Muud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1.Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ja võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku S.L. kanda. 2.Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses jätta võlausaldajate kanda. 3.Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu suuruseks 1155 eurot.

Kohus pidas 18.12.2023. a võlgniku ja usaldusisiku osavõtul kohtuistungi. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, tal on töökoht ja sissetulek. Võlgnik usub et saab hakata igakuiselt kohustuste katteks hakata tasuma 850 eurot. Usaldusisik on nõus koostama võlgade ümberkujundamise kava. Kava täitmine planeeritakse 8 aastale. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga kohtuistungil võimalikku ümberkujundamiskava koostamist, s.h. allikaid kohustuste täitmiseks. Võlgniku äriühingud on võlgniku vara ja nendega tulu teenimise võimalused tuleb võlgnikul koos usaldusisikuga läbi mõelda, sellega kava koostamisel arvestada. Määrusega 22.12.2023 algatas kohus S.L.-i võlgade ümberkujundamise menetluse, määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja ja usaldusisiku tasu ettemaksu summa ja tasumise tähtajad. S.L. esitas kohtu määrusele määruskaebuse. Võlgnik vaidlustas usaldusisiku tasu ettemaksu tasumise tähtajad ja asjaolu, et määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus viis määruskaebuse läbivaatamiseks läbi menetlustoimingu 03.01.2024. Määrusega 05.01.2024 muutis kohus usaldusisiku tasu ettemaksu tähtaegasid. 07.03.2024 pikendas kohus võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtaega. 25.03.2024 taotles usaldusisik menetluse lõpetamist või usaldusisiku vahetamist seoses koostöö puudumisega võlgnikuga. Võlgnik ei esitanud vajalikke andmeid ümberkujundamiskava koostamiseks. Kohus taotlust ei rahuldanud, esitas 02.09.2024 juhised nii usaldusisikule kui ka võlgnikule ja viis läbi menetlustoimingu 09.09.2024. Määrusega 23.09.2024 pikendas kohus võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtaega, veelkordselt selgitas võlgnikule S.L. tema kohustust osutada usaldusisikule abi tema kohustuste täitmisel, s.h. kohustas kohus S.L.-i tagama tema pangakontode kättesaadavus usaldusisikule ja korraldama tema sissetulekute laekumine Eesti krediidiasutuses olevale pangakontole 2024.a oktoobrikuu lõpuks. S.L.-i sõnul laekub tema töötasu Suurbritannias asuva panga Wase kontole. Kohus 23.09.2024.a määrusega kohaldas võlgniku suhtes PankrS §-s 20 lg 1 sätestatud käsutuskeeldu, s.o keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutada olenemata selle liigist. 25.11.2024 esitas usaldusisik kohtule S.L.-i võlgade ümberkujundamiskava projekti, vara- ja võlanimekirja, vajalikud lisadokumendid ja tasutaotluse. Kohus pidas kohtuistungi 15.01.2025, kus osalesid võlgnik S.L. ja usaldusisik Evelin Laanemäe. S.L. selgitas, et tal ei ole võimalik sissekirjutust teha, ta elab kellegi üüripinnal, üürileandja nime ei saa avaldada. S.L. andis seletuse, et ametlikult ta ei tööta ja teeb juhutöid metsas või mujal tootmises. Ta on tutvunud ümberkujundamiskavaga, kuid seda on raske täita, sest palgatööd tal ei ole. Ta on tööd otsinud, kuid pakutavad palgad ei ole ligilähedasedki sellele, mis tal olid varem. Ta on oma äriühingute juhatuse liige, kuid need ühingud ei tööta ja sissetulekuid sealt ei laeku. Pangakontod välisriigis on tal suletud, kõik kontod on Eesti pankades. Kui tal sissetulekuid oleks, laekuksid need Eesti pangakontodele. Kuid sissetulekud on tal juhutöödest, väga väikesed (3-kohalised summad) ja kõik arveldused on S.L.-il sularahas. S.L. selgitas, et alates menetluse algatamisest ei ole ta võlausaldajatele midagi tasunud, kohtutäiturid on oma tasusid kontodelt võtnud kui midagi võtta on. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võimalikku menetluse jätkamist ja menetluse liike. S.L. oli seisukohal, et ta ei saa jätkata võlgade ümberkujundamise menetlusega, kuna tal ei ole kava täitmiseks raha kusagilt võtta. Pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamist ka ei soovi. Usaldusisik selgitas S.L.-ile menetluse lõpetamise tagajärgi (lisanduvad täiendavad viivised).

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on kontrollinud rahvastikuregistrist, et S.L.-i maksejõuetusavalduse kohtule esitamise ajal oli tema elukoht XXX-i, see on tema elukoht olnud perioodil 08.07.2022-14.11.2024. Alates 15.11.2024 on S.L.-i elukoht rahvastikuregistri järgi Austraalia. Töötamise registri andmete järgi on S.L.-i viimane töökoht xxxxx Baltics OÜ, töötamise algus 13.02.2023, töötamise lõpp 25.10.2024, töötamise lõpetamine TLS § 85 lg.1 alusel töötaja soovil. Seega puudub S.L.-il FiMS § 3 lg.2 ettenähtud elukoht Eestis ja registreeritud töösuhe. Talle kuulub äriühingu SL System OÜ (registrikood 12361370) osa ainuomand (väärtus 2500 eurot) ja äriühingu Bariki OÜ (registrikood 14957003) 1⁄2 osa omand (väärtus 1250 eurot). Äriühingud ei tegutse. Kohtule esitatud vara- ja võlanimekirja järgi on S.L.-il kohustusi kokku summas 128 009,47 eurot, millest põhikohustused 101 911,52 eurot. Ehkki osa kohustustest on S.L.-i solidaarkohustused OÜ-ga SL Systems või OÜ-ga Bariki või Kristiina S.L., kinnitab S.L., et need kõik on üksnes tema kohustused ja nende eest ei vastuta äriühingud ega abikaasa Kxxxxxxxx S.L.. Kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava kohaselt (võlgniku S.L. poolt allkirjastamata) kuuluks kohustustest täitmisele põhinõuded summas 101 911,52 eurot, kava täitmise tähtaeg 84 kuud. See tähendab igakuist makset summas 1227 eurot. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 p 3 kohaselt on S.L. valinud ja kohus algatanud võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule. Käesolevaks ajaks on ilmne, et koostatud ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku S.L. vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgnikul puudub sissetulek, puudub töökoht ja ka elukoht Eestis. Võlgniku väitel elab ta küll Eestis üüripinnal, kuid ta ei saa avaldada üürileandja andmeid täpsemalt. Et võlgniku registrijärgne elukoht on alates 15.11.2024 Austraalias, ei ole võlgnik kohtule avaldanud, see selgus rahvastikuregistri andmetest. S.L. kinnitas kohtuistungil, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole tal võimalik. Muid maksejõuetusmenetluse menetlusliike ta kasutada ei soovi. Võlgnik põhjendas seda senise liigse stressi ja koormusega. FiMS § 27 lg.1 järgi Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui (p.2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Käsitletavas võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt allkirjastatud, seda ei ole võlausaldajatele tutvumiseks saadetud. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et asja lahendamine FiMS § 27 sätete alusel on põhjendatud, kuna võlgade ümberkujundamiskava on koostatud FiMS § 20 nõuetele vastavalt. Võlgnik ei ole avaldanud soovi muu, FiMS §-s 18 lg.2 nimetatud menetlusliigi läbimiseks. On ilmne, et võlgniku seisund- puudub sissetulek, tulutoov tegevus ja arvestatav vara- ei võimalda täita mistahes tingimustele vastavalt koostatud ümberkujundamiskava. Seetõttu puudub mõistlik põhjendus suunata usaldusisikut FiMS § 27 lg.3 alusel muutma koostatud ümberkujundamiskava. Kohus on kontrollinud, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavasse hõlmatud nõuetest (23 nõuet) puudub üksnes ühe suhtes (TBB Bank AS nõue, nõude suurus 3804,69 eurot) jõustunud kohtulahend (kohtumenetlus peatatud

asjas 2-22-140387 seoses käesoleva menetlusega), mis tähendab, et nõuete suuruste oluline vähenemine näiteks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa kõne alla tulla. Seetõttu jääb võlgniku täitmisele kuuluvate kohustuste kogusumma suurusjärku 100 000 eurot. Tuvastatud vara ja sissetulekute juures ei ole S.L.-i poolt võlgade ümberkujundamiskava täitmine tõenäoline. Kohus käsitles 15.01.2025.a kohtuistungil FiMS § 27 lg.3 p.1-3 loetletud menetluse lõpetamisel. S.L. ei soovinud neid kasutada.

võimalusi

FiMS § 27 lg.4 sätestab: Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seetõttu ja FiMS § 27 lg.1 p.2, lg.3 esimese lause alusel kohus lõpetab S.L.-i võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 37 sätestab võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise alused ja tagajärjed : (1)Võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel, ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel või ümberkujundamiskavas märgitud kava täitmise tähtaja möödumisel. (2) Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise või menetluse lõppemise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Nende sätete alusel lõpevad täitemenetluste peatamised ja kohtumenetluse peatamine, mille kohus määras S.L.-i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel 01.09.2023.a määrusega, samuti tühistatakse määruse jõustumisel käsutamiskeeld, mille kohus seadis 23.09.2024.a määrusega. FiMS § 42 alusel Kohus avaldab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 8 lg.2 järgi võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Sama paragrahvi lg.3 järgi võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses jäävad nende endi kanda. Usaldusisik on 25.11.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 17,5 tunni eest määraga 66 eurot/tund, kokku 1155 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu palub kanda MTÜ Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Esmaste dokumentidega tutvumine, päringute saatmine firmadesse ja kliendile, kliendiga suhtlemine, kohtumised, osalemine kohtuistungitel, aruannete koostamine firmade ja kliendi

poolt koostatud andmete alusel, ümberkujundamiskava projekti koostamine. Kokku 17,5 tundi. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava projekti. Selle menetluse eripäraks on olnud suur võlausaldajate arv, aga ka koostöö mittelaabumine võlgnikuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks taotletud 1155 eurot. 27.10.2023 on esitatud usaldusisiku tasu prognoos, mis on hõlmatud käesolevasse tasutaotlusesse käesolevaks ajaks tehtud tegevuste osas. Kohus kohustas 22.12.2023. a määrusega S.L.-i tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1155 eurot ning seda kolme osamaksega, määrusega 05.01.2024 kohus muutis osamaksete tähtaegasid. Nõutud summa on kohtu deposiidikontole laekunud. Usaldusisiku tasu summas 1155 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest mittetulundusühing Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Määruse täidab selles osas Riigi Tugiteenuste Keskus. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (FiMS § 8 lg.3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.