Hageja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Välja mõista L. J.lt VKG Soojus AS kasuks menetluskulude katteks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.
5.Kohtuotsus saata menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.VKG Soojus AS esitas 28.10.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. J. vastu 818,14 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi 09.11.2016. a makseettepaneku, mis on 14.11.2016. a edasiandmisega tütre kaudu võlgnikule kätte toimetatud aadressil xxx, Jõhvi. Vastuväidet võlgnik kohtule tähtaegselt ei esitanud. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 08.12.2016. a määrusega tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku L. J.t tasuma avaldajale VKG Soojus AS põhinõudeid summas 818,14 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 29.06.2017. a esitas L. J. kohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maksekäsk.
2.Pärnu Maakohtu 12.07.2017. a määrusega rahuldati L. J. määruskaebus ja tühistati 08.12.2016. a maksekäsk. Sama määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas esindaja kaudu kohtule hagi L. J. vastu võlgnevuse 548,14 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole asukohaga Jaama tn 5 Jõhvi linnas elamus korteriühistut moodustatud. Kostja sõlmis korteriomanike nimel 17.10.2003. a hagejaga soojusenergia ostu- ja müügilepingu nr 801003350. Lepingu kohaselt võttis hageja endale kohustuse müüa soojusenergiat Jaama tn 5 elamusse ning korteriomanike ühisus võttis kohustuse tasuma soojusenergia eest kokkulepitud tasu arve esitamise kuu 25-ks kuupäevaks. Hageja on oma
kohustuse täitnud ja edastanud korteriomanike ühisuse poolt tarbitud soojusenergia eest igakuiselt arved, mida kostja ka tasus. 2016. aastal jättis korteriomanike ühisus tasumata hageja poolt esitatud arved nr 7150130201 osaliselt summas 74,69 eurot, arve nr 7160001890, summas 121,52 eurot, arve nr 7160030201 summas 299,11 eurot, arve nr 7160045704 summas 172,28 eurot, arve nr 7160060637 summas 138,76 eurot ja arve nr 7160075033 summas 11,78 eurot, kokku summas 818,14 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus korteriomanike ühisus (sh kostja) hageja arved nr 7160075033 summas 11,78 eurot, nr 7150130201 osaliselt summas 74,69 eurot, nr 7160001890 summas 121,52 eurot ja osaliselt arve nr 7160030201 summas 62,01 eurot, kokku 270 eurot. Käesolevaks ajaks on tasumata arve nr 7160030201 osaliselt summas 237,10 eurot, arve nr 7160045704 summas 172,28 eurot ja arve nr 7160060637 summas 138,76 eurot, kokku summas 548,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 548,14 eurot ning menetluskulud (riigilõiv) summas 125 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et kostja vastutab elamu, asukohaga Jaama tn 5, Jõhvi, korteriomanike poolt tarbitud soojusenergia eest tasumise eest solidaarselt kõigi teiste korteriomanikega. Kostja on kohustatud tasuma hagejale 548,14 eurot.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja esitas kohtule vastuse, millest nähtub, et korteriomanikud ei pea õigeks, et hagi on esitatud ainult ühe isiku vastu. Korterelamus on keskküte ainult korteris nr xxx, korter kuulub A. T.le, kes ka reguleeris soojust ja edastas andmeid hagejale. Vastuses soovitakse õiglast lahendust ja kostja suhtes kompromissi.
6.Kostja esindaja esitas kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja esindaja on seisukohal, et kostja poolt lepingu allkirjastamisega ei tekkinud kostjal kohustus tasuda elamu kõigi korteriomanike eest. Samuti ei ole kostjale teada korteriomanike vahelist kokkulepet, mille kohaselt kostja vastutab korteriomanike eest solidaarselt. Kostja poolt lepingu allkirjastamisega ei tekkinud kostjal kohustust tasuda elamu kõigi korteriomanike eest, kuna lepingus on üheselt kirjas, et kostja on esindaja. Seega korteriomaniku vastutus ei ole solidaarne teise korterite omanikega vaid on piiratud talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja ei ole hagis välja toonud konkreetselt ühegi korteriomaniku võlgnevust hagejale. Kostja poolsete arvestuste kohaselt on korteri nr xxx eest tasutud kõik osamaksed Kostja esindaja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud nõuet, siis tuleb jätta hagi rahuldamata, hageja menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja menetluskulud välja mõista hagejalt.
7.Kostja esindaja esitatud seisukoha kohaselt jääb kostja varasemate vastuväidete juurde
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldamisele.
9.Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
AS VKG Soojus (endine AS Kohtla-Järve Soojus) on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Jaama tn 5 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja KOÜ Jaama 5 esindajana ja hageja sõlmisid 17.10.2003. a soojusenergia ostu- müügilepingu nr 801003350. Hageja on oma kohustused täitnud ja edastanud korteriomanike ühisuse poolt tarbitud soojusenergia eest korteriomanike ühisusele igakuiselt arved, mida kostja ka tasus.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
13.Korteriomandiseadus (KOS) § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal mh õigus teha kõigi korteriomanike nimel volituste piires tehinguid. Seega ei olnud soojusenergia ostumüügilepingu sõlmimisel vajalik selle allkirjastamine iga korteriomaniku poolt. KOS § 21 lg 1 p 1 kohaselt on valitseja õigustatud ellu viima korteriomanike otsuseid. Kostja kui korteriomanike ühiste huvide esindaja sõlmis hagejaga soojusenergia ostumüügilepingu. Tegemist on soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas. Elamus ei ole moodustatud korteriühistut. Hageja esitab soojusenergia arved korteriomanikele elamu soojusmõõdiku näidu alusel elamu valitsejale.
14.Vastavalt lepingu punkti (ostja kohustused) 3.10 kohaselt kohustub kostja fikseerima iga kuu 22-l kuupäeval soojusarvestite näidud ja teatama need viivitamatult (hiljemalt 3 ööpäeva jooksul) müüjale. Lepingu punkti (müüja kohustused) 2.6 kohaselt kohustub müüja jaotama vastavalt ostja kirjalikule taotlusele hoones tarbitud soojusenergia koguse hoone korteriomanike vahel ja esitama neile vastavad maksedokumendid. Lepingu punkti 4.10 kohaselt, kui ostja ei ole taotlenud tarbitud soojusenergia koguse jaotamist korteriomanike vahel, esitab müüja ostjale iga arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks andmed (arvestuse) kogu elamu osas arvestatud soojusenergia maksumuse, tasumise ja võlasumma kohta ning eraldi andmed iga korteriomaniku osas arvestatud soojusenergia maksumuse, tasumise ja võlasumma kohta.
Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17.10.2003. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingust nr 801003350, millega hageja kohustus müüma ostjale (kostjale) soojusenergiat (tl 82-87). Hageja tugineb oma nõudes L. J. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Kuna kostja pole hagejale esitanud vastavalt lepingu punktile 2.6 andmeid, mille alusel saaks hageja jaotada vastavalt ostja kirjalikule taotlusele hoones tarbitud soojusenergia koguse hoone korteriomanike vahel, esitas hageja arved Jaama 5 korteriomanikele soojusenergia arve ühiselt.
15.Kostja esitas vastuväite ning, et korteriomanikud ei pea õiglaseks, et hagi on esitatud kostja vastu ning pole arvesse võetud, et valitsejaks on käesolevaks hetkeks Lya Kuusemäe (tl 98). Samuti märgib kostja, et hageja ei ole arvesse võtnud nende poolt 14.12 2016. a saadetud meili, millest nähtub 2014-2015 korterite kohustused kaudse soojuse eest maksmisel %-s (tl 104). Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks pidanud hagi esitama teiste korteriomanike vastu. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal nimetatud valitsejaks. KOS § 21 lg 2 p 2 kohaselt on valitsejal õigus muu hulgas kõigi korteriomanike nimel korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. Seega on valitseja ülesandeks jagada kaasomandi majandamise kulutused korteriomanike vahel ning juhul, kui ta teeb seda valesti, on korteriomanik õigustatud esitama talle nõude.
16.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ja selgitab, et hageja nõue tuleneb 2016. aasta veebruari, märtsi ja aprillis esitatud arvete alusel, seega 2016. detsembris saadetud teate alusel ei saanud hageja olla arvete esitamise ajal teadlik asjaolust, et majaomanikud on korterite kohustused % arvestanud. Kostja, olles vastu võtnud koosolekul korterite kohustused tasuda soojusenergia eest % jaotuste alusel, oleks pidanud koheselt sellest ka teavitama hagejat. Korrektselt vormistatud ja allkirjastatud koosoleku protokolli pidi kostja koheselt esitama hagejale vastavalt lepingu punktile 2.6. Kostja poolt 14.12.2016. a esitatud teatis ei vasta kirjalikule taotlusele, vaid selgitusele, nii nagu uus valitseja on ka märkinud. Kohus selgitab, et valitseja vahetusega ei pea kinnisasja, millel tarbijapaigaldis (soojusvõrk) asub, omandaja sõlmima uut lepingut, vaid pooled saavad jätkuvalt tugineda varem sõlmitud lepingule. Kostja ei vaidle nõude suuruse üle, vaid esitas vastuväite, et kostja ei ole võlglane, vaid korter xxx omanik on jätnud arved tasumata. Hageja ja kostja vahel on 17.10.2010. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr 801003350. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel võlasuhe ning hageja õigustatud nõudma teenuste eest tasumist. Hageja märkis hagiavalduses et pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus korteriomanike ühisus, sealhulgas kostja, hageja 05.05.2016. a arve nr 7160075033 summas 11,78 eurot, 02.12.2016. a arve nr 7150130201 osaliselt summas 74,69 eurot, 03.01.2016. a arve nr 7160001890 summas 121,52 eurot ja osaliselt 04.02.2016. a arve nr 7160030201 summas 62,01 eurot, kokku 270 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse esitamise ajaks kostja jätnud tasumata 04.02.2016. a arve nr 7160030201summas 237,10 eurot, 04.03.2016. a arve nr 7160045704 summas 172,28 eurot , 05.04.2016. a arve nr 138,76 eurot, kokku summas 548,14 eurot (tl 76).
Hageja esitas kohtule xxx (Jaama 5 korteriomanikud) esitatud 04.02.2016. a arve nr 7160030201 summas 299,11 eurot, 04.03.2016. a arve nr 7160045704 summas 172,28 eurot ja 05.04.2016. a arve nr 7160060637 summas 138,18 eurot. Esitatud arvete kohaselt moodustub kostja võlgnevus hageja ees kokku 610,15 eurot. Kostja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt võlgnevust arve nr 7160030201 summas 62,01 eurot 610,15- 62,01= 548,14 eurot). Kostja võlgnevus moodustub summas 548,14 eurot. Kostja ei ole nõude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata võlgnevus summas 548,14 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
17.Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 tulenevalt on tal õigus esitada korter 6 omaniku vastu nõue tema poolt tasumata jäänud võlgnevuste tasumiseks. AÕS § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. Hageja menetluskulu on 125 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja menetluskulu katteks 125 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.