused ja nõutud muudatused) ning valitud fassaadimaterjali keelustamise tõttu. Selliste hinnamuudatuste tegemise vajalikkuse vältimisel ei saa tugineda RHS §-le 69. Lepingu punktis 6.2 on ette nähtud võimalus lepingu hinna muutmiseks, seejuures ei mööna hagejad nimetatud lepingu punktis esitatud summa põhjendatust olukorras, kus muudatusvajadused ei lähtu hagejatest. Maakohus ei ole põhjendanud asjas esitatud tõenditele tuginevalt, miks oleks kostja nõustumine vajalike lisa- ja muudatustöödega olnud põhjendamatu. Samuti on põhjendamata seisukoht, et muudatus- ja lisatöödega nõustumine oleks kaasa toonud riigihanke rahastaja poolt finantseerimise tühistamise riigihanke regulatsiooni rikkumise tõttu. Maakohus tugines vaid kostja seletusele, millel ei ole aga tõendiväärtust. Maakohus jättis oma seisukohad tõenditega seostamata, mistõttu ei ole arusaadav, milliste muudatus- ja lisatööde osas täpselt pidas kohus lepingu hinna muutmist põhjendamatuks lähtuvalt riigihangete seaduse regulatsioonist. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et hagejad ei tutvunud hankemenetluses pakkumise tegemisel põhiprojektiga või tegid seda pealiskaudselt. Asjas ei saa olla vaidlust selles, et kostja koostatud põhiprojekt oli ulatuslike puudustega. See on tõendatud kolme ekspertiisiga. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei olnud hagejatel kohustust hankemenetluse käigus läbi viia iseseisvat põhiprojekti ekspertiisi. Hagejad võisid pakkumise koostamisel tugineda eeldusele, et põhiprojekt on nõuetekohane ning vastab kõikidele tingimustele. Eelnevast lähtuvalt ei saa hagejatele ette heita, et põhiprojekti ulatuslikud puudused, millele hagejad esimesel võimalusel kostja tähelepanu juhtis, ilmnesid alles lepingu täitmise käigus. Võimalus hankemenetluse käigus tutvuda kostja koostatud põhiprojektiga ei anna hagejatele võimalust selle muutmist nõuda. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et hagejad oleks pidanud lepingu sõlmimisest loobuma, kui viimase hinnangul põhiprojekti väiksemas mahus koostamine ei võimaldanud ehitustöid teostada. Põhiprojektiga seonduvalt ei ole esmaseks probleemiks mitte selle maht, vaid olulised puudused, mille esinemise võttis kostja omaks ning mis on tõendatud kohtuasjas esitatud kolme ekspertiisiga. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei sätesta seadus lepingu ülesütlemise tähtaega. Seega ei mõjuta lepingu ülesütlemise kehtivust sellise tahteavalduse tegemise aeg. Lepingut võib üles öelda igal ajal lepingu kehtivuse jooksul, s.t ka viimasel päeval.
2-10-44150 Maakohus kohaldas ebaõigesti ehitusseaduses sätestatud materiaalõiguse regulatsiooni, asudes seisukohale, et põhiprojekti koostajatel vajalike registreeringute puudumine on vaid formaalne puudus. Olukorras, kus seadus sätestab kindlad nõuded põhiprojekti koostajatele ning viimastel need puuduvad, ei saa hageja kanda jätta mittenõuetekohase töö teostamise riski. Seda enam, et tegemist oli avaliku hoonega. Seega oli põhiprojekti koostajatel vajalike registreeringute puudumine selge ning ühene takistus tööde teostamisel. Hagejatele ei saa ette heita seda, et nad lähtusid projekti nõuetekohasuse eeldusest, mida kinnitas kostja koostatud ekspertiis, mis hiljem osutus ebaõigeks. Ühestki õigusnormist ei tulene tähtaega selleks, millal hageja pidi põhiprojekti ulatuslikud puudused avastama. Hagejad ei viivitanud puudustest teadasaamisel selle avaldamisega kostjale, tegutsedes seega heas usus. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et asjas on tõendatud kahe riigihanke aluseks olevate põhiprojektide samasus. Kohus jättis ehitusprojekti muudatuste ja pakkumuskulude võrdlustabeli ning hankekulude võrdlustabeli hindamisel tähelepanuta, et nimetatud dokumendid ei kajasta mitte ühtegi põhiprojektide tehnilist lahendust ning käsitlevad vaid esimese ja teise hanke hinnaerinevust. Hinnavõrdlusele tuginevalt ei ole aga võimalik tuvastada kahe hanke raames koostatud põhiprojektide tehniliste lahenduste samasust. Ka tunnistaja ei saa sellise samasuse esinemist kinnitada. Kuna maakohtul puuduvad vastavad eriteadmised ning tunnistaja eriteadmiste ulatust või olemasolu ei ole kohus tuvastanud, siis saab kahe põhiprojekti samasust tuvastada vaid nõuetekohase ekspertiisiga. Lisaks eelnevale lähtus maakohus kahe põhiprojekti samasuse tuvastamisel ebaõigesti kostja seletusest, mis ei ole hagimenetluses tõendi väärtusega. Maakohus jättis täielikult hindamata asjas esitatud ekspertiisid. Kõigi kolme ekspertiisiga on selgelt tuvastatud, et põhiprojekt oli ulatuslike puudustega. Kuivõrd põhiprojekti koostamine oli kostja kohustus, siis ei olnud hagejal kohustust seda koostada ega parandada. Samuti on ebaõige maakohtu viide, et eksperdid oleks nagu asjas leidnud, et tööprojektidega sai või oleks pidanud saama põhiprojekti puuduseid kõrvaldama. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hagejatel tekkis enda tegevuse tõttu lepingu täitmisel mahajäämus tööde tegemise graafikust. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et vähem kui kuu aega pärast lepingu sõlmimist selgus, et Tehnilise Järelevalve Amet on keelanud põhiprojektis ette nähtud fassaadimaterjali kasutamise. See asjaolu tõi kaasa muudatus- ja lisatööde tegemise vajaduse, mida kostja aga põhjendamatult ei kooskõlastanud. Samuti ei kooskõlastanud kostja selliseid lisa- ja muudatustöid, mida ta ise soovis, kuid asus põhjendamatult seisukohale, et ka nendega seonduva kulu peaks kandma hageja. Nõuetekohase põhiprojekti ehitustööde esitamata jätmine hagejatele oli oluliseks takistuseks lepingu täitmisel. Seega ei tulenenud lepingu täitmisel tööde teostamise graafikust mahajäämus mitte hagejate, vaid kostja tegevusest. Maakohus ei ole oma seisukohta, et hagejad oleks pidanud kandma fassaadimaterjali vahetamisest tulenevate muudatus- ja lisatööde kulu, põhjendanud mitte ühegi õigusnormi ega asjas esitatud tõendiga. Olukorras, kus tööde tegemiseks tuli leida teine materjal, mis eeldab täiendavaid töid ja lisakulusid, ei ole võimalik asuda seisukohale, et see on hagejate risk. Hagejad ei saanud ega pidanud lepingu sõlmimisel sellist olukorda ega kulu mõistlikult ette nägema ja veel vähem olid kohustatud sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi kandma. Tunnistaja ütlused kahe erineva uue fassaadilahenduse kohta ja nende hindade osas on paljasõnalised. Hinnapakkumiste küsimist ja väidetavast turuhinnast lähtumist saab ja peab tõendama kirjalike tõenditega. Kuna tunnistaja oli ehitusel kostja esindaja, s.t sisuliselt andis
2-10-44150 tunnistajana ütlusi kostja, siis ei saa sellisele ühepoolsele ning ilmselgelt kallutatud tõendile tuginevalt hagejale etteheiteid teha ega mingit asjaolu tõendatuks lugeda. Maakohtu seisukoht, et asjas esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostja jättis muudatusja lisatööd põhjendatult kooskõlastamata, on põhjendamatu ja vastuoluline, kuivõrd maakohus on ise otsuses märkinud, et kostja ei põhjendanud lisa- ja muudatustööde kooskõlastamata jätmist. Sellise keeldumise põhjendatust ei ole võimalik tuvastada ka ehitusnõupidamise protokollidest lähtuvalt, nagu maakohus väitis. Lisaks tuleb menetlusnormi rikkumiseks pidada ka seda, et maakohus ei viidanud, millisele protokollile tuginevalt on väidetavalt võimalik jaatada muudatus- ja lisatööde kooskõlastamata jätmise põhjendatust. Alusetu on maakohtu seisukoht, et hageja esitatud muudatus- ja lisatööde osas ei juhindutud õigetest hinnastamise valemitest. Maakohus jättis hagejate vastuväited ning selgitused põhjendamatult täiesti tähelepanuta. Asjas esitatud tõenditest johtuvalt oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et leping lõppes hagejate poolt üles öelduna. Kuna maakohus jõudis lepingu lõppemise osas ebaõigele järeldusele, jättis maakohus alusetult rahuldamata hageja lepingu p-st 8.8 tuleneva nõude. Mh asus maakohus üllatuslikult seisukohale, et hageja ei esitanud kostja lepingu ülesütlemise avaldusele sisulisi vastuväiteid. Kuna kostjal puudus õigus lepingut üles öelda, siis ei ole tal ka leppetrahvi nõuet ja kostja ei saanud tasaarvestada aktidest nr 5 ja nr 6 tulenevat tasunõuet oma leppetrahvi nõudega. Hageja I esitas vastuväiteid leppetrahvi vähendamisele pangagarantii summas vastuhagi vastuse p-s 2.2.5. Samas tõi hageja I välja kostja väidete üllatuslikkuse ning vastuolulisuse seonduvalt garantii kasutamise ja väidetava tasaarvestamisega. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et akti 7 alusel esitatud tasunõue ei sisalda tasunõuet lepingu kehtivuse ajal tehtud tööde eest. Kuna hagejad ei rikkunud lepingut ning kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks, siis ei olnud kostjal ka õigust garantiid realiseerida. Maakohtu vastupidine seisukoht annab kinnitust menetlusnormide rikkumisest ning materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest. Kostja ei järginud garantii realiseerimisel lepingu p 10.7. Kostja tegevuse õiguspärasust ei ole võimalik jaatada olukorras, kus garantii realiseeritakse nö igaks juhuks ja alles hiljem asutakse otsima lepingu p-s 10.7 nimetatud tingimuste esinemist. Eeltoodu tõttu on ebaõige ka maakohtu otsus osas, milles hagejate viiviste nõue jäi rahuldamata. Maakohus teostas diskretsiooniõigust leppetrahvi väljamõistmisel puudulikult, asudes seisukohale, et alused leppetrahvi vähendamiseks puuduvad. Leppetrahvi vähendamine on küll kohtu kaalutlusotsus, kuid diskretsiooni teostamine peab olema selge ning põhjendatud. Praegusel juhul otsusest ühtegi põhjendust ei nähtu, kohtuotsuses ei ole selle seaduslikkus ning põhjendatus kontrollitav ning on selge, et maakohus ei ole kaalutlusõigust üldse teostanud. Kindlasti ei ole kontrollitav ega ka sisuliselt mõistetav, miks maakohus on kogu vastustaja poolt nõutud leppetrahvi väljamõistmist õigeks pidanud või kuidas on kohus otsustamisel kaalutlusõigust teostanud. Eeltoodu osas on kohtuotsus arusaamatu, motiveerimata ja vastuoluline.
2-10-44150
Maakohus tõi otsuses välja, et lepingu objekti osas oli tegemist koolihoonega, kuid hagejate hinnangul ei mõjuta see asjaolu poolte lepingulist suhet ega ole leppetrahvi vähendamise takistuseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu täitmist takistasid just kostjast tulenevad asjaolud, mistõttu oleks põhjendatud vähendada leppetrahvi määrani null ja alternatiivselt minimaalse võimaliku määrani. Kostjal puudub hinnavahe hüvitamise nõue, sest kostja ei olnud õigustatud lepingut üles ütlema. Maakohus ei tuvastanud kohaselt kahes hankes aluseks olnud põhiprojektide samasust, mis on vältimatuks eelduseks kõne all oleva nõude lahendamisel. Pelk sedastus, et hageja vastuväide põhiprojektide erinevuse kohta ei ole asjakohane, ei ole põhjendus, mis vastab TsMS § 436 lg-le 1 ning TsMS § 442 lg-le 8. Kuna kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks, siis ei ole viimasel hageja vastu ka otseste kulude hüvitamise nõuet 37 335 eurot 17 senti. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendanud. Eeltoodu tõttu ei ole maakohtu otsus põhjendatud ka osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja viivised. Kuna maakohus oleks pidanud asjas esitatud tõendite igakülgsel kaalumisel ning tähtsust omavate asjaolude arvestamisel jõudma otsuseni, et hagi tuleb kogu ulatuses rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb ka poolte menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt leidis maakohus kõiki asjaolusid ja tõendeid hinnates õigesti, et töövõtja rikkumiste tõttu oli tellijal õigus ühepoolselt leping lõpetada. Töövõtja rikkus lepingut oluliselt sellega, et jättis kokkulepitud ajaks tööd lõpetamata. Takistused ehitamisel tulenesid töövõtja tegevusest ja ajagraafikust maha jäämisest. Asjaolu, et maakohus rahuldas osaliselt kostja nõude, ei tähenda, et kohus arvestas üksnes kostja tõenditega või luges asjaolud tuvastatuks kostja selgitustest tulenevalt. Maakohus asus õigesti seisukohale, et tellija võimalused lepingut muuta on riigihanke tingimustes väga piiratud ning et praegusel juhul ei olnud hankemenetluses lepingu muutmise võimalust ette nähtud, mistõttu oleks tellija poolt lepingu hinna põhjendamatu muutmine olnud vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Mh pidi kostja lisa- ja muudatustööde kooskõlastamisel ja/või lepingu tähtaja pikendamise otsustamisel juhinduma riigihanke tingimustest. Tegemist oli rangelt siduva eelarvega. Õige on maakohtu etteheide hagejatele, et töövõtja ei saa jätta projektiga tutvumata või tutvuda pealiskaudselt. Maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et põhiprojektis ei olnud puudusi, mis takistaksid lepingus toodud mahus tööde tegemist. Töövõtja kui valdkonna professionaal sõlmis lepingu selles toodud tingimustel, järelikult pidas ta töid tehtavateks. Isegi kui projektis olid registreeringuga seostud minetused, ei takistanud need tööprojekti koostamist ja ehitustööde tegemist. Tööd viidi lõpuni teise töövõtja poolt sama põhiprojekti alusel.
2-10-44150
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et hageja I apellatsioonkaebus tuleb jätta hageja II hagi osas ja hageja II apellatsioonkaebus hageja I hagi ning vastuhagi osas TsMS § 643 lg 1 järgi läbi vaatamata. Muus osas tuleb hageja I apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hageja II apellatsioonkaebus tuleb menetluskulude jaotuse osas rahuldada, kuid muus osas jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada, kuid muus osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata, sest apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kahelda selles osas maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Garantii realiseerimisest tuleneva nõude osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta hagejat II puudutavaid põhjendusi, muutmata kohtuotsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi põhiosas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele käsitleb kolleegium esmalt asjas esitatud nõudeid ja apellatsioonkaebuste ulatust (I), seejärel vaidluse eset ja asjas vaidlustamata asjaolusid (II), edasi lepingu ülesütlemist lepingurikkumise tõttu (III) ja lepingu rikkumisest tulenevate rahaliste nõuete rahuldamist (IV) ning viimaks menetluskulude jaotust nii maa- kui ka ringkonnakohtus (V). I
7.Esmalt märgib kolleegium, et hagejad on esitanud apellatsioonkaebused maakohtu otsuse peale mh osas, milleks neil kaebuse esitamise õigust ei ole.
8.Hagejad esitasid asjas ühise hagi kostja vastu. Kostja esitas vastuhagi üksnes hageja I vastu. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi üksnes hageja I vastu. Mõlemad hagejad on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, s.o nii mõlema hageja hagi rahuldamata jätmise kui ka vastuhagi hageja I vastu rahuldamise osas. Ringkonnakohtu istungil juhtis ringkonnakohus neile asjaoludele tähelepanu, hagejate esindajad möönsid neid asjaolusid, kuid jäi esitatud apellatsioonkaebuste juurde ega loobunud osaliselt kaebustest.
9.Kolleegium juhib tähelepanu, et TsMS § 206 lg 1 teise lause järgi on kohtumenetluse poolel õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ning üldjuhul saab pool vaidlustada kohtulahendit üksnes teda puudutavas osas. Kui menetluses on mitu hagejat või kostjat, osaleb iga hageja või kostja menetluses TsMS § 207 lg 2 järgi teise poole suhtes üldjuhul iseseisvalt. Üksnes juhul, kui tegemist on kaashagejate või -kostjatega TsMS § 207 lg 3 ja § 639 lg 2 III lause tähenduses, kehtib ühe kaashageja või -kostja esitatud kaebus ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes, st üks hageja või kostja saab esitada kaebuse ka osas, milles kohtulahend puudutab teisi hagejaid või kostjaid.
10.Praeguses asjas on hagejad esitanud kostja vastu järgmised nõuded: tuvastada töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine alates 30. augustist 2010, mõista kostjalt välja töövõtulepingust tulenev tasu (nii tehtud tööde eest saamata tasu kui ka lepingu rikkumise tõttu seda ületavas osas kogu lepingujärgne tasu) ja hüvitada garantii alusetu realiseerimisega põhjustatud kahju (alternatiivselt tagastada alusetult saadu).
2-10-44150 Esmalt märgib kolleegium, et asjas ei ole vaja eraldi lahendada lepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõuet (tuvastushagi), sest nimetatud asjaolu saab ja peab kohus tuvastama hagejate esitatud rahaliste nõuete (sooritushagi) lahendamise raames. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et isikul ei ole TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi, kui see piirdub üksnes sooritusnõuete esitamisega (vt nt Riigikohtu
19.aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37). Seega, isegi kui möönda, et lepingu ülesütlemist saab tuvastada üksnes mõlema hageja suhtes ühiselt, ei ole see nõue praeguses asjas eraldi tuvastusnõudena lahendatav ja maakohus oleks saanud jätta selle perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi ka läbi vaatamata. Garantii alusetust realiseerimisest tuleneva nõude osas ei saa hagejat II pidada üldse õigustatuks sellist nõuet esitama, sest garantiikirja andis üksnes hageja I, mistõttu on ka üksnes hagejal I õigus esitada garantii alusetust realiseerimisest tulenevaid nõudeid. Asjaolu, et garantii realiseerimise õigus tulenes töövõtulepingu rikkumisest, ei tähenda seda, et garantiid alusetult realiseerides oleks kostja rikkunud hageja II õigusi. Sellest tulenevalt oleks maakohus võinud jätta ka hageja II garantii alusetust realiseerimisest tuleneva nõude perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Viimaks on hagejad esitanud kostja vastu töövõtulepingust tulenevad tasunõuded. Kuna hagejad sõlmisid kostjaga töövõtulepingu, mille kohaselt olid mõlemad hagejad töövõtjad ja kostjal oli lepingu järgi kohustus maksta neile tasu, saab hagejaid nimetatud õigussuhtes pidada solidaarvõlausaldajateks VÕS § 73 lg 1 tähenduses. Nii nagu solidaarvõlgnikke ei saa pidada vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 tähenduses (vt nt Riigikohtu
6.veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 22), ei ole kolleegiumi hinnangul ka solidaarvõlausaldajad vältimatud kaashagejad, sest haginõuete iseloomust tulenevalt ei pea nende kohta tehtav kohtulahend olema mõlema hageja kohta samasugune (vrdl Riigikohtu
27.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 10). Neil põhjustel sai kumbki hageja esitada hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes teda ennast puudutavas osas.
11.Vastuhagis esitas kostja hageja I vastu töövõtulepingu rikkumise tõttu leppetrahvi ja kahjuhüvitise saamise ning viivisenõude. Nagu ülal märgitud, osalesid hagejad töövõtulepingus solidaarvõlausaldajatena ning neid saab pidada ka lepingu rikkumise korral solidaarselt vastutavaks. Sellest tulenevalt sai kostja VÕS § 65 lg 1 järgi valida, kas nõuab kohustuse täitmist mõlemalt hagejalt või üksnes ühelt neist ning tulenevalt solidaarkohustuse iseloomust ei ole solidaarvõlgnikud vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses (vt ülal). Seega ei ole hageja II vastuhagi menetluse pooleks ning sellest tulenevalt ei ole tal õigust esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi. Seejuures ei ole põhjendatud hageja II apellatsioonkaebuse väide, et tal on õigus vaidlustada maakohtu otsus vastuhagi osas, kuna hagis ja vastuhagis esitatud nõuded välistavad teineteist. Kuigi haginõuete aluseks on asjaolu, et kostja rikkus lepingut, ja hagejad esitavad sellest tulenevalt kostja vastu rahalised nõuded ning vastuhagi nõuete aluseks on see, et hagejad rikkusid lepingut ja kostja esitab sellest tulenevalt hageja I vastu rahalised nõuded, ei välista poolte nõuded teineteist ega anna hagejale II õigust vaidlustada maakohtu otsust osas, mida ei ole tema kohta tehtud. Kuna vastuhagi ei ole hageja II vastu rahuldatud, ei näe kolleegium põhjust, miks peaks hageja II saama seda vaidlustada.
2-10-44150
12.Neil põhjustel on hagejate apellatsioonkaebused võetud ebaõigesti menetlusse osas, milles kumbi hageja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis teise hageja hagi rahuldamata. Lisaks on hageja II apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse ka vastuhagi osas. Nimetatud osas tuleb apellatsioonkaebused jätta TsMS § 643 lg 1 järgi läbi vaatamata. Muus osas vaatab ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebused läbi. II
13.Pooled on esitanud teineteise vastu hagi ja vastuhagi nõuded tuginedes asjaolule, et vastaspool rikkus oluliselt lepingut, mistõttu oli nõudeid esitaval poolel õigus leping erakorraliselt üles öelda ja panna maksma lepingu rikkumisest tulenevad rahalised nõuded.
14.Pooled ei vaidle asjas hagi ja vastuhagi nõudeid puudutavalt järgmiste oluliste asjaolude üle: - hagejad sõlmisid kostjaga avatud riigihanke tulemusena 9. märtsil 2010 Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppehoone renoveerimiseks peatöövõtulepingu nr 1/344; - lepingu järgi pidid hagejad koostama ehitustöödeks vajalikud tööprojektid (tööjoonised) ja tegema lepingus kokkulepitud tööd vastavalt kostja esitatud põhiprojektile ning kostja kohustus tasuma kõigi kokkulepitud tööde eest hagejatele kokku 13 813 800 krooni (koos käibemaksuga 16 576 560 krooni)(1 059 435 eurot 28 senti); - hageja I andis vastavalt riigihanke tingimustele kostjale 31. augustini 2010 kehtiva garantiikirja nr 2010006702 summas 1 381 380 krooni (88 286 eurot 27 senti); - kostja on võtnud aktides nr 1–4 märgitud tööd vastu ja nende aktide alusel esitatud arved tasunud; aktide nr 5 ja nr 6 alusel on kostja võtnud vastu töid 119 522 euro 77 sendi väärtuses, nende alusel esitatud arveid ei ole kostja tasunud, kuid on nimetatud summa kohta esitanud 8. novembril 2010 ja 24. novembril 2010 tasaarvestusavaldused, mille kohaselt tasaarvestas kostja oma leppetrahvinõude hagejate aktidest nr 5 ja 6 tuleneva tasunõudega; aktis nr 7 märgitud töid ei ole kostja vastu võtnud ega nende eest tasunud; kokku on kostja võtnud vastu u 39% kõigist lepingus kokkulepitud töödest; - lepingu järgi pidid tööd valmima 31. augustil 2010, sh korrigeerisid pooled 11. mail 2017 ja 13. juulil 2010 tööde ajagraafikut, muutmata seejuures lõpptähtaega; - lepingu täitmise ajal leppisid pooled korduvalt kokku lisa- ja muudatustöödes, kuid osad hagejate esitatud lisa- ja muudatustööde ettepanekud jättis kostja kooskõlastamata (ei nõustunud tehtud ettepanekutega); - 24. augustil 2010 edastas hageja II kostjale kirja, milles teatas, et hagejad ütlevad töövõtulepingu alates 30. augustist 2010 erakorraliselt üles, kui kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi; - 31. augustil 2010 edastas kostja hagejatele kirja, milles teatas, et ütleb töövõtulepingu alates 10. septembrist 2010 erakorraliselt üles, sest hagejad ei ole suutnud tellijale oluliseks kuupäevaks (õppeaasta algus) töid lõpetada, samuti nõudis kostja selles kirjas leppetrahvi 20% lepingu kogutasust; samal päeval esitas kostja AS-ile SEB Pank garantiinõude ja viimane maksis kostjale välja garantiisumma 1 381 380 krooni (88 286 eurot 27 senti); - kostja korraldas renoveerimistööde lõpetamiseks uue riigihanke ja sõlmis 4. aprillil 2011 uue peatöövõtulepingu nr 00124-PTV/2011 Paide MEK AS-iga, mille kohaselt oli lepingu hind 1 250 476 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ja tööde tähtaeg 1. september 2011.
2-10-44150
15.Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kumb lepingupool rikkus oluliselt poolte
9.märtsi 2010. a renoveerimistööde peatöövõtulepingut ning kummal lepingupoolel oli sellest tulenevalt õigus öelda leping erakorraliselt üles. Pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et soovivad vaidlust lahendades tugineda üksnes lepingu ülesütlemisele lepingu olulise rikkumise tõttu ja selle tagajärgedele. Sellest järeldab ringkonnakohus, et poolte tahteks ei olnud öelda lepingut korraliselt üles, kui teine lepingupool ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Pooled on töövõtulepingus reguleerinud poolte õigust öelda leping olulise lepingu rikkumise tõttu üles (lepingu p 8) ja tuginenud lepingu ülesütlemisele ka kohtumenetluses, mistõttu kasutab ka ringkonnakohus lahendis läbivalt terminit „lepingu ülesütlemine“, kuigi olemuselt saab kummagi poole avaldust pidada töövõtulepingust osaliselt taganemiseks VÕS § 116 tähenduses. Lepingu ülesütlemise ümberkvalifitseerimine lepingust taganemiseks ei muuda siiski praeguse kohtuvaidluse lõpptulemust. III
16.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel põhjendatult seisukohale, et hagejad rikkusid oluliselt lepingut, mistõttu oli kostjal õigus öelda töövõtuleping erakorraliselt üles, kuid hagejatel lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei olnud.
17.Maakohus ei ole sellist järeldust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, sh hindas maakohus TsMS § 232 lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hagejate lepingurikkumine on tõendatud, kuid kostja rikkumine mitte. Maakohus tugines seda tehes nii asjaoludele, mille üle pooltel vaidlust ei olnud, kui ka asjaoludele, mille maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda seda, et maakohus on jõudnud sellistele järeldustele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Hagejad on küll heitnud maakohtule ette tõendite väära hindamist ja järelduste tegemist ilma konkreetsetele tõenditele viitamata, kuid seejuures ei ole ka hagejad ise toonud apellatsioonkaebuses selgelt esile, millised tõendid jättis maakohus hindamata ja milliste tõendite alusel tuleks asuda maakohtust erinevale seisukohale.
18.Kolleegiumi arvates leidis maakohus eelnevat arvestades õigesti, et hagejad rikkusid oluliselt lepingut sellega, et ei teinud suuremat osa lepingujärgsetest töödest kokkulepitud ajaks valmis (31. augusti 2010. a seisuga oli ca 60% töödest tegemata), st olid tööde tegemisega olulises viivituses. Nimetatud asjaolule ei ole hagejad menetluses ka vastu vaielnud. Seega oli suurem osa lepingujärgsetest töödest tähtaegselt tegemata.
19.Hagejate väitel ei ole nad lepingut rikkunud seetõttu, et nad sattusid tööde tegemisega viivitusse kostja rikkumiste tõttu. Hagejate väitel oli kostja esitatud renoveerimise põhiprojekt oluliste puudusega ja kostja jättis kooskõlastamata hagejate esitatud lisa- ja muudatustööde ettepanekud, sh fassaaditööde muudatusettepaneku, mistõttu ei saanud hagejad töid tähtaegselt valmis. Hagejate arvates pidi kostja lisa- ja muudatustööde ettepanekud kooskõlastama ega olnud rangelt seotud eelarvega. Kostja väitel pidi ta juhinduma mh riigihangete seadusest ning ta jättis kooskõlastamata üksnes need ettepanekud, mis ei
2-10-44150 vastanud pakkumusjuhendi tingimustele või milles ei arvestatud ära jäetud tööde maksumust või mis sisaldasid lisatööna selliseid töid, mis kuulusid juba põhitööde hulka. Renoveerimise põhiprojekti puudutavalt asus maakohus eksperdi arvamusele tuginedes põhjendatult seisukohale, et kuigi põhiprojekt oli puudustega, sai ehitaja selle alusel tööprojekte koostada, mistõttu ei takistanud puudulik põhiprojekt hagejatel töid tähtaegselt valmis teha. Arvestades eksperdi arvamust on ka kolleegium seisukohal, et põhiprojekti puudused pidid olema hagejatele arusaadavad juba hankemenetluses ning seetõttu pidid nad arvestama asjaoluga, et tööprojektide tegemisel kulub neil rohkem ressurssi. Samas ei ole hagejad ka selgelt esile toonud, kuidas takistasid põhiprojekti puudused tööde tähtaegset tegemist. Mh ei nähtu ehitusnõupidamiste protokollidest, et hagejad oleksid heitnud kostjale ette, et puudustega projekt takistab neil tööde tegemist või et hagejad oleksid palunud kostjal esitada nõuetele vastava projekti, mis annaks alust väita, et viivitus oli tingitud kostjast. Ka muud hagejate apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad põhiprojekti puudusi, ei lükka maakohtu järeldust ümber ega anna alust selles kahelda. Maakohus leidis õigesti ka seda, et osade lisa- ja muudatustööde kohta jäi kokkulepe saavutamata hagejate, mitte kostja tegevuse tõttu, sest asjas on tõendatud, et hagejad esitasid kostjale hinnakalkulatsioonid, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja mida kostja ei pidanud seetõttu ka kooskõlastama. Maakohus tuvastas asjas tõendina esitatud ehitusnõupidamiste protokollide alusel õigesti, et kostja andis tööde tegemiseks juhiseid ja kooskõlastas enamuse lisa- ja muudatusettepanekuid, s.o need, mis vastasid nõuetele. Seega ei takistanud kostja tegevus või tegevusetus tööde tegemist ega põhjustanud viivitust. Olukorras, kus tellija ei kooskõlastanud lisa- ja muudatustööde ettepanekuid neis sisalduvate puuduste tõttu, sai töövõtja esitada uued nõuetele vastavad ettepanekud. Ehitusnõupidamiste protokollidest nähtub, et pooltel oli erimeelsusi mitmete muudatus- või lisatööde osas, kuid eriliselt on hagejad toonud esile kokkuleppe saavutamata jäämist fassaaditöödes. Kolleegiumi hinnangul võis uue fassaadilahenduse väljatöötamise vajadus põhjustada iseenesest fassaaditööde valmimise viibimist, mille eest ei peaks hagejad vastutama, kuid ehitusnõupidamiste protokollide kohaselt ei saa siiski järeldada, et viivitus oli põhjustatud üksnes sellest, et põhiprojektis kasutatud fassaadimaterjali kasutamine keelati. Asja materjalidest nähtub, et pooled said juba 20. aprillil 2010 sellest probleemist teada ning 18. mail 2010 esitasid hagejad hinnakalkulatsiooni, millega kostja ei nõustunud, sest see ei vastanud ühikhindadele (III kd, tl 54). Hagejad aga ei nõustunud, et lähtuda tuleb ühikhindadest, mistõttu jäi kokkulepe fassaaditööde muudatustes saavutamata, mis nähtub mh ehitusnõupidamise 24. augusti 2010. a protokollist (II kd, tl 192). Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja pakkus juba 25. mail 2010 võimalust teha ühikhindadele vastav pakkumine või vähendada lepingu mahtu fassaaditööde ärajätmise võrra, kuid hagejad ei olnud nõus fassaaditöödest loobuma (III kd, tl 54) ega esitanud ka ühikhindadele vastavat muudatustööde kalkulatsiooni. Arvestades ülalmärgitut ei ole põhjendatud hagejate väide, et arvestades poolte erimeelsusi ei ole tööde tähtaegse valmimise riisiko jätmine töövõtja kanda põhjendatud.
20.Neil kaalutlustel leiab kolleegium, et maakohus järeldas õigesti, et kostja ei ole lepingut rikkunud, küll aga on seda teinud hagejad, mistõttu oli kostjal õigus öelda leping rikkumise tõttu üles. Eeltoodut ei muuda praeguses vaidluses ka asjaolu, et hagejad tegid ülesütlemisavalduse enne kostjat. Iseenesest on õige hagejate käsitus, et pärast seda, kui üks lepingupool on lepingu üles öelnud, ei saa teine lepingupool enam lõppenud lepingut üles öelda. Praeguses asjas ei ole aga hagejad enne kostjat lepingut kehtivalt üles öelnud, sest täitmata olid lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused (kostja ei rikkunud lepingut).
2-10-44150 IV
21.Kuna hagejad rikkusid oluliselt lepingut, oli kostjal õigus lisaks lepingu ülesütlemisele kohaldada ka muid lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda leppetrahvi ja seda ületavas osas kahju hüvitamist, samuti nimetatud kohustuste täitmisega viivitamise tõttu viivist. Maakohus asus leppetrahvi puudutavalt põhjendatult seisukohale, et kostjal oli lepingu p 6.1 järgi õigus nõuda hagejatelt lepingu olulise rikkumise tõttu leppetrahvi. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et leppetrahvi suurus oli lepingu p 8.7 järgi koosmõjus p-ga 6.1 20% lepingu kogutasust (lepingu hinnast), s.o 211 887 eurot 5 senti. Põhjendatud ei ole hagejate väide, et maakohus jättis poolte huvid kaalumata, kui asus seisukohale, et leppetrahvi vähendamiseks ei ole alust. Maakohus leidis, et arvestades lepingu ülesütlemise ajaks hagejate tehtud tööde mahtu (ca 40%) ja asjaolu, et koolimaja valmimine õppeaasta alguseks oli kostjale väga oluline, ei ole asjas põhjendatud leppetrahvi vähendada. Hageja I ei ole toonud asjas esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust leppetrahvi vähendada, ega leppetrahvi vähendamist neil asjaoludel põhistanud. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et isegi kui asjas oleks põhjust leppetrahvi vähendada, on kostja esitanud hageja I vastu leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise nõude ja hageja I on kohustatud hüvitama kostjale lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostja nõuab esmalt hagejalt I lepingu rikkumisega põhjustatud asendustehingu hinnavahe kui kahju hüvitamist. Ülalmärgitu kohaselt on maakohus asjas õigesti tuvastanud, et hagejad rikkusid töövõtulepingut, kuna ei teinud lepingujärgseid töid tähtaegselt valmis ja keeldusid koostööst, mistõttu ütles kostja lepingu üles. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja korraldas pärast lepingu ülesütlemist uue hanke ja sõlmis kolmanda isikuga uue töövõtulepingu renoveerimistööde lõpetamiseks ning tööd on lõpetatud. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool nõuda VÕS § 135 lg 1 järgi kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hagejate väitel ei ole neil sellist kohustust, sest kostja ei ole tõendanud, et hoone renoveeriti lõpuni sama põhiprojekti alusel. Kolleegium sellega ei nõustu. Asjas on tuvastatud, et põhiprojekti järgi oli võimalik renoveerimistööd lõpuni teha, mistõttu ei olnud tööde valmimise viivitus tingitud kostjast. Samuti on asjas tuvastatud, et hagejad rikkusid oluliselt lepingut, kui ei teinud töid tähtaegselt valmis, mis andis kostjale alust leping üles öelda. Kostja on lisaks tõendanud, et korraldas uue riigihanke ja sõlmis uue töövõtulepingu renoveerimistööde lõpetamiseks, mille järgi kujunesid hagejate tegemata tööd kallimaks. Seega on asjas tõendatud kahju hüvitamise eeldused VÕS § 127 ja § 135 lg 1 järgi ning maakohus leidis põhjendatult, et hinnavahe kui kahju pidi olema hagejale I ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Asjaolul, kas hoone renoveeriti lõpuni sama põhiprojekti või mõnevõrra muudetud projekti alusel, ei ole kolleegiumi hinnangul asjas määrava tähtsusega, sest asjas on tuvastatud, et hagejad jätsid tegemata ca 60% lepingujärgsetest töödest, mille tegi hagejate asemel ära uue riigihanke võitja, ning hageja on tõendanud, et hagejate tegemata tööde maksumus kujunes 463 739 euro võrra kallimaks (VII kd, tl 131–140). Kolleegium ei nõustu ka hageja I apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole muude otseste kulude eest hüvitist välja mõistes arvestanud hageja I vastuväidetega. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejate lepingu rikkumise tõttu jäid koolimaja renoveerimistööd õppeaasta
2-10-44150 alguseks valmimata ja kostja pidi korraldama uue riigihanke. Sellest tulenevalt tuli kostjal teha kulutusi objekti konserveerimisele (piirded ja valve), õppetöö läbiviimiseks spordihalli üürimisele ja õpilaste transpordile, riigihanke korraldusteenusele, ehitise ekspertiisile ja juriidilisele nõustamisele. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust kahelda, et nimetatud kulutused olid hagejate lepingurikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 tähenduses, sest kui hageja oleks objekti tähtaegselt valmis teinud, ei oleks kostja pidanud selliseid kulutusi tegema. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et ka selliste kulude (kahju) tekkimine pidi olema hagejale I asjaolusid arvestades ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Kuna kostjal on õigus nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist, on tal õigus nõuda ka nimetatud kohustuste täitmisega viivitamise tõttu hagejalt I viivist. Viivisenõude suurust ei ole hageja I apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
22.Kuna kostja ei rikkunud oluliselt lepingut, ei ole hagejatel õigust nõuda lepingu p 8.8 järgi kogu saamatajäänud lepingujärgset tasu. Samuti ei ole seetõttu põhjendatud hageja I garantii realiseerimisest tulenev kahju hüvitamise nõue (alusetu rikastumise nõue) kostja vastu. Maakohus leidis õigesti, et kostja realiseeris pangagarantii õiguspäraselt, kuna hagejad rikkusid oluliselt lepingut. Siiski tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi hageja II osas muuta ja jätta hageja II hagi garantii realiseerimisest tulenev kahju hüvitamise nõue (alusetust rikastumisest tulenev nõue) rahuldamata, kuna garantii realiseerimisega ei saanud hagejale II kahju tekkida (kostja tema arvel alusetult rikastuda), sest garantiikirja andis üksnes hageja I ning SEB Pank debiteeris garantiisumma hageja I pangakontolt. Küll on hagejatel sõltumata lepingu ülesütlemisest õigus nõuda tehtud tööde eest lepingu alusel saamata jäänud tasu. Siiski on ka selles osas leidnud maakohus põhjendatult, et aktide nr 5 ja 6 alusel esitatud arvetest tulenevad nõuded summas 119 522 eurot 77 senti on kostja kehtivalt tasaarvestanud oma leppetrahvinõudega hagejate vastu ning aktis 7 märgitud tööde ja materjalide eest ei ole hagejatel õigust tasu nõuda, kuna akt puudutab ajavahemikku, mil leping oli üles öeldud, ega ole teada, kas ja mida hagejad pärast lepingu ülesütlemisavalduse esitamist objektil üldse tegid. Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et hagejatel oleks õigus nõuda aktis 7 märgitud tööde ja materjalide eest tasu, kui nad tõendavad, et on aktis märgitud tööd teinud või materjalid objektile tarninud ning tellija ei võtnud VÕS § 638 teise lause tähenduses alusetult valmis töid mõistliku aja jooksul vastu. Selliseid tõendeid ei ole aga hagejad asjas esitanud. Aktis nr 7 sisalduvad hagejate väitel peamiselt detailid ja materjalid. Hagejad möönavad vastuses vastuhagile, et aktis nimetud materjale ei ole kostjale üle antud. Seega soovivad hagejad tellijalt tasu materjalide eest, mille nad on tellinud, kuid mida nad ei ole enne lepingu lõppemist objektile paigaldanud ja mida nad lepingu lõppemise tõttu ka enam paigaldada ei saa. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda kostjat selliseid materjale VÕS § 638 ega lepingu p 4.3 järgi vastu võtnuks ja seetõttu ei ole hagejatel õigust nõuda nende eest kostjalt tasu. Samuti juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et hagejad nõuavad vähemalt valdavas osas tasu ajavahemiku eest, mil leping oli juba ülesütlemise tõttu lõppenud. V
23.Ülalmärgitud põhjendustel ei anna hagejate apellatsioonkaebuste väited alust maakohtu otsust hagi ja vastuhagi nõuete osas tühistada ning apellatsioonkaebused tuleb jätta selles osas rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
2-10-44150
24.Õige on siiski hageja II apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ekslikult määranud vastuhagi menetluskulude jaotuse. Kuna kostja ei esitanud vastuhagi hageja II vastu, ei saa ka vastuhagi menetlemisest tingitud menetluskulusid jätta hageja II kanda, nagu leidis ekslikult maakohus, sest hageja II ei ole selle vaidluse pooleks (vt ülal p 11). Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis vastuhagi menetlemise kulud hageja II kanda ja jätta vastuhagi menetlemise kulud hageja I kanda.
25.Kuna mõlemad hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ning kolleegium jätab hageja I apellatsioonkaebuse hageja II haginõude osas ja hageja II apellatsioonkaebus hageja I haginõude ning vastuhagi osas läbi vaatamata ja muus osas hagi ja vastuhagi puudutavalt rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellatsioonkaebuste läbi vaatamata jätmise tõttu TsMS § 168 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 ja rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt hagejate kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.