2-17-102269/9 - Muud - CMR - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank-is. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja nõudeks on poolte vahel 16.11.2016 tellimuskirja alusel veoteenuse osutamisest tekkinud võlgnevus (põhivõlgnevus 4 560 eurot ja viivised 888,30 eurot). Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude summas 888,30 eurot (seisuga 31.01.2017), mille kohta on 31.01.2017 väljastatud arve nr 1325. Viivise summa on kujunenud arvetel 1230, 1240 ja 1298 kajastatud summade tasumata jätmisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisearvestuses on hageja lähtunud viivisemäärast 0,3% päevas, mis on märgitud arvetel. Kohus selgitab, et arve esitaja ei saa arvega viivisemäära ühepoolselt otsustada, vaid viivisemäära kohta peab olema poolte kokkulepe. Hagi asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid viivise määras kokku leppinud. Seetõttu lähtub kohus hageja õigusest nõuda viivist seadusjärgsest määras. Viivise arvestus on esitatud seisuga 31.01.2017. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved, millelt ta on viivist arvestanud: 1) 16.11.2016 arve 1230 summas 3 260 eurot (tasumise tähtaeg 23.11.2016), kostja oli viivituses 24.11.2016-31.01.2017, kokku 69 päeva; 2) 21.11 2016 arve 1240 summas 1 080 eurot (tasumise tähtaeg 01.12.2016), kostja oli viivituses 02.12.2016-31.12.2017, kokku 61 päeva; 3) 31.12.2016 arve nr 1298 summas 220 eurot (tasumise tähtaeg 01.02.2017), kostja oli viivituses 02.02.2017-31.12.2017, kokku 24 päeva. Võttes arvesse seadusjärgse viivise määra (8%) võlgnetaval perioodil, kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 64,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4 560 eurot ja 31.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 64,81 eurot. Hagi jääb rahuldamata viivisenõude 823,49 eurot ulatuses.