Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14. aprill 2025 nr 2-22-140387 AS TBB pank hagi A.U vastu 17.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 210022FTL tuleneva põhivõlgnevuse 2765,92 euro, intressi 150,82 euro, võla sissenõudmiskulude 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind Kohtunik
3215,68 eurot Kadi Karting
Hageja
AS TBB pank (registrikood: 10237984; asukoht: Vana-Viru 7, Tallinn) Angelina Sinelnikova (e-post: XXX)
Hageja volitatud esindaja
Hageja poolele iseseiva nõudeta OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe tn 2a, kolmas isik Tallinn; e-post: XXX) Kolmanda isiku esindaja jurist A.U Kostja
A.U (isikukood: XXX; elukoht: XXX ; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A.U-lt AS TBB pank kasuks tarbijakrediidilepingust nr 210022FTL tulenev põhivõlg 2294,23 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest 71% ulatuses kostja kanda ja 29% hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
4.Mõista A.U-lt AS TBB pank kasuks menetluskulud 298,20 eurot.
Toimetada kohtuotsus kätte AS TBB pank lepingulisele esindajale, kolmanda isiku esindajale ja A.U-le . Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, 1
kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.AS TBB pank esitas 26.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3048,28 euro saamiseks. Kohus tegi 07.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.11.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A.U esitas 22.11.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 12.12.2022 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas Tartu Maakohtule 16.12.2022 hagi ja 03.02.2022 hagi täienduse kostja vastu 17.03.2021 (hagis ekslikult 2022) sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 210022FTL tuleneva põhivõlgnevuse 2765,92 euro, intressi 150,82 euro, võla sissenõudmiskulude 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 62,67 euro ja jooksva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda (dtl 25-31; 67-71). Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 210022FTL summas 4000 eurot, perioodiga 36 kuud (26.04.2021–25.03.2024) ja igakuise kuumaksega 140,97 eurot. Kostjal tekkis 25.04.2022 võlgnevus, mille tasumiseks saadeti talle teatis. Kuna ta ei tasunud võlga ka pärast korduvat meeldetuletust, saadeti 23.08.2022 erakorraline ülesütlemiskiri, millega lõpetati leping alates 12.09.2022 ja kohustus muutus sissenõutavaks 13.09.2022.
4.Kostja tunnistab 23.02.2023 kohtule esitatud vastuses hagiavalduses esitatud nõudeid, kuid vaid ilma lisanduvate viivisteta (dtl 88). Kostja soovib kohtult võimalust osaleda ärakuulamisel videosilla teel eesmärgiga saavutada kompromiss hagejaga maksegraafiku alusel. Kostja jätab esialgu lahtiseks otsuse, kas esitada vastuhagi. Samuti leiab kostja, et menetluskulud peaksid jääma kummagi poole enda kanda. Kostja hinnangul on vaidlus võimalik lahendada kompromissiga, eeldusel et hageja on valmis näitama paindlikkust läbirääkimistel.
5.Hageja tegi 04.08.2023 kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks kohtu vahendusel kogusummas 3215,68 eurot, kuid kostja ei vastanud.
6.Kohus peatas menetluse 05.10.2023 ja uuendas 31.05.2025 ning andis pooltele tähtaja kuni 18.02.2025 kompromissi sõlmimiseks või vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks. Samuti rahuldas kohus hageja taotluse ja kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ GS Core.
2
7.Hageja esitas 18.02.2025 vastuse, mh kompromissettepaneku (dtl 135-138). Uue kompromissettepaneku kohaselt on kostjal võimalus tasuda koguvõlg 2931,77 eurot (põhivõlg 2765,92 eurot, intress 150,82 eurot, teadete tasu 15 euro) ilma viivise lisandumiseta. Tagasimakse toimub 36 osamaksena suurusega 81,44 eurot kuus alates 15.03.2025, maksetega OÜ GS Core arvelduskontole. Maksekohustuse rikkumisel muutub kogu summa sissenõutavaks ja rakendub viivis 0,022% päevas. Samuti taotleb hageja kompromissi sõlmimisel 210 euro suuruse riigilõivu tagastamist.
8.Hageja on esitanud ka tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti põhjalikult kostja maksevõimet: analüüsiti kahte pangakonto väljavõtet, hinnati leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid ning anti kostjale üle Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, kus esitatud krediidi kulukuse määr (18,36%) vastas turutasemele (Eesti Panga andmetel 18,68%). Hageja dokumenteeris maksevõime kontrolli ning puudusid igasugused riskiviited, mis oleks andnud aluse laenust keeldumiseks. Seega kinnitab hageja, et on täitnud vastutustundliku laenamise nõuded täielikult.
9.Kohus edastas hageja 18.02.2025 kompromissettepaneku kostjale ning määras tähtaja, kuid kostja ei ole tähtaegselt (10.03.2025) kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus piirdub tsiviilasja lihtmenetluses lahendamise tõttu üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Vaidlust ei ole, et kostjaga on 17.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 210022FTL, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot 36 kuuks (26.04.2021–25.03.2024) igakuise kuumaksega 140,97 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, kuna krediiti anti füüsilisest isikust kostjale väljaspool tema majandustegevust.
13.Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata kolm järjestikust tagasimakset (dtl 45–46). Võlgnevus tekkis 25.04.2022 ning sellele järgnesid mitmed meeldetuletused. Hageja edastas kostjale 23.08.2022 hoiatuse koos 14-päevase lisatähtajaga võlgnevuse tasumiseks (dtl 48), kuid kuna kostja jätkuvalt kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 12.09.2022. Sellest tulenevalt muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 13.09.2022.
14.Kohus on tuvastanud, et krediidilepingu sõlmimise hetkel oli kostjal võimalik tutvuda lepingu tingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Kostjale esitati enne lepingu sõlmimist kogu vajalik info, sh krediidi kulukuse määr (18,36%), mis ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (56,04%). Leping sõlmiti digitaalselt ja kostja kinnitas dokumentidega tutvumist.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse 3
vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
16.Kuigi hageja on avaldanud, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitanud selle kohta ka tõendid, mille kohaselt enne lepingu sõlmimist kontrolliti põhjalikult kostja maksevõimet – sh analüüsiti kahte pangakonto väljavõtet ning hinnati leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid – ei nõustu kohus seisukohaga, et see kontroll oleks olnud piisav või põhjalik. Esiteks ei nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks tegelikult hinnanud kostja tegelikku rahalist koormust, sealhulgas tema kohustusi seoses kahe ülalpeetava ülalpidamisega. Samuti ei kajastu analüüsis igakuised vältimatud kulud nagu eluasemekulu, kommunaalkulud, transport ja toidukulud, mis mõjutavad otseselt kostja vabade vahendite olemasolu. Teiseks viitavad esitatud pangakonto väljavõtted mitmetele olulistele asjaoludele, mida ei ole hinnatud: sealhulgas suur hulk sularaha väljamakseid, mille eesmärk ega kasutusvaldkond pole teada, samuti ühekordne laekumine kinnisasjamüügist ja sellest kanne 52 000 eurot kolmandale isikule, mida ei saa käsitleda püsiva või regulaarse sissetulekuna. Sellised rahalised liikumised raskendavad kostja tegeliku maksevõime hindamist ning nende eiramine viitab pinnapealsele analüüsile. Seega leiab kohus, et krediidiandja ei ole oma hoolsuskohustust täitnud nõutud ulatuses ega ole kostja maksevõimet hinnanud objektiivsete ja täielike andmete alusel, nagu seda nõuab vastutustundliku laenamise põhimõte vastavalt krediidiandjate kohustustele. Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 tähenduses ega ole tõendanud, et laenulepingud sõlmiti teadliku, kaalutletud ja piisavalt informeeritud krediidivõimekuse analüüsi tulemusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üksnes osaliselt ning arvestab otsuses VÕS § 4034 lg 7 alusel krediidiandja kohustuse rikkumist.
17.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tarbijakrediidilepingu nr 210022FTL sõlmimise ajal (17.03.2021) oli 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam, seega ei olnud krediidiandjal õigust nõuda intressi. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid, sealhulgas viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Vastavad kõrvalnõuded jätab kohus seetõttu rahuldamata.
18.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-2113098/50, p-d 25 ja 26).
19.Hagi juurde lisatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud tarbijakrediidilepingu nr 210022FTL alusel 4000 eurot 36 kuuks (26.04.2021–25.03.2024). Hageja on avaldanud, et võlgnevus on tekkinud alates 25.04.2022, seega on kostja eelnevad maksed teinud kokku maksegraafiku järgselt 1705,77 eurot (dtl 43). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestatakse kogu tagasimakstud summa üksnes põhiosa katteks ning seega mõistab kohus hageja kasuks 2294,23 eurot (4000 – 1705,77). Seda ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata. 4
Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest ja hagihinnast.
21.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 420 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab hagihinda ja rahuldatud nõude ulatust arvestades kostjalt hageja kasuks välja 71% menetluskuludest, mis on 298,20 eurot (420 × 71%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.