Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (I kd tlk 2-15; 96-100; 140-147; 166-172; 177-182; 192193)

Hageja ja Eiko Pitka asutasid 21.03.2013 Perlanegra OÜ, mille osanikeks on võrdse osalusega hageja ja Eiko Pitka.

Kostja, Perlanegra OÜ, omandas 1.04.2013 Thaleia Stuudio OÜ-lt iluteenuste osutamiseks ilusalongi Thaleia Stuudio koos olemasoleva klientuuri ja koduleheküljega 9000 euro eest.

Kuna kostja asutati ilma sissemakset tegemata, puudusid kostjal mistahes rahalised vahendid puuduoleva sisustuse ostmiseks ja enda kohustuste täitmiseks (s.h salongi müügihinna tasumiseks). Et vältida kostja vastu nõuete täitmisele pööramist ning kostja majandustegevuse katkemist, andis hageja kostjale perioodil 21.01.2014-3.12.2014 korduvalt laenu. Hageja kandis laenusummad üle kostja arveldusarvele LHV Pank AS-s kogusummas 2060 eurot järgmiselt: 158 eurot 20.01.2014, 100 eurot 4.02.2014, 10 eurot 15.02.2014, 46 eurot 19.02.2014, 40 eurot 24.03.2014, 105 eurot 26.03.2014, 115 eurot 7.04.2014, 95 eurot 21.04.2014, 70 eurot 6.05.2014, 75 eurot 8.05.2014, 80 eurot 14.05.2014, 108 eurot 5.06.2014, 80 eurot 25.06.2014 (kaks osamakset, 50 eurot ja 30 eurot), 30 eurot 28.06.2014, 70 eurot 8.07.2014, 100 eurot 22.07.2014, 150 eurot 13.08.2014, 150 eurot 13.08.2014, 130 eurot 25.08.2014, 78 eurot 20.10.2014 (kaks osamakset, 37 eurot ja 41 eurot), 8 eurot 22.10.2014, 13 eurot 24.10.2014, 80 eurot 28.10.2014, 29 eurot 13.11.2014, 200 eurot 15.11.2014, 90 eurot 3.12.2014.

Laenusummade ülekannete selgitusse märgitud „kohamaks“ ja „sularaha sissemakse“ on ilmselgelt eksitavad. Tegemist oli laenusummadega. Selgitused soovitas selliselt kirja panna raamatupidaja. Hagejal puudus igasugune kohustus tasuda kostjale kohamaksu või teha sularahasissemakseid. Hageja ei olnud kostjaga sõlminud ühtegi vastavasisulist lepingut. Hageja on kostja osanik ja hageja nimele ei ole väljastatud ka kostja arveldusarvetega seotud pangakaarte. Lisaks pole eluliselt usutav sularaha sissemaksete tegemine läbi hageja pangakonto. Nii hageja kui kostja pangakontod olid LHV pangas, mistõttu on asjakohatud kostja viited sellele, et LHV pangal puudus võimalus sularaha sissemaksete tegemiseks. Kostja ei ole selgitanud, kuidas sai kostjale kuuluv raha hageja pangakontole.

Seda, et tegemist oli laenuga, näitab ka kostja pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et raha on kostjale kantud alati vahetult enne kostja enda kohustuste täitmist. Kostjal ei oleks kontol olnud rahalisi vahendeid arvestades võimalik enda kohustusi täita.

Hageja ja kostja ei pidanud vajalikuks kirjaliku laenulepingu sõlmimist, arvestades asjaolu, et kostja juhatuse liige oli hageja elukaaslane ja lapse isa ning et hageja ise oli kostja osanik. Hageja on korduvalt pärast 17.12.2014 soovinud laenude tagastamist ja on laenulepingud üles öelnud.

Kuivõrd kostja ei ole vaatamata lepingute ülesütlemisele ja laenude tagastamise nõudele laenusummasid tagastanud, palub hageja Perlanegra OÜ-lt Marika Horni kasuks välja mõista laenusumma 2060 eurot. Alternatiivselt palub hageja mõista Perlanegra OÜ-lt

Marika Horni kasuks välja alusetult saadud 2060 eurot, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepinguid või selline asjaolu ei ole tõendatud. KOSTJA VASTUS HAGILE ( I kd tlk 120-124; tlk 187-189; 197-198)

Hageja poolt kostja kontole kantud 2060 euro näol on tegemist kostja sularahakassaga, mille hageja tegevjuhina oma kontole pani ning sealt kostja kontole kandis, et kostja saaks oma tegevuskulusid katta. Ülekannetesse märgitud „kohamaks“ ja „sularaha sissemakse“ vastavad kannete tähendustele. Sel ajal ei olnud võimalik LHV pangas teha sularaha sissemakseid. Kostja konto oli LHV pangas. Ülekantud summade suurusi arvestades ei ole mõistlik arvata, et tegemist oli äriühingule antud laenuga.

Jääb arusaamatuks, millal on hageja kõik väidetavad laenulepingud üles öelnud, millise tahteavalduse kaudu ja millal on laenusummad muutunud sissenõutavaks.

Hageja ei ole tõendanud laenulepingute sõlmimist.

KOHTUISTUNG (I kd tlk 160)

Hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esindaja märkis, et temale teadaolevalt laenukohustus kostja majandusaasta aruannetes puudub. Marika Horn on üks kostja osanikest, pakkus ka ise osaühingus teenust.

Kostja jäi vastuväidete juurde. Hagi on tõendamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidlust ei ole selles, et hagi osalise tagasivõtmise tõttu nõuab hageja üksnes 2060 euro väljamõistmist. Ka puudub vaidlus selles, et nii Eiko Pitka kui Marika Horn on Perlanegra OÜ osanikud võrdsetes osades. Samuti ei ole vaidlust selles, et Marika Horn on teinud mitmeid ülekandeid Perlanegra OÜ kontole selgitusega „kohamaks“ ja „sularaha sissemakse“.

Vaidlusi on tekitanud see, kas Marika Horni poolt Perlanegra OÜ-le tehtud ülekannete näol oli tegemist laenude väljamaksmisega, kas ja millal on laenulepingud üles öeldud või kas üldse oli hagejal alus ülekannete tegemiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Marika Horn on hagiavalduses asunud seisukohale, et erinevad maksed suuruses 8-200 eurot Perlanegra OÜ kontole on käsitletavad laenudena, s.t iga makse tegemiseks on poolte vahel sõlmitud laenuleping. Hageja väitel on hageja laenulepingud üles öelnud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning Perlanegra OÜ-l on kohustus saadud laenud kogusummas 2060 eurot tagasi maksta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et väide laenulepingute sõlmimise kohta on paljasõnaline. Marika Horn ei ole laenulepingute sõlmimise tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Üksnes pangakonto väljavõte, millelt nähtub Marika Horni isiklikult pangakontolt ülekannete tegemine Perlanegra OÜ pangakontole, ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Hageja ei ole

tõendanud pooltevahelise laenulepingu sõlmimist, st kokkuleppe saavutamist kõigis olulistes laenutehingut puudutavates tingimustes (rahasumma suurus, tagastamise korrd ja tähtaeg, intress, teise poole soov laenu võtta). Tõendatud on üksnes kostjale korduvate perioodiliste rahaülekannete tegemine.

Ülekannete selgitustesse on märgitud „sularaha sissemakse“ ning „kohamaks“. Arvestades tehtud ülekannete suurusi ning sagedust, samuti seda, et hageja on kohtuistungil avaldanud, et osutas ka ise teenuseid Perlanegra OÜ-s, on kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja väide, et Marika Horn on Perlanegra OÜ kontole kandnud raha vastavalt sellele, kui palju Perlanegra OÜ kassas raha oli, 8-200 eurot korraga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole leidnud tõendamist laenulepingu sõlmimine, mistõttu jätab kohus tähelepanuta poolte väited väidetava laenulepingu võimaliku ülesütlemise asjaolude kohta.

Alternatiivselt on hageja palunud kostjalt välja mõista 2060 eurot alusetu rikastumise sätete alusel.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Riigikohus on selgitanud tõendamiskoormuse jaotumist alusetu rikastumise nõuete esitamisel. Hageja ülesandeks on alusetu rikastumise aluseks olevate asjaolude tõendamine (RKTKo 3-2-1-131-15). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (RKTKo 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (RKTKo 3-2-1-65-14, p 10). Seega peaks Marika Horn tõendama, et tal puudus alus raha kandmiseks Perlanegra OÜ-le. Marika Horn on üksnes viidanud, et tal puudus alus raha kandmiseks kostjale. Arvestades ülekantud rahasummade suurust ning ülekannete tegemise sagedust ja võrdlemisi pikka perioodi, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et Marika Horn ülekanded alusetult teinud on. Puudub mõistlik alus arvata, et hageja võis tahtmatult või kogemata sooritada kümneid kordi pikema ajaperioodi jooksul pangaülekandeid kostjale. Samuti ei ole usutav, et hageja märkis ülekannetele makseselgituse teiste isikute soovitusel. Kohus jääb eelpool toodud seisukoha juurde, mille kohaselt võib olla Marika Horn kandnud OÜ Perlanegra kontole ilusalongi kassasse makstud sularaha. Hageja seletus sellest, et on arusaamatu, kuidas raha hageja kontole sai, kui ülekannete tegemise ajal sularaha sissemaksete tegemist LHV pank ei võimaldanud, ei ole asjassepuutuv. Hagejal ei olnud ilmtingimata vajalik kanda kostja kontole just seesama raha, mis kostja kassas oli. Hagejal oli võimalik ka enda kontolt raha üle kanda kassast saadud rahasumma ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja 28.08.2017. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks kostja esindajale tasutud õigusabikulud 1430 eurot 13 töötunni eest. Arvestades asja olemust, kostja esitatud vastuste mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esitatud taotlust menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks põhjendatuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 1430 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.