Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Jaotis 35,83 % 5,34 % 0,88 % 44,93 % 13,02 % 100 %

Tsiviilasi 2-14-23192

arveldusarvele EE182200221016424543.

Usaldusisikul (Ü.K. ) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. septembril).

Ü.K. ul esitada iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet ja andmeid võlausaldajate nõuete katteks raha eraldamise kohta ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. aprill 2018. a, järgnev 1. oktoober 2018. a jne.

Tsiviilasi 2-14-23192

MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 15.09.2014. a määrusega kuulutas kohus välja Ü.K. u pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi (tlk 63–69). 04.01.2016. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 95–97). 18.09.2017. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Pankrotihaldur palub: 1) kinnitada lõpparuanne Ü.K. (pankrotis) pankrotimenetluses 2) lõpetada Ü.K. (pankrotis) pankrotimenetlus; 3) määrata pankrotihaldur Karin Antsovi tasuks 84,00 eurot (sh käibemaks) ning maksta pankrotihalduri tasu välja pankrotivarast OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX Swedpangas; 4) kinnitada pankrotihaldur Karin Antsovi poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused perioodil 01.10.2014–18.09.2017 summas 432,00 eurot (sh käibemaks) ning mõista pankrotihalduri vajalikud kulud välja pankrotivarast Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX Swedpangas; 5) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov Ü.K. (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 6) algatada Ü.K. (isikukood 47201286525) kohustustest vabastamise menetlus; 7) jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et usaldusisiku kohustusi täitab Ü.K. (isikukood XXX, tel XXX, e-post XXX).

LÕPPARUANNE

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Ü.K. pankrotivarasse kuulus ühisomandi osa korterist aadressil XXX. Korter oli Ü.K. ja G. O. ühisomandis. G. O. suri XXX ning tema pärijateks on kaks alaealist last ja abikaasa. XXX on sõlmitud Põlva notar E. K. juures ühisomandis oleva vara jagamise leping, mille kohaselt on lõpetatud ühisomand kinnistule ja lepitud kokku, et korteriomand hakkab kuuluma 1⁄2 mõttelises osas Ü.K. ule ning 1⁄2 mõttelises osas G. O. pärijatele. Ü.K. ule kuulunud 1⁄2 mõtteline osa on võõrandatud enampakkumisel hinnaga 350,00 eurot. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutustes raha hoidmise kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

Tsiviilasi 2-14-23192

seonduvad büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed (paber, tahm, kirjutusvahendid, kaustad jms), transpordikulud. Ü.K. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda.

1832,28

5,34 %

11,21

1821,07

299,56

0,88 %

1,86

297,70

Bigbank AS Eesti Töötukassa Kokku

15 402,00 4465,13 34 282,93

44,93 % 13,02 % 100 %

94,35 27,34 210,00

15 307,65 4437,79 34 072,93

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Ü.K. (pankrotis) pankrotimenetluses puudub pandiese.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Ü.K. (pankrotis) pankrotimenetluses puudub teistelt isikutelt saada olev vara ja müümata pankrotivara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: – ühisvara jagamise tehingus osalemine notari juures, pankrotivara müügi korraldamine; – võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemine; – võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest; – üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide vormistamine; 4/8

Tsiviilasi 2-14-23192

– võlanõuete kontroll; – jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine; – kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvates küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine). VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Teises rahuldamisjärgus (muud tähtaegselt esitatud) tunnustatud võlausaldajate nõuded Võlausaldaja

AS SEB pank Maksu- ja Tolliamet Swedbank AS Bigbank AS Eesti Töötukassa Kokku

Jaotis (%)

35,83 % 5,34 % 0,88 % 44,93 % 13,02 % 100 %

Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (eurodes) 12 208,72 1821,07 297,70 15 307,65 4437,79 34 072,93

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Ü.K. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud summas 51,16 eurot on välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.09.2014 kohtumäärusega. Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku summas 432,00 eurot. X Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3) Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena toonud välja asjaolu, et ta kaotas töökoha Võrus loomade varjupaigas, mistõttu jäi töötuks ja tekkisid raskused võetud laenu tagasimaksmisega. Võlgniku kinnitusel on ta vaatamata makseraskustele võlgnevustest iga kuu midagi maksnud, kuid mitte määral, mis rahuldaks võlausaldajaid. Pankrotihaldur möönab, et makseraskustesse sattumise põhjuseks võib olla töökoha kaotamine ja töötuks jäämine, mistõttu kadus ka võimalus võetud rahaliste kohustuste täitmiseks. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks ühelt poolt ebaõiged finantsotsused ning teisalt suutmatus täita üksnes töötasu arvelt võetud kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada aastat 2010, kui on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlused. Pankrotihalduri arvates ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu.

XI Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS §

5/8

Tsiviilasi 2-14-23192

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Ü.K. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 17.09.2014. PankrS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 18.09.2017 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Ü.K. u (pankrotis) pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat. Ü.K. on nõus asuma ise täitma usaldusisiku kohustusi. Ü.K. omab hetkel püsivat sissetulekut ja ta on teadlik sellest, et kohustustest vabastamise menetluse peab ta tegema endale eraldi arveldusarve, kuhu ta kannab võlausaldajatele välja maksmisele kuuluvad summad, esitama iga poole aasta tagant kohtule aruande oma tegevuse kohta ning tegema korra aastas väljamakseid võlausaldajatele.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Ü.K. u maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri kohustustest Ü.K. u pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. 6/8

Tsiviilasi 2-14-23192

Pankrotihaldur Karin Antsov taotleb kohtult määrata Ü.K. u (pankrotis) pankrotihalduri tasu summas 84,00 eurot, sh käibemaks, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid OÜ. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 350,00 eurot. Tulenevalt PankrS § 651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast: 35000 * 20% = 70,00 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Karin Antsovi tasuks 70,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 14,00 eurot, kokku seega 84,00 eurot. Halduri tasu maksta võlgniku arvelduskontol oleval rahaliste vahendite arvelt pankrotihaldur Karin Antsovi taotlusel OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Pankrotihaldur Karin Antsov palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud perioodil 01.10.2014–18.09.2017 summas 432,00 eurot, sh käibemaks. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Karin Antsovi vajalikud ja põhjendatud kulud summas 432,00 eurot, sh käibemaks. Halduri vajalikud ja põhjendatud kulutused maksta võlgniku arvelduskontol oleval rahaliste vahendite arvelt pankrotihaldur Karin Antsovi taotlusel OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. Ü.K. esitas koos pankrotiavaldusega 25.06.2014 ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos vajalike kinnitustega. 11.09.2014 kordas võlgnik oma soovi algatada tema suhtes pärast pankrotimenetluse lõpetamist kohustustest vabastamise menetlus. Taaskord sisaldus võlgniku kinnitus, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.10.2014. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Ü.K. u kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ü.K. u kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku 7/8

Tsiviilasi 2-14-23192

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 18.09.2017. a toimus võlausaldajate üldkoosolek Ü.K. u (pankrotis) pankrotimenetluses. Koosoleku üheks päevakorrapunkiks oli usaldusisiku määramine. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat. Koosolekul avaldas võlgnik, et ta on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur selgitas koosolekul võlgnikule usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlgnik ei ole suuteline ise täitma usaldusisiku kohustusi ja kohtule ei ole esitatud ettepanekuid usaldusisiku isiku osas, seetõttu tuleb Ü.K. ut ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Ü.K. ut esitama iga kuue kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene aruanne esitada hiljemalt

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.