B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 4000 eurot, intressi 516,45 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 979,11 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5545,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post: XXX); Kostja: M. R. (isikukood XXX, elukoht avalduses (ja kuni 05.12.2023 rahvastikuregistris): XXX. Alates 13.05.2024 elukoht registris: XXX)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1 ja § 444 lg 2)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi M. R. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. R.-ilt (M. R.) B2 Impact OÜ kasuks 1567,22 eurot (millest põhivõlg 1444,07 eurot ja intress 123,15 eurot).
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 2555,93 eurot, intressi 516,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 979,11 eurot ning sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmiseks.
4.Jätta M. R. kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning 28,26% B2 Impact OÜ tasutud riigilõivust. B2 Impact OÜ menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad B2 Impact OÜ enda kanda.
5.Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks tasutud riigilõiv 595 eurot.
6.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista M. R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 168,15 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 168,15 eurot) on M. R. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
Tsiviilasi nr 2-22-146700 jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 11,15% aastas.
8.Muude kättetoimetamisviiside ebaõnnestumisel toimetada M. R.-ile kohtuotsus kätte avalikult otsuse resolutsiooni punktide 1-7 ja edasikaebamise korra avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Kohtuotsus loetakse avaliku kätte toimetamise korral kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE, MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) esitas 01. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja M. R.-ilt põhivõla ja kõrvalkulude katteks 5023,79 euro saamiseks. 05. detsembril 2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 09. jaanuari 2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus luges maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega hagiavalduseks, jättis selle käiguta ja määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
3.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 21. veebruaril 2023 põhjendatud hagiavalduse, milles palub kostjalt M. R.-ilt välja mõista põhivõlgnevuse 4000 eurot, intressi 516,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 979,11 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank p.l.c. (uue ärinimega Multitude Bank p.l.c) ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 10. mail 2020 laenulimiidi lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 2000 eurot. Täiendavalt leppisid pooled kokku
18.aprillil 2021 krediidilimiidi suurendamises kuni 4000 euroni (muid tingimusi ei muudetud). Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 49,09% aastas ning krediidikulukuse määraks oli 61,79% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 Viivisemäär oli võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse. Miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
5.Kostja pidi tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja võttis kasutusse krediidi 8288 eurot, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta ei täitnud, jättes tasumata 2022. a maikuu, juunikuu ja juulikuu osamaksed. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 4288 eurot, kostja viimane tagasimakse oli 03. septembril 2021 summas 3974,15 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja ühtegi tagasimakset ei teinud ning hageja ees põhivõlgnevus jäi 4000 eurot (8288 – 4288).
6.Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 12. augustil 2022, ütles lepingu üles 22. augustil 2022 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, teavitades sellest kostjat 06. oktoobril 2022. Kostjal on tasumata põhivõlg 4000 eurot. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 18. mail 2022. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi alates 19. maist 2022 kuni 22. augustil 2022 lepingu ülesütlemiseni 516,45 eurot. Hageja on arvestanud põhivõlalt 4000 eurot viivist 23. augustist 2022 kuni hagi esitamiseni 20. veebruaril 2023 intressiga võrdses määras 49,09% aastas, kokku summas 979,11 eurot. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg-le 2 tuginedes kostjalt ka sissenõudekulude 50 euro väljamõistmist.
7.Hageja arvates krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Kostja pangakonto väljavõtet hageja ei esitanud.
8.Pärnu Maakohus võttis 20. septembril 2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte 13. oktoobril 2023 avalikult, väljavõtte avaldamisega 27. septembril 2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded TsMS § 317 lg 12 alusel. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 13. septembril 2023. Seega möödus hagile vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 27. oktoobril 2023 kell 24.00, kostja ei ole kohtule midagi esitanud.
9.Kohus 07. veebruaril 2023 määruses ja lisaks 12. jaanuari 2024 kirjaga täitis tarbijakrediidi sätete osas selgitamiskohustust, küsis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid tarbijakrediidilepingu kehtivust mõjutavate asjaolude kohta ning määras selleks tähtaja.
10.24. jaanuaril 2024 esitas hageja täiendavad selgitused ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et kostja sai krediiti kogu summas 8288 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 6843,93 eurot, millest 4288 eurot arvestati põhisumma katteks, 244,84 eurot teenustasu katteks ja 2311,09 eurot intressi katteks. Juhindudes VÕS § 403 4 lg 7 määrab hageja kõik tagasimaksed põhiosa katteks. Sellisel juhul kostja võlgnevus hageja ees on 1444,07 eurot (8288 – 6843,93), mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt.
11.Hageja selgitab laenu tähtaja ning nõude sissenõutavaks muutumise kohta, et krediidikonto leping oli tähtajatu ja tagasimaksegraafikuta, kuid lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest eeldades, et kui krediit võeti kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena (vt hagiavalduse lisa 3 p 3 „krediidiga seotud kulud“), viimane krediidi 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 kasutusele võtmine kostja poolt oli 04. jaanuaril 2022 summas 1000 eurot (vt hagiavalduse lisa 8), mistõttu algas tagasimaksmise periood 2022 veebruaris ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 2023.a jaanuaris. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja leiab, et tema nõue on sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Hageja hagiavalduses taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
13.Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //...// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-2117, p 16). Viidatud lahendis on selgitatud, et muu hulgas tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel. Samuti on Riigikohus selles lahendis (p. 13) märkinud, et „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14, RKTK 05. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-17-17, p 20).“ Eeltoodu alusel kohus teeb sisulise lahendi.
14.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et esitatud andmetest nähtuvalt rikuti kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt peale krediidilepingujärgse põhivõla ning seadusjärgses määras intressi muid tasusid. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
15.Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendite kohaselt on Ferratum Bank p.l.c. (uue ärnimega Multitude Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud veebikeskkonnas 10. mail 2020 laenulimiidi leping, millega krediidiandja võimaldas kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 2000 eurot (dtl 39-83). Täiendavalt leppisid pooled kokku 18. aprillil 2021 krediidilimiidi suurendamises kuni 4000 euroni (muid tingimusi ei muudetud) (dtl 84). Tagasimakstud limiidi osa võis kostja uuesti kasutusele võtta. Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning andnud kostjale krediiti kokku 8288 eurot (dtl 3490-92). Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus laen Multitude Bank p.l.c-ile tagasi maksta vastavalt kasutusele võetud krediidisummale ja esitatud arvetele (dtl 30).
16.Asjas ei ole vaidlust, et kostja sõlmis lepingud tarbijana ning hagi aluseks olevad krediidikonto leping ja krediidilimiidi suurendamise lisakokkulepe on VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingud. Lepingutele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sealhulgas VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused anda tarbijale teavet (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9), järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
17.Hageja esitatud andmete kohaselt kostja kasutas krediiti kokku summas 8288 eurot (hagiavalduse p 14 dtl 34, väljamaksete ja tagasimaksete arvestus dtl 90-92). Laenulepingu üldtingimuste punkti 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas, s.o 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetavast summast (laen + teenustasu), kuid mitte vähem kui 10 eurot.
18.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 61,79% aastas, eeldusel, et 2000 euro suuruse laenu aastaintress oli 49,09%, laen võeti kasutusele korraga täies mahus ja maksti tagasi aasta jooksul 12 võrdse osamaksega (dtl 81).
19.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Sama paragrahvi lõikes 54 nähakse ette, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud krediidi kasutusse võtmise ülempiir ja selle kasutusse võtmise kohta tuleb tarbijal esitada krediidiandjale eraldi tahteavaldus vastavas taotluses, peab krediidiandja enne iga krediidisumma väljamaksmist järgima krediidi kulukuse määra ja selle arvutamise aluste kohta sätestatut kooskõlas käesoleva paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 4061. Eelnimetatud tarbijakrediidilepingu all käsitatakse sellist lepingut, mis vastab ühele või mitmele järgmisele tunnusele: 1) tarbijale määratakse krediidilimiit, mida ta võib kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni; 2) tarbija tasub intressi tegelikult kasutusse võetud summadelt; 3) kasutamata krediidi suurus väheneb ja suureneb, olenevalt sellest, kui palju tarbija raha kasutusse võtab ja seejärel tagasi maksab; 4) leping on sõlmitud pika tähtajaga või tähtajatult; 5) krediidiandjal on õigus seada krediidi kasutusse võtmisele eeltingimused, näiteks vähim summa, ja keelduda krediidi kasutusse andmisest. Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping vastab VÕS § 406 lg 54 tunnustele: tarbijale on määratud krediidilimiit, mida ta võis kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni, intressi pidi kostja tasuma tegelikult kasutusse võetud summalt, sõltuvalt tagasimaksete summast kasutamata krediidi suurus vähenes ja suurenes ning krediidiandjal oli õigus keelduda krediidi kasutusse andmisest (üldtingimuste p 6).
20.VÕS § 4061 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.
21.VÕS § 4061 lg 4 kohaselt juhul, kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3) intressi ja 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega.
22.Hageja märgib hagiavalduses, et kostjal oli kohustus maksta krediidiandjale ka teenustasu. Laenulimiidi üldtingimuste p 2.14 kohaselt teenustasu on kliendi poolt kasutusele võetud laenu suhtes mis tahes ajahetkel maksmisele kuuluvad tasud, mis on arvutatud hinnakirja järgi. Üldtingimuste punkti 5.2. kohaselt „Ferratum võtab Teenustasu Laenu andmise eest. Teenustasu sõltub Laenu summast ja koosneb kasutuselevõtutasust ja päevaintressist, mida võetakse Hinnakirjas näidatud määras, nagu seda aeg-ajalt muudetakse.“ Üldtingimuste dokumendi lõpus oleva hinnakirja (dtl 79) p 1 kohaselt tuleb kliendil alates teisest laenu kasutusele võtmisest tasuda laenu kasutuselevõtutasu 3% kasutusele võetud laenu summast. Laenu kasutustasu maksmise kohustus nähtub ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt (p. 3 krediidiga seotud kulud, lahter „Kaasnevad kulud“, dtl 81). Kohus leiab, et VÕS § 406 lg-s 5 4, § 4061 lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatu kohaselt tuleb krediidikulukuse määra arvestamisel lähtuda kõrgeimatest tasudest, s.t võtta arvesse ka teisest krediidi kasutusse võtmisest lisanduvat 3% teenustasu.
23.Krediidilimiidi piires teise laenusumma kasutusele võtmisest alates pidi kostja iga kord maksma 3%-list tasu, see nähtub ka hagiavaldusele lisatud laenutaotlustest (hagiavalduse lisa 1; dtl 39- 71) ning väljamaksete ja kostja maksete arvestamise tabelist (hagiavalduse lisa 8, dtl 90). Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks igakordselt määranud uuesti krediidikulukuse määra. Krediidiandja krediidikulukuse määra arvutanud ainult esmasel krediidilimiidi lepingu sõlmimisel, krediidilimiidi suurendamisel on üksnes märgitud, et muid tingimusi ei muudeta. Krediidikulukuse määra arvutamisel ei ole laenuandja arvesse võtnud teisest laenusummast lisanduvat laenu kasutustasu. Lisades Finantsinspektsiooni hallatavasse minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatorisse hageja näidatud 2000 euro suurusele limiidile, aastaintressile 49,09% ja 12 osamaksele ühekordse tasu 3% laenusummast, kujuneb krediidikulukuse määraks 71,96%.
24.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30. novembri 2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal 10. mail 2020 oli seega 3 x 20,61% = 61,83%. Laenuandja poolt ilma kasutustasuta arvutatud krediidikulukuse määr 61,79% jäi napilt alla piirmäära. Lisanduvat kasutustasu arvesse võttev krediidikulukuse määr 71,96% on aga oluliselt piirmäärast suurem. Laenulimiidi 18. aprillil 2021 suurendamise ajal oli Eesti Panga andmetel eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% ning kolmekordne piirmäär 59,91%, seega kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr 71,96% ületas seadusega kehtestatud piirmäära oluliselt.
25.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna juba esmase krediidilimiidi lepingu alusel teisest laenusumma kasutusse andmisest, aga hiljemalt krediidilimiidi suurendamise lepingust alates ületab kostjaga sõlmitud lepingutes krediidikulukuse aastane määr keskmist eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolm korda, on lepingud tühised.
26.VÕS § 4062 lg 2 näeb ette, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
27.Selles asjas ei ole hageja osamaksete ümberarvestust teinud. Hageja selgitas, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, mistõttu ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Krediidikontolepingut ei saa võrdsustada nö tavalise laenulepinguga, kuivõrd viimase puhul on olemas maksegraafik koos igakuise kuumaksega, laenuperiood ja muud tunnused, mida krediidikontolepingus ei esine. Lepingu tingimuste kohaselt krediidikonto leping on tähtajatu. See on tingitud sellest, et krediidikontolepingu sõlmimisel ei ole krediidiandjal võimalik ette näha, kuidas laenaja hakkab krediidikontot kasutama, millises summas võtab krediiti kasutusse ja kui palju tagasi maksab. Lisaks laenajal on võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole võimalik lepingus sätestada, millal laenuperiood lõpeb. Krediidikulukuse määra arvutamisel on lähtutud eeldusest, et kogu limiit võetakse korraga kasutusse ja tasutakse 12 võrdse osamaksena. Viimati võttis kostja krediidi kasutusele 1000 eurot 04.jaanuaril 2022, tagasimaksmise periood algas 2022. a veebruaris ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 2023. jaanuaris. Kostja ei ole krediiti tagastanud ning hageja nõue on juba ammu sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.
28.Kuna kohus leiab, et kostjaga sõlmitud lepingutes krediidikulukuse määr ületab tarbijakrediidilepingutele kohaldatud keskmist krediidikulukuse määra rohkem kui kolmekordselt, on kostjaga sõlmitud lepingud tühised. See tähendab, et kostja peab tühise tehingu alusel saadu hagejale tagastama. Hageja on esile toonud, et lepingu kehtivuse ajal laenuandja tegi kostjale väljamakseid kokku 8288 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 6843,93 eurot (dtl 113), millest 4288 eurot arvestati põhisumma katteks, 244,84 eurot teenustasu katteks ja 2311,09 eurot intressi katteks. Juhul, kui on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõlgnevuse tasumist 1444,07 eurot, intressi osas hageja ümberarvestust ei teinud ning muid nõudeid (viivis, intress või sissenõudekulusid) ei ole esitanud. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kõik maksed põhisumma katteks, seega põhivõlgnevuseks kujuneb 1444,07 eurot (= 8288 eurot kasutusele võetud krediit – 6843,93 eurot kostja tagasimaksed).
29.Kohus leiab, et põhivõlg, mida hagejal lepingute tühisuse korral on õigus kostjalt veel nõuda, ei saa samuti olla suurem kui 1444,07 eurot. Selle summa tasumiseks krediidilepingus ettenähtud miinimumosamaksetega (5% krediidisummast, kuid mitte vähem kui 10 eurot kuus), kulunuks 60 osamakset (viis aastat). Krediidilimiidileping sõlmiti 10. mail 2020, seega ümberarvestuste tegemise korral tulnuks kostjal põhivõlg 1444,07 eurot kokkulepitud miinimumosamaksetena tagasi maksta hiljemalt 10. maiks 2025. See tähendab, et kohtuotsuse tegemise ajaks on 59 osamakset muutunud sissenõutavaks, viimase osamakse summa on 5,35 eurot. Seda arvesse võttes ei pea kohus mõistlikuks määrata uuesti osamakseid, vaid mõistab kogu põhivõla jäägi 1444,07 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
30.VÕS § 4062 lg 3 järgi tuleb kostjal krediidilepingu tühisuse korral tasuda krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Perioodil 10. maist 2020 – 14. aprillini 2025 võlasummalt 1444,07 eurot VÕS § 94 järgses määras arvestatud intressi summa oleks kokku 123,15 eurot (perioodil 10. maist 2020 – 31. detsembrini 2022 oli intressimäär 0% aastas,
1.jaanuarist 2023 – 30. juunini 2023 oli 2,5% aastas, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2024 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 oli 4% aastas, 1. jaanuarist 2024 – 30. juunini 2024 4,5% aastas, 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 oli intressimäär 4,25% aastas ja alates 1. jaanuarist 2025 on 3,15% aastas). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 123,15 eurot.
31.Kohus leiab, et ka juhul, kui krediidilepingud ei oleks VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühised, ei saaks hagi rahuldada suuremas ulatuses, sest rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
32.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
33.Kohus selgitas hagejale 07. veebruari 2023 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätmise määruses ning ka 12. jaanuari 2024 kirjas (dtl 24-27 ja 109-110), et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
34.Hageja jäi hagiavalduses seisukohale, et krediidiandja täitis lepingu sõlmimise ajal vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt kogus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid.
35.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud kindlaks taotleja sissetulekute ega kohustuste suurust. Puuduvad faktilised asjaolud, milline oli laenu pakkumise ajal kostja sissetulek, kostja kohustused, pakutava laenu tagasimakse suurus jms argumendid, mis võimaldasid laenuandjal jõuda 2020. a järeldusele, et kostja suudab tagasi maksta 2000 eurost laenu, samuti 2021.a oktoobris jõuda järeldusele, et kostjale on majanduslikult jõukohane tagasi maksta 4000 euroni suurendatud laenulimiiti. Ühelegi konkreetsele tõendile asjaoludes viidatud ei ole, selliseid tõendeid ei ole hagiavaldusele ka lisatud. 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700
36.Asjaoludest järelduvalt kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.
37.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
38.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
39.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
40.Arvestades, et lepingu kehtivuse ajal 10. maist 2020 kuni 22. augustini 2022 tuleb kohaldada seadusjärgset intressimäära, mis oli 2020. aastal lepingu sõlmimisest kuni 2022. augustis ülesütlemiseni 0%, seega reaalselt kostjal intressi tasuda ei tulnud. Seetõttu juhul, kui krediidileping oleks kehtiv, puudub vajadus VÕS § 4034 lg 7 järgi tagasimakseid uuesti määrata.
41.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt: kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 100, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 1444,07 eurot. alates tühise lepingu alusel raha saamisest 10. maist 2020 kuni 14. aprillini 2025 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras arvestatud sissenõutavaks muutunud intressi 123,15 eurot. Hageja nõue ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress, sissenõudekulud, viivis perioodi eest enne hagi esitamist) jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Nõude alternatiivse vähendamise mõju menetluskulude jaotusele. Hageja märgib 24. jaanuaril 2024 hagiavalduse täienduses, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg-t 6 ja 7 sätestatut, siis nõuab hageja alternatiivselt põhivõlga summas 1444,07 eurot. Selliselt esitatud nõuet ei saa käsitada alternatiivse nõudena 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-146700 TsMS 370 tähenduses ning selliselt nõude esitamine ei mõjuta menetluskulude jaotust. TsMS kommentaarides (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne; - Juura 2017, lk 435, kommentaar 3.5.3.c) selgitatakse, et hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest).
44.Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhi- ja kõrvalnõudeid kokku 5545,56 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, 1567,22 euro ulatuses, s.o 28,26% ulatuses, vastavas osas jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja kulud ülejäänud osas jäävad hageja enda kanda. Kostja ei ole menetluses reaalselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Kostja võimalikud kulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
45.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja hagiavalduses (dtl 31, 38) taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 595 eurot ning menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingulise esindaja tasu ega muid kulusid hageja ei nõua.
46.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv. Riigilõivu suurus on seaduses kindlaks määratud, riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise eeldus. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks tasutud riigilõivu 595 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb sellest kostja kanda 28,26%, s.o 168,15 eurot.
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus hageja taotlusel märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.