03.10.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-13314
Tsiviilasi
Kipsimehed OÜ hagi RIITO Ehituse AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 286,80 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Kipsimehed OÜ (registrikood 12603991, asukoht Kadaka tee 7, 10621 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Indrek Kumm (e-post [email protected]) Kostja: RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308, asukoht: Koidu tn 27, 10136 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja Toomas Tromp (e-post [email protected])
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista RIITO Ehituse AS-ilt võlgnevus 3 046,80 eurot (kolm tuhat nelikümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) Kipsimehed OÜ kasuks, s.o põhivõlgnevus summas 3 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,80 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Välja mõista RIITO Ehituse AS-ilt Kipsimehed OÜ kasuks viivis põhivõlalt (s.o 3000 eurot) alates 02.09.2016.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.
5.Välja mõista RIITO Ehituse AS-ilt Kipsimehed OÜ kasuks menetluskulud summas 1 050 eurot (üks tuhat viiskümmend) s.o riigilõiv hagiavalduselt 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning esindaja tasu 700 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb RIITO Ehituse AS-il tasuda Kipsimehed OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 050 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu 02.09.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt tellis RIITO Ehituse AS (kostja) Kipsimehed OÜ-lt (hageja) ehitustöid. Kostja andis 12.07.2016 hagejale kinnituskirja, millega kostja kinnitas, et tasub hagejale kinnituskirja punktis 1 märgitud tööde eest hiljemalt viieteist päeva jooksul tööde üleandmisest summa 6 044 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lõplik hind pidi selguma teostatud tööde ülemõõtmisel ja kalkuleerimisel. Pooled leppisid kokku, et hageja kohustub tööd kostjale üle andma 15.07.2016. Töö üleandmise viivitamisel üle kokkulepitud tähtaja võis kostja vähendada tema poolt tasumisele kuuluvat summat 0,5% ulatuses iga üleandmisega viidatud päeva eest. Hageja teostas nõutud tööd ja lisatööd, millede eest kohustus kostja tasuma 7 179,06 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostjast tulenevate asjaolude tõttu oli tööde tegemine ajutiselt takistatud ning hagejal läks tööde üleandmisega arvatust kauem aega ja tööd valmisid 04.08.2016. Samal päeval esitas hageja kostjale arve ja akti. Kostja oli veendumusel, et hageja on tööde üleandmisega hilinenud, mistõttu tekkis pooltel vaidlus tööde eest tasumisele kuuluva summa üle. Samuti ei
allkirjastanud kostja hageja poolt saadetud tööde üleandmise akti, kuigi töötasu suuruse üle olev vaidlus ei olnud seotud tööde vastuvõtmisega. Juhul kui tööde hilinenud üleandmise taga oli hageja, siis kinnituskirja järgi oleks saanud tööde tasumisele kuuluvat summat vähendada 10% võrra (viivitus 20 päeva) ehk 861,49 võrra. Kuivõrd hagejal oli töötasu kiiresti vaja kätte saada, lepiti kokku, et hageja vähendab töötasu 1500 euro võrra. 12.08.2016.a esitas hageja kostjale uue tööde teostamise akti ja arve summas 6 814,87 eurot. Kostja keeldus akti allkirjastamast, väites, et akt on vales formaadis või ei ole ta akti kätte saanud. Kostja esindaja kinnitas, et on akti sisuga nõus 12.08.2016.a. e-kirja teel. Seetõttu saab lugeda tööde vastuvõtmise ajaks 12.08.2016. Vastavalt kinnituskirja punktile 2 kohustus kostja tasuma tööde eest tasumisele kuuluva summa hiljemalt 27.08.2016.a. 02.09.2016.a tasus kostja hagejale 3 814,87 eurot. Sellest tulenevalt on kostjal võlgnevus hageja ees 3 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivist 6,80 eurot, kuivõrd kostja tasus 3000 eurot viie päevase hilinemisega. Lisaks nõuab hageja seadusest tulenevat viivist ning võlgnevuse sissenõudmiskulusid 40 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3000 eurot, viivise 6,80 eurot ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 02.09.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus. Kostja vastus Kostja vaidles 22.09.2016 esitatud vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja teostas kinnituskirjas märgituid töid Luugi tn 5 objektil Harku vallas ja andis need üle olulise hilinemisega. Hageja väited tööd takistanud asjaolude kohta on aga paljasõnalised ja tõendamata. Kinnituskirjas on üheselt määratud, et kostja pidi töö korraldamisel arvestama teiste alltöövõtjate tegevusega ning kommunikatsioonide paigaldamisest tingitud seisakutega. Paljasõnalised on ka hageja väited kostja poolsete viivituste kohta dokumentide vormistamisel. Hageja pole kordagi pöördunud kostja allkirjaõigusliku juhtkonna poole tekkinud ebakõlade lahendamiseks, kostja sekretariaadis pole registreeritud ühtegi hageja avaldust ega nõuet. Professionaalse turuosalisena pidi hageja teadma ja arvestama, et lisaks kokku lepitud viivistele tekib hagejal ka tööde üleandmisega viivitamisel kohustus kanda proportsionaalses ulatuses kõik kulud, mis tekivad peatöövõtjal seoses objekti üleandmise viibimisega ja mida ei kata arvestatud ning kinnipeetud viivis. Kuna objekt on mitmesugustel, seal hulgas ka hageja tegevusest sõltunud põhjuselt seni üle andmata, ei saa peatöövõtja hetkel lõplikult määrata tekkinud kahjude suurust ja neid vastavalt allhankijate vahel jaotada. Sellest tulenevalt on osa kokkulepitud tasust hagejale välja maksmata. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Hageja nõude aluseks on kostja poolt hagejale antud 12.07.2016 kinnituskiri, mille alusel teostab hageja kostjale töid ning kostja tasub kinnituskirja punktis 1 märgitud tööde eest hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tööde üleandmist summas 6 044 eurot, millele lisandub käibemaks (tlk 12). Kinnituskirja sisust nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 635 lg kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on käesoleval juhul võtnud endale kohutuse teostada kinnituskirja punktis 1 märgitud tööd ja kostja on võtnud endale kohustuse nende tööde eest tasuma kinnituskirja punktis 2 märgitud määras. Pooltel puudub vaidlus, et kostja kinnituskirjas nimetatud töid (olemasolevatele puitkarkass seintele kipsi paigaldus, sarikate vaheline villa paigaldus, aurutõke, kipslae ehitus, aknapalede tegemine, kipsseinte ehitus) teostas. Hageja on nimetatut kinnitanud hagiavalduses ning kostja oma esialgses vastuses (tlk 2 ja 36). Hageja pidi tööd üle andma 15.07.2016.a (tlk 12). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis kostjale tööd üle 04.08.2016.a ehk kakskümmend päeva hiljem kokkulepitud ajast. Kostja nimetatule vastuväiteid ei ole esitanud. Kinnituskirjast nähtuvalt töö üleandmisega viivitamisel üle kokkulepitud tähtaja vähendatakse alltöövõtjale poolt tasumisele kuuluvat summat 0,5% ulatuses iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Seega, juhul kui tööde üleandmise viivitamine oli tingitud hageja tegevusest, on kohtu hinnangul kostjal õigus kinnituskirjast lähtuvalt ja esitatud arve alusel arvel olevat summat vähendada 10% kokkulepitud tasust summas 6044 eurot + käibemaks (s.o 861,49 euro võrra) ehk kostja kohustus hagejale arve alusel tasuma 7 753,38 eurot, seal hulgas käibemaks. VÕS § 637 lg 1 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on ise kinnitanud, et sattus tööde üleandmisega viivitusse. Hageja väitel valmisid tööd 04.08.2016.a ning hageja esitas kostjale 04.08.2016.a arve. Kostja arvega ei nõustunud. Hageja vähendas esialgses aktis olevat nõuet 1 500 euro võrra ning esitas kostjale 12.08.2016.a korrigeeritud akti ja arve summas 6 814,87 eurot, sealhulgas käibemaks (tlk 15 ja 17). Esitatud arve kuupäevaks jäi 04.08.2017.a. Kostja andis aktile nõusoleku 12.08.2016.a. (tl 18). Kuivõrd pooled leppisid kokku väiksemas summas ning kostja andis aktile omapoolse nõusoleku 12.08.2016.a, lähtub kohus kostja saadetud kirjast ja loeb tööde lõplikuks valmimisajaks 12.08.2016.a. Seega muutus nõue sissenõutavaks
12.08.2016.a. Kinnituskirja punktist 2 lähtuvalt oli kostjal arve tasumise tähtaeg seega 27.08.2016.a. Kostja tasus hagejale 02.09.2016.a 3 814,87 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on lepingust tulenevat kohustust täitnud osaliselt, tasudes 02.09.2016.a hagejale sissenõutavast summast 6 814,87 eurost 3 814,87 eurot. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni tehtud tööde kvaliteedi osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata jäänud võlgnevus summas 3 000 eurot.
4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 28.08.2016-02.09.2016.a. eest summas 6,80 eurot. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressi määr kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestuse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja on olnud võlgnevuse tasumisega viivituses, seega on kohtu hinnangul viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 sätete alusel kostjalt summas 6,80 eurot põhjendatud.
5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 kohaselt summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega ka selles osas on hageja nõue põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
6.Kostja on 22.09.2016 vastuses esitanud muuhulgas vastuväite, et hageja pidi teadma ja arvestama, et lisaks kokkulepitud viivistele tekib hagejal ka tööde üleandmisega viivitamisel kohustus kanda proportsionaalses ulatuses kõik kulud, mis tekivad peatöövõtjal seoses objekti üleandmise viibimisega ja mida ei kata arvestatud ning kinni peetud viivis. Samas ei ole kostja välja toonud kulusid, mida hageja oleks kostja hinnangul kandma pidanud. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust, samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuse vastuväidet. 07.10.2016 esitas kostja küll vastuhagi, kuid kohus jättis selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmata 13.03.2017 määrusega (tlk 84-86). Kohus on kostjale 22.06.2017 kirjas selgitanud, et kostjal tuleb täpsustada oma vastuväiteid hagile, muuhulgas kas kostja on nõuded õigeks võtnud ning kas ta soovib esitada tasaarvestuse vastuväidet (tlk 94 pöördel). Kostja ei ole oma vastuväiteid täpsustanud ning on 13.09.2017 esitatud dokumendis üksnes märkinud, et kahju ei ole võimalik matemaatiliselt välja arvutada (tlk 103-104). Nimetatu ei tõenda aga kahju tekkimist.
7.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded on tõendatud ja põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3 046,80 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 3 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,80 eurot ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt (s.o 3000 eurot) alates 02.09.2016.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta RIITO Ehituse AS kanda.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud järgnevaid menetluskulusid: 1) Riigilõiv hagilt 300 eurot; 2) Riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot; 3) Õigusabitasu 950 eurot, mis koosneb järgnevatest teenustest: - 2,5 tundi tõenditega tutvumine ja kliendiga nõupidamine - 5,5 tundi hagiavalduse koostamine - 1,5 tundi kostja 22.09.2016.a vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, 04.04.2017.a menetlusdokumendi koostamine. Hageja kantud riigilõiv 10.1 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot (tasutud 02.09.2016.a, tl 22). Seega kokku 350 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuludena riigilõivu 350 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus 10.2 Hageja väljatoodud kulu - 2,5 tundi tõenditega tutvumine ja kliendiga nõupidamine - on kohtu hinnangul põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on 2,5 tundi mõistlik
ja põhjendatud aeg kliendiga suhtlemiseks ning tõenditega tutvumiseks. 10.3 Hageja väljatoodud kulu – 5,5 tundi hagiavalduse koostamine- on kohtu hinnangul põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja on 02.09.2016.a esitanud kohtule hagiavalduse koos 11 lisaga (hagi tl 2-10). Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise mõistlik ajakulu 3 tundi. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et hageja on eelnevalt tutvunud tõenditega ning pidanud kliendiga nõu. Kohus on seisukohal, et 3 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks. 10.4 Hageja väljatoodud kulu – 1,5 tundi kostja 22.09.2016.a vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, 04.04.2017.a menetlusdokumendi koostamine – on kohtu hinnangul põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Hageja esitas 04.04.2017.a kohtule menetlusdokumendi (tl 91 ja pöördel). Kohtu hinnangul võib mõistlikuks menetlusdokumendi koostamise ajaks lugeda 0,70 tundi. Kliendiga suhtlemine ja vastaspoole seisukohtadega tutvumine on mõistlik ja vajalik tegevus, mistõttu leiab kohus et hageja välja toodud ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. 10.5 Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 100 eurot/tund. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasuga. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et Kipsimehed OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning RIITO Ehitus ASilt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1 050 eurot (s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning esindaja tasu 700 eurot)
11.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 050 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.