Bondora Servicer OÜ hagi Vello Uukkivi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
6514,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
•
• Menetlusstaadium
Hageja: Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019, Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. H. Tammsaare tee 47) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. Weizenbergi 20, e-post [email protected]) Kostja: Vello Uukkivi (isikukood XXX, XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Bondora Servicer OÜ hagi Vello Uukkivi vastu.
2.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata, kuna kostjal puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
Tsiviilasi nr 2-17-101047 mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Vello Uukkivi (kostja) on esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotlused, mille Bondora AS on kinnitanud (tlk 23-35; 37-61). Kostja sai endale laenusumma 5300 eurot ja 800 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 5300 eurot, 200 eurot ja 600 eurot (tlk 36; 62-63). Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses kokku summas 6100 eurot.
2.Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid.
3.Bondora AS (registrikoodiga 11483929) endise ärinimega isePankur AS on oma lepingutest tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le (registrikoodiga 12831019) ning juhatuse liikmed R.O. ja P.T. on seda kinnitanud (tlk 65).
4.Laenutaotluse 5300 euro saamiseks punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 28,00% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 10.03.2014 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 4454,61 eurot ega intressi summas 357,35 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud.
5.Kostja on tasunud laenusumma katteks kokku: 845,39 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 5238,57 eurot. Kostja intressivõlgnevus pärast lepingu lõppemist on 357,35 eurot.
6.Tulenevalt laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Laenutaotluse 800 eurot saamiseks punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 15,91% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 10.06.2015 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 783,96 eurot ega intressi summas 43,62 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud.
7.Kostja on pärast lepingu lõppemist tasunud laenusumma katteks kokku 16,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 783,96 eurot. Kostja intressivõlgnevus pärast lepingu lõppemist on 43,62 eurot.
8.Tulenevalt laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
9.Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud üles 12.02.2016 võlgnevuse tõttu. Põhisumma võlg kahelt lepingult kokku tuleb 4454,61+783,96=5238,57 eurot ja intressivõlg kahelt lepingult kokku 357,35+43,62=400,97 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
Tsiviilasi nr 2-17-101047
10.03.04.2017 esitatud seisukohas võttis kostja kõik esitatud nõuded õigeks, kuid avaldab, et tal puuduvad võimalused nende tasumiseks, kuna on invaliidsuspensionär. Kostja igakuiseks sissetulekuks on pension summas 250 eurot. Kostja on avaldanud, et soovib sõlmida kompromissi, mille kohaselt maksaks hagejale igakuiselt 20 eurot. KOHTUISTUNG 12.06.2017
11.Kohus palus selgitada nõuete kujunemist. Hageja esindaja selgitas, et intress ja viivis on kokku lepitud laenulepingus ja selle lisas. Hageja selgitas, et väiksema laenusumma puhul on arvestatud intressi 15,91 % aastas, suurema laenu puhul 28 % aastas. Hageja esindaja märkis, et tema hinnangul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna eraisikud laenavad raha, Bondora ainult vahendab. Hageja esindaja ei osanud öelda, millal kostja jäi makseviivitusse.
12.Kostja avaldas, et tal ei ole maksegraafikuid enam alles. 167 eurot kuus oli tagasimakse summa. 2012. a võttis laenu. Kostja meelest algas viivitus 2015. Kostja märkis, et saab 268 eurot pensionit, sellele lisandub ravimitoetus, kokku saab kuus 304 eurot. Muid sissetulekuid ei ole. Elab üksi. Tal on üks alaealine laps, kellele ta elatist ei maksa. Endine naine annab kostjale raha, et ta hakkama saaks.
KOHTU SEISUKOHT
13.Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 5238,57 eurot, intressi 400,97 eurot, 13.03.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 454,08 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 14.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
16.Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on 18.01.2014 ja 15.04.2015 esitanud isePankur AS portaalis www.isepankur.ee 5500 euro ja 1000 euro krediidi saamiseks laenutaotluse (tlk 23-35 ja 37-61), mis on rahuldatud ning kostja tegi oma kontole väljamakse summas 5300 eurot, 200 eurot ja 600 eurot (tlk 36; 62-63). Sellega on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses (lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
17.Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seega ei kuulu kohaldamisele tarbijakrediidi sätted, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus on andnud hagejale võimaluse (12.06.2017 toimunud kohtuistungil) esitada kohtule laenulepingud ning isikute andmed, kelle vahel konkreetselt laenulepingud sõlmitud on, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga.
18.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).
Tsiviilasi nr 2-17-101047
19.Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.
20.VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
21.Lisaks sätestavad erinevate laenulepingute (tlk 23-35) p 10.5 ja (tlk 37-61) p 14.5, et krediidisaaja makseviivituse korral muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja tuleb tagastada, sisuliselt lepingu ülesütlemise krediidisaaja makseviivituse tõttu. Tähtis ei ole siinjuures asjaolu, et lepingus ei nimetata seda ülesütlemiseks, kuivõrd oluline on lepingutingimuse sisu, mis vastab lepingu ülesütlemisele. Kuivõrd laenulepingute punktid 14.5 ja p 10.5) võimaldab laenulepingu üles öelda juba pärast kahe tagasimakse suuruse summaga viivitusse jäämist ning ilma võla tasumiseks täiendava tähtaja andmiseta ja ülesütlemise avalduse esitamiseta, on tegemist kokkuleppega, mis on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangutega. Laenulepingute punktid 14.5 ja p.10.5 on seega VÕS § 416 lg 1 ja § 421 alusel tühised.
22.Kuna laenulepingu punkt 14.5 (10.5) on tühine ei saa selle alusel tekkida nõudeid, mis oleks laenulepingu p 14.6 (10.6) alusel automaatselt üle läinud laenuvahendajale, so Bondora AS-le.
23.Hageja on esitanud kohtule küll dokumendi nõude loovutamise kohta (tlk 65), kuid ei ole esitanud korrektset avaldust lepingu ülesütlemise kohta. Seega on kohtu hinnangul tegemist küll õige hagejaga, kuid laenuleping ei ole siiani üles öeldud ja on kehtiv.
24.Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd poolte vahel on sõlmitud laenu tagastamiseks maksegraafik, siis on need osamaksed, mille tasumise kuupäev on otsuse tegemise ajaks saabunud muutunud sissenõutavaks.
25.Hageja poolt esitatud täiendavatest lisadest (tlk 109) nähtub, et kostja on „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“, krediidilimiidiga 5500 eurot (edaspidi I laenutaotlus) (tlk 2335), alusel sõlmitud maksegraafiku kohaselt hagejale tasunud kokku 3315,35 eurot (2469,96 + 845,39) (tlk 16-17 ja 109). Samast lisast (tlk 110-111) nähtub, et laenutaotlus „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“, krediidilimiidiga 1000 eurot (edaspidi II laenutaotlus) (tlk 37-61), alusel sõlmitud maksegraafiku kohaselt on kostja hagejale tasunud kokku 95,36 eurot (79,32+16,04) (tlk 17-18 ja 109-111).
26.Kuivõrd hageja ei ole laenulepingut üles öelnud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi I laenutaotluse alusel sõlmitud maksegraafikust tulenevalt alates 10.03.2014 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 12.02.2016. Antud ajavahemikus on kostja olnud kohustatud tasuma hagejale järgnevad põhiosa maksed (tlk 99-104):
Tsiviilasi nr 2-17-101047 (41,80+43,98+44,77+45,88+47,16+48,29+49,13+50,52+51,49+53,01+54,23+55,19 +56,45+58,02+59,32+60,85)= 820,09 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 1,71 eurot (820,09*(0,05-0,25%) aastas)*825päeva (ajavahemik 10.03.2014-12.02.2016) (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Alates 13.02.2016 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed moodustavad hageja poolt esitatud maksegraafiku väljavõtte (tlk 99-104) kohaselt on 737,24 eurot (54,16+55,07+56,32+57,79+59,11+60,77+61,81+63,74+64,89+66,23+ 67,77+69,58). Antud summalt kohus intressi ei arvesta kuivõrd hageja on palunud intressi välja mõista kuni 12.02.2016, seega ei ole võimalik kohtul hagi piiridest väljuda ning mõista välja täiendavat intressi.
27.II laenutaotluse alusel sõlmitud maksegraafikust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja intressi alates 10.06.2015 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 12.02.2016. Antud ajavahemikus on kostja olnud kohustatud tasuma hagejale järgnevad põhiosa maksed (tlk 105-108): 11,12 eurot.
28.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 0 eurot (11,12*0,050,25% aastas)*825päeva (ajavahemik 10.06.2015 -12.02.2016) (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).
29.Alates 13.02.2016 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed moodustavad hageja poolt esitatud maksegraafiku väljavõtte (tlk 105-108) kohaselt 192,08 eurot (14,81+15,15+15,31+15,46+15,74+15,94+16,04+16,26+16,54+16,69+16,87+ 17,27). Antud summalt kohus intressi ei arvesta kuivõrd hageja on palunud intressi välja mõista kuni 12.02.2016, seega ei ole võimalik kohtul hagi piiridest väljuda ning mõista välja täiendavat intressi.
30.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus kahe maksegraafiku osas kokku (820,09+737,24)+(11,12+192,08)=1760,53 eurot. Lisaks sellele kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud ja hageja poolt nõutud intress summas 1,71 eurot.
31.Kuivõrd kostja on hagiavaldusest nähtuvalt I ja II laenutaotlusest tuleneva võlgnevuse katteks tasunud hagejale vastavalt 3315,35 ja 95,36 eurot (kokku 3410,71 eurot), siis loeb kohus selle summa VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel põhivõlgnevuse ja intressi katteks.
32.Kuna hageja sissenõutavaks muutunud põhinõude ja intressi suuruseks on 1760,53+1,71=1762,24 eurot, siis ei ole võimalik kostjalt midagi välja mõista, sest kostja on tasunud hagejale rohkem kui on kohtu otsuse tegemise ajaks hageja sissenõutavaks muutunud nõue (1762,24-3410,71= - 1648,47).
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates 13.02.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni, 13.03.2017. Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud hagejale kogu põhiosamaksete summa ja seadusest tuleneva intressi nõude, seega ei saa hageja viivise nõuet rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
35.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 järgi antud asjas menetluskulud hageja.
Tsiviilasi nr 2-17-101047
36.Kuivõrd kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning menetluskulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.