Hageja Osaühing xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Kaspar Noor (Nordlight Advisor OÜ, Roopa 12a, 10136 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(e-post xxxx), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva (A&R Õigusbüroo OÜ, Vilmsi 47, 10126 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses ärakuulamiseta
Osaühingu xxxx hagi xxxx OÜ vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt põhinõue 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot ja viivis 70,65 (seitsekümmend eurot ja 65 senti) eurot Osaühingu Autoks Grupp kasuks.
3.Välja mõista Xxxx OÜ-lt viivis põhinõudelt (245 eurolt) 0,05% päevas alates 16.10.2017 kuni põhinõude tasumiseni Osaühingu Autoks Grupp kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxxx OÜ kanda.
5.Välja mõista Xxxx OÜ-l menetluskulud 323,36 (kolmsada kakskümmend kolm eurot ja 36 senti) eurot Osaühingu Autoks Grupp kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras Osaühingu Autoks Grupp kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-16-123031 alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja osutas kostjale 11.03.2016 autoremondi- ja hooldusteenust, mille kohta väljastas samal päeval arve nr 160365 summas 245 eurot (tl 33). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 245 eurot, viivise 33,65 eurot, viivise põhinõudelt 245 eurolt 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113, § 635 lg 1.
3.Hageja märgib, et: • hageja osutas kostjale poolte kokkuleppe alusel 11.03.2016 autoremondi- ja hooldustöid; • kõik arvel nr 160365 loetletud tööd on nõuetekohaselt teostatud; • arvel esitatud pretensioonide esitamise tähtaja jooksul, so 3 päeva, ei ole kostja pretensioone esitanud. Kõik kostja vastuväited on tekkinud kuid hiljem ja peale seda, kui hageja on nõudnud arve tasumist; • kojamehe parandustöid hageja 11.03.2016 remondi käigus ei teinud, mistõttu on kojameeste remonti puudutavad väited on käesoleva vaidluse raames asjakohatud; • kostja käsutuses oleva auto kojameeste mehhanismile teostas hageja remonti 21.01.2016 ning pretensioon selles osas saabus 7 kuud hiljem; • tõendamata on kostja väide, et hageja unustas mootorile õlivahetuse käigus korgi peale panna; • kui selline asi oleks juhtunud, oleks õli mootorist kadunud 1-2 päevaga, kuid kostja on pretensiooni saatnud 19.05.2016 ehk 2 kuud hiljem; • XxxxOÜ arve kostjale tekkinud kulude kohta ei ole tõendusliku väärtusega, kuna arvel ei ole näidatud, milliste hooldus- ja remonditöödega on olnud tegemist ning kodulehe andmetel tegeleb XxxxOÜ turva- ja parkla süsteemidega, mitte autode hooldus- või remonditöödega ning tegemist pole ka autopesulaga; • hageja on reageerinud kostja kirjadele ja palunud auto ette näidata, kuid kostja pole seda teinud; • põhjus, mis kostja pole arvet tasunud, on kostja raske majanduslik olukord. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: • hageja poolt tehtud tööd olid puudustega ning arvel kajastatud tööde mahud ei vasta tegelikkusele; • õlivahetus tekitas kostjale lisakulu, kuna hageja ei pannud mootorile korki peale ja kostjal tuli teha mootoripesu, mis läks maksma 119 eurot; • kojamehe parandustöid teostati, kuid paari päeva pärast lakkas kojamees taas töötamast, millega kostjale tekkisid lisakulud; • kostja juhtis hageja tähelepanu puudustele, kuid hageja kostja kirjadele ei reageerinud;
2-16-123031 • kostja palub arvestada kostja tasaarvestuslike vastunõuetega tulenevalt XxxxOÜ arvest. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse VÕS § 11 lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud autoremondi- ja hooldustööde teostamiseks suuline töövõtuleping, mille alusel hageja esitas kostjale 11.03.2016 arve. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostas töid nõuetekohaselt ning kas kostjal esineb alus tasaarvestada enda väidetav kahjunõue hageja nõudega.
12.Kostja on teinud oma vastuväidetes etteheiteid seoses kojameeste remondiga. 11.03.2016 arvel on kajastatud tööde nimetused. Kohus märgib, et loetelust ei nähtu, et 11.03.2016 tööde käigus oleks kojamehi remonditud (tl 33). Hageja on selgitanud, et kojamehi remontis hageja 21.01.2016. Kohus leiab, et kuna hagi nõude aluseks olev arve kojameeste remonti ei puuduta, on kostja vastavad etteheited käesolevas asjas asjakohatud.
13.Kostja on selgitanud, et õlivahetusel jättis hageja korgi mootorile tagasi keeramata, mistõttu tekkisid kostjale lisakulud mootoripesuga. Hageja on sellele vastu vaielnud. Puudub vaidlus, et õlivahetus teostati 11.03.2016. Vastavast puudusest on kostja hagejat teavitanud 19.05.2016 kirjas (55-55pöördel). Kohus leiab, et tõendamata on see, et hageja ei teostanud mootor õlivahetust nõuetekohaselt ja jättis korgi mootorile peale keeramata. Nimetatud asjaolu ei tõenda ka kostja
2-16-123031 poolt esitatud XxxxOÜ 14.07.2016 arve (tl 54). Arvelt ei selgu väidetav mootoripesu. Lisaks tegutseb nimetatud äriühing kodulehe andmetel turva- ja parkla süsteemidega, mitte autode hooldus- või remonditöödega (tl 75). Samuti on hageja eluliselt usutavalt selgitanud, et juhul kui hageja oleks unustanud korgi peale keerata, oleks õlipaak tühjenenud 1-2 päevaga, mistõttu kostja poolt 19.05.2016 hagejale vastava puuduse teatamine seab kahtluse alla kostja väite tõele vastavuse.
14.VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. lg 3 kohaselt Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
15.Kohus märgib, et kostja on äriühing, mistõttu oleks kostja pidanud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teatama hagejale piisava täpse kirjeldusega töö mitte vastavusest. Kostja on mootori probleemidest hagejat teavitanud kaks kuud hiljem. Kohtu hinnangul on kostja lisaks kaotanud õiguse mittevastavustele tugineda. Samas ei ole kohtu hinnangul leidnud ka tõendamist, et hageja oleks õlivahetust teostanud mittenõuetekohaselt.
16.Kohus märgib täiendavalt, et kohtule esitatud poolte kirjavahetusest (tl 73-74pöördel, tl 77-78) nähtub, et kostja on hagejale teatanud, et pärast pirni vahetust udutuled ei põle. Hageja on palunud aeg kokku leppida ja probleemi näitama tulla. Hageja selgituste kohaselt kostja seda ei teinud. Kohus leiab, et kostja vastuväited pirni vahetamisest tekkinud probleemide osas on tõendamata.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on kostja vastuväited selle kohta, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning ei vastanud arve mahule. Kohus leiab, et hageja nõue arve nr 160365 tasumiseks summas 245 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Puudub alus tasaarvestada hageja nõuet kostja väidetava kahjunõudega XxxxOÜ arvest nr 16152 tulenevalt, kuna pole tõendatud hageja poolt lepingu rikkumine ning kostjale seetõttu kahju tekkimine.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Hageja on arvestanud viivist alates arve nr 160365 sissenõutavaks muutumisest, so 19.03.2016 kuni hagi esitamiseni, so 17.12.2016 lepingulise viivisemäära 0,05% päevas alusel summas 33,65 eurot. Kostja ei ole viivisearvestusele ega -määrale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega. Hageja on palunud täiendavalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest. Seega lisandub viivis perioodi 18.12.2016-15.10.2017 eest ehk kuni otsuse tegemiseni summas 37 eurot, so 0,05/100x245x302.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 245 eurot, viivise 70,65 eurot, so 33,65+37 ja viivise põhinõudelt (245 eurolt) 0,05% päevas alates 16.10.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
2-16-123031
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 75 eurot ja kandnud õigusabikulusid 670 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutanud esindaja õigusteenust 6,7 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 1 pöördel ja tl 36).
24.Kohus märgib, et Riigikohus on 06.05.2015 määruse 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Arvestades eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohta ja käesoleva tsiviilasja hinda, so 323,36 eurot, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks mõista kostjalt välja menetluskulud summas 323,36 eurot. Käesolev menetlus ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas, mis õigustaks menetluskulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui hagihind.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.