2-17-7365/13 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Välja mõista Axxxx Oxxxx ExxxRxxxxx kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus kostjat kohustada andma nõusolekut kahe korteriomandi omanikukande muutmiseks selliselt, et Exx Rxxxxx omanikukanne kustutatakse ja omanikuna kantakse sisse Axxxx Oxx. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kaks korteriomandit: xxxxxxxxxxxxxxx (eluruum) ja xxxxxxxxxxxxxxxx (mitteeluruum). 11.04.2017 sai hageja teadlikuks asjaolust, et Tartu Maakohtu kinnistusosakond on teinud teda puudutava lahendi: kinnistusraamatust oli omanikukanne hageja osas kustutatud ning nimetatud korteriomandite kohta oli omanikuna sisse kantud kostja. Hageja vastavate kannete tegemiseks omapoolset nõusolekut ei ole andnud. Hageja selgitas, et sõlmis kostjaga 21.12.2010 korteriomandite võõrandamise lepingu, millega kostja võõrandas hagejale kaks korteriomandit. Hageja kanti 28.12.2010 kinnistusraamatusse sisse omanikuna. 09.02.2011 sõlmisid pooled notari poolt koostatud ja tõestatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja kokkuleppe lepingu lõpetamiseks korteriomandite üleandmisega. Hageja ja kostja leppisid kokku, et korteriomandid antakse tagasi kostjale, kuid hageja kasuks seatakse isiklik kasutusõigus. Järgmisel päeval, s.o 10.02.2011, võtsid hageja ja kostja tehingu tõestanud notari juures tehtud tahteavalduse tagasi ning avaldasid, et nad ei soovi 09.02.2011 sõlmitud lepingu alusel kinnistusraamatu kannete tegemist ega 21.12.2010 sõlmitud lepingu lõpetamist. Seega oli hageja jätkuvalt kõnealuste korteriomandite omanik. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka tsiviilasjas nr 2-14-799 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2014.a määrusega, mis on jõustunud. Selle kohtuvaidluse asjaolude kohaselt esitas kostja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 15.11.2013 (st peaaegu kolm aastat pärast 10.02.2011 avalduse esitamist) kinnistamisavalduse, millega kostja ikkagi palus teha kanded, mis tulenesid 09.02.2011 notariaalsest lepingust. Kinnistusraamatu kandest, millega kostja on kantud 11.04.2017 kõnealuste korteriomandite omanikuna sisse, nähtub, et kanne on tehtud 10.04.2017 kinnistamisavalduse alusel. Kinnistusosakonna sõnul ei ole 11.04.2017 kande puhul kandemäärust tehtud, vaid kostja on kantud sisse korteriomandite omanikuna üksnes 10.04.2017 kinnistamisavalduse alusel. Hageja leidis, et kostja on kantud seadusvastaselt kinnistusraamatusse omanikuna kostja korteriomandite suhtes ja palus kanded muuta. Hageja esitas 19.06.2017 täiendavad seisukohad. Hageja leidis, et tegemist ei ole sama hagiesemega. Käesolevas asjas on hageja arvates hagi esemeks kostja tahteavalduse asendamine kohtulahendiga, mis tsiviilasja nr 2-14-9193 esemeks ei olnud. Viidatud tsiviilasja esemeks oli lepingu kehtivuse tuvastamise, lepingust taganemise tühisuse tuvastamise ja korteriomandite üleandmise nõue. Ükski kõnealustest nõuetest ei kattu käesoleva tsiviilasja esemega ning seega ei ole täidetud hagi läbi vaatamata jätmise eeldus hagi eseme samasusest. Kostja on vastuses märkinud, et hageja nõue on alusetu ja

põhjendamatu. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, millele tuginedes ta hagi sisuliselt põhjendamatuks peab. Kirjalikus menetluses hageja eraldi lõppseisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited 05.06.2017 esitas kostja oma vastuväited hagile. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et kinnistusraamatus korteriomandi omanikukanne, millega kustutati Axxxx Oxx omanikukanne ja omanikuna kanti sisse Exx Rxxxxx, tehti ExxxRxxxxx tahteavalduse ja Tartu Maakohtu tsiviilasjas 2-14-9193 jõustunud kohtuotsuse alusel, mis asendas Axxxx Oxxxtahteavaldust. Eeltoodut tõendab Tartu Maakohtu 23.03.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-9193, mis on jõustunud 06.03.2017. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ja põhjendamatu, sest kinnistusraamatu kanne on õige. Kostja esindaja leidis ka, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist sama hagiesemega samade poolte vahel, milles Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-9193 on juba tsiviilasja läbi vaadanud ja menetluse lõpetanud kohtuotsusega, mis on jõustunud. Hageja on eksitanud kohut esitades hagiavalduse tsiviilasjas, mis on läbinud kohtumenetluse samade poolte vahel sama hagieseme üle. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 27.09.2017 esitas kostja oma lõppseisukohad. Kostja jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et hagiavaldus on alusetu ja põhjendamatu ning kinnistusraamatu omanikukanne on õige. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Esiteks leiab kohus, et käesoleva vaidluse ese ei ole sama, mis oli tsiviilasjas 2-14-9193: käesolevalt nõuab hageja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vastaspoole tahteavalduste tegemist või asendamist; 06.03.2017.a jõustunud ostus tehti aga lepingu kehtivuse, lepingust taganemise tühistamise ja korteriomandite üle andmise nõuetes. Seega puudub alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Kohus möönab, et osaliselt on vaidluse asjaolud samad, kuid samas tuleneb käeolev nõue just tsiviilasja 2-14-9193 lahendist. Hagiavalduse rahuldamiseks puudub aga alus, kuna kanded kinnistusraamatusse on tehtud jõustunud kohtulahendi alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-14-9193 23.03.2016.a otsusega (t lk 31-39) tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud ja notari poolt tõestatud 09.02.2011 leping on kehtiv. Samuti tuvastas kohus, et hageja 27.01.2014 notari poolt koostatud ja tõestatud 09.02.2011 lepingust taganemise avaldus on tühine. Kohus kohustas hagejat andma nõusoleku xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi (edaspidi korteriomandid) osas kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks, millega kustutatakse kinnisasja omanikuna hageja ja kantakse omanikuna sisse kostja. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2017.a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 23.03.2016.a otsus muutmata (t lk 40- 43). 23.03.2016.a kohtuotsus jõustus 06.03.2017, sest Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse.

Hageja leidis hagis, et tema on endiselt korteriomandite omanik ning tema ei ole andnud oma nõusolekut 10.04.2017 kinnistamisavalduse tegemiseks (millega ExxxRxxxxx kanti kinnistusraamatusse omanikuna). Kohus märgib, et hageja nõue põhineb 10.02.2011 avaldusel, millega pooled võtsid tagasi tahteavaldused 09.02.2011 asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning ei soovinud 21.12.2010 lepingu lõpetamist. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-14-9193, et 10.02.2011 avaldusega ei saanud muuta 09.02.2011 notariaalselt tõestatud lepingut ning leping on kehtiv. 10.02.2011 avalduse õiguslikuks tagajärjeks oli üksnes kinnistamisavalduste tagasivõtmine. Seega on 09.02.2011 poolte vahel sõlmitud ja notariaalselt tõestatud asjaõigusleping endiselt kehtiv ning korteriomandite omanik on kostja. Tsiviiliasjas 2-14-9193 otsustas kohus ka kinnistusraamatu kannete vastavusse viimise tuvastatud asjaoludega. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendmaatu, kuna 10.04.2017 kinnistamisavalduse tegemiseks polnud hageja nõusolek vajalik. Kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Asjas on tõendamist leidnud, et 10.04.2017 kinnistamisavaldus tehti tsiviilasjas nr 2-14-9193 Tartu Maakohtu 23.03.2016.a otsuse- täpsemalt selle resolutsiooni p 1.3 ja 1.4 alusel, millega hageja nõusolek asendati kohtuotsusega. Kohtuostus oli kinnistamisavalduse esitamise ajaks jõustunud. Seega oli hageja nõusolek kannete tegemiseks asendatud jõustunud kohtulahendiga ja kinnistusraamatu kanded on õiged. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kinnistusraamatus korteriomandite osas 10.04.2017 tehtud omanikukanded on õiged ja kehtivad ning seetõttu pole hageja õigusi kannete tegemisega rikutud. Hageja nõude eeldused pole seega täidetud ning hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot ja märkis hagis, et TsMS § 132 lg 4 p 2 kohaselt on tema nõude puhul tegemist omandi kaitse nõudega, mis on mittevaraline nõue ja hagihinnaks on 3500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagihinna arvestanud ebaõigesti. Kohus on seisukohal, et hageja on kohtule esitanud asja või õigusega seotud nõude ning hagihinna arvestamisel tuleb lähtuda TsMS § 126 lg-s 1 sätestatust. TsMS § 126 lg 1 kohaselt määratakse hagihind asja väärtusega, kui hageja esitab nõude kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluses. Hageja ei ole hagis märkinud asja ehk korteriomandite väärtusi. TsMS § 136 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta

leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 võib kohus hagihinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et hageja märgitud hagihind 3500 on ebaõige ning ei vasta tegelikkusele, mistõttu on vajalik seda muuta. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-14-9193 28.02.2014.a määruse p-s 2 märkinud, et Exx Rxxxxx peab esitama tegelikkusele vastava hagihinna. Määruses hoiatati, et Kui Exx Rxxxxx seda ei tee, loeb kohus hagihinnaks, arvestamata selles vaidluses isikliku kasutusõiguse väärtust 10 000 eurot, on 30 112,93 eurot (09.02.2011 lepingu kohaselt korteriomandite xxxxxxxxxxxxx väärtus 25 000 eurot ja xxxxxxxxxxxxxxxxx väärtus 5112,93 eurot). Exx Rxxxxx hagihinda ei teatanud. Arvestades asjaolu, et käesoleva vaidlusega on seotud samad korteriomandid, mis tsiviilasjas nr 2-149193, siis muudab kohus hagihinda lähtuvalt korteriomandite väärtusest ning ei pea vajalikuks määrata hagihinda teises suuruses kui kohus tegi seda tsiviilasjas nr 2-14-9193. Samuti on pooled 09.02.2011 lepingus ka ise määranud korteriomandite väärtuseks 30 112,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt muudab kohus hagihinda ja määrab TsMS § 126 lg 1 alusel hagihinnaks 30 112,93 eurot. Hageja on seega RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel kohustatud tasuma 1000 eurot riigilõivu. Hageja on tasunud 300 eurot, s.o 700 eurot ettenähtust vähem. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda, tuleb puuduolev riigilõiv 700 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab riigituludesse makstava riigilõivu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid käesolevale otsusele eraldi dokumendina. Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 888,72 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Hageja vastaspoole kuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-dele 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostjat on käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat Anne Nurmi. Kostjal on õigusabile kulunud 888,72 eurot (koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohuslane), s.o 5,29 tundi, tasumääraga 140€/h (km-ta).