Tsiviilasi nr 2-17-102061
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2017, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-102061
Tsiviilasi
OÜ Multigramm hagi OÜ Rubus vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine Hageja OÜ Multigramm, rk 11285448, Suure-Kambja küla, Kambja vald, Tartumaa 62001; seaduslik esindaja Mart Palk; e-post [email protected] ; Hageja nõustaja Erkki Salmann, e-post: XXX Kostja Rubus OÜ, rk 10627071, Võru 47c, Tartu 50111; Kostja lepinguline esindaja vandeadv Madis Uusorg, Attela Advokaadibüroo, e-post [email protected] .
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
27. september 2017
Võtta vastu OÜ Multigramm hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-17-102061 menetlus OÜ Multigramm hagis OÜ Rubus vastu võla nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Multigramm hagi OÜ Rubus vastu võla nõudes. 27.09.2017 toimunud kohtuistungil hageja loobus hagist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 esimese lause kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb menetlus asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus andis kohtuistungil kostjale võimaluse esitada menetluskulude nimekiri kohtuistungi toimumisest kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 02.10.2017. Kostja esindaja esitas kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja on kandnud seoses tsiviilasja menetlemisega maakohtus menetluskulusid 455 euro suuruses summas. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Lepinguline esindaja osutas kostjatele õigusteenust kokku 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on lugenud sellises suuruses tunnitasumäära põhjendatuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-97-16, p 19.1). Kostja teatas, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega taotleb kostja menetluskulude hüvitamist käibemaksuta summas 455 eurot. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja nõustajale on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 04.10.2017. Hageja ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3,5 tundi), võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, on taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud menetluskulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning vastavad vaidluse keerukusele ja mahule. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, siis tuleb menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-17-102061 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 455 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja on taotlenud, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja tuleb rahuldada. Kohus märgib, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 51 eurot ja hagimenetluses 225 eurot, kuigi pidi hagimenetluses riigilõivu juurde tasuma 174 eurot. Seega on hagejal õigus enamtasutud riigilõiv tagasi nõuda, esitades selleks kohtule vastava avalduse.
Kohus selgitab hagejale lisaks, et tal on õigus taotleda menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Ka selleks tuleb hagejal esitada kohtule vastav avaldus. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.