Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate

esimeseks

üldkoosolekuks

2-17-12187 esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt 3 (kolm) tööpäeva enne üldkoosolekut.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2/5

2-17-12187 Võlgniku pärija on esitanud kohtule avalduse füüsilise isiku pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri võlgnik SXX CXX 12.03.2010.a. Narva notari Sergei Nikonovi poolt 09.12.2013.a välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on võlgniku pärijaks Narva linn. Narva kohtutäitur Andrei Krek tegi võlgniku pärandvara inventuuri ning esitas selle pärijale. Inventuuri andmetel omas võlgnik vara, mille väärtus ületas kohustused. Pärija hinnangul on vara tegelik väärtus aga väiksem ning pärandvarast ei piisa kõigi võlgniku kohustuste täitmiseks. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot. Viru Maakohus 23.08.2017 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Kruppi. Ajutine haldur esitas 20.09.2017 kohtule aruande. Kohtuistungil, toimunud 26.09.2017, jäi avaldaja avalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Ajutine haldur avaldas koostatud aruande sisu ja palus välja kuulutada pankrot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära menetlusosalisi, leiab, et füüsilise isiku pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes tehtud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärandvara pärija ning seega tuleb eeldada, et võlgniku pärandvara on maksejõuetu. Võlgniku pärandvara maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt kuulub võlgniku pärandvarasse üks korteriomand, mis on võlgniku endise abikaasaga ühisomandis, 2014.a oli korteri väärtus 8500 eurot, millest pool on 4250 eurot. Ajutise halduri hinnangul on aga korteri mõttelise osa reaalne väärtus praegusel ajal väiksem, kuna turul ei ole huvi korterite mõtteliste osade vastu. Võlgniku arvelduskontol on raha summas 0,63 eurot. Muud vara ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 1 125,66 eurot. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur ajutise menetluse käigus tuvastanud. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgniku pärandvaras piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste täitmiseks, olemasoleva korteri mõttelise osa müük on raskendatud ja sellest eeldatav kasu ei pruugi kõiki nõudeid katta. Kohus leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot ja pankrotimenetluse käigus realiseerida võlgnikule kuulunud korteri osa. 3/5

2-17-12187 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse kõigi põhjuste välja selgitamine pärandaja surma tõttu raskendatud. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on pärandaja maksejõuetuse põhjuseks pärandaja suutmatus toime tulla oma sissetulekuga ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus kuulutab välja võlgniku pärandvara pankroti. Võlgniku pankrotihalduriks nimetab kohus ajutise haldurina tegutsenud Martin Kruppi. Pankrotihaldur Martin Krupp on avaldanud selleks nõusoleku aruandes. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 01.11.2017 kell 11:00. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Pankrotimenetluse kulud Lähtuvalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2 pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik kulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku pärandvara pankrotivara kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 90 eurot. Kokku on ajutise halduri tasuks 900 eurot. Tasu taotleb ajutine haldur mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 20%. Ajutise halduri vajalikud kulutused on summas 43,94 eurot. Avaldaja ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste osas. 4/5

2-17-12187 Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja asja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus summas 900 eurot ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et tegemist on lihtsama pankrotimenetlusega, kus ei olnud vaja erilisi pingutusi vara koosseisu tuvastamiseks, tegemist ei olnud aega nõudva tööga. Kohus peab mõistlikuks, et sellise töö tegemiseks kulutaks haldur 6 tundi. Ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem ja kohus selle suurusega nõustub. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 6 töötunni eest 540 eurot (90 eurot/tunnis). Kinnitada tuleb ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks 43,94 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb ajutise halduri taotlusel välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, büroo on käibemaksukohustuslane, seega lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1-3 pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.