2-17-110547/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõista Xxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 280 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist: Osaühing Aktiva Finants nõue Xxxxvastu põhineb XxxxOÜ ja Xxxxvahel 06.06.2016.a sõlmitud krediidikonto lepinguga nr xxxx, mille kohaselt anti Xxxx06.06.2016.a 300 eurot, 17.06.2016.a 1100 eurot ja 18.07.2016.a 601,12 eurot laenu. Nõue loovutati hagejale 29.12.2016.a. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RK lahend nr 3-2-1-122-08, p 19; nr 3-2-1-32-06, p 14, nr 3-2-1-106-13 p 24). Seega on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidikonto personaalsete tingimuste kohaselt oli poolte vahel 06.06.2016.a sõlmitud laenu krediidi kulukuse määraks 64% aastas. Eesti Panga poolt väljastatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 06.06.2016.a seisuga 18,95%. Eeltoodust tulenevalt

ületab krediidi kulukuse määr 64% enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt väljastatud krediidi kulukuse määra, mistõttu on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping tühine. Kuna tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ega võla sisssenõudmiskulusid. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 3, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja kohustub hagejale tasuma alusetu rikastumise sätete alusel 1708,59 eurot. Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest perioodil 06.06.2016.-29.12.2016.a eest intressi summas 512,82 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 49,80%. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu arvutuste kohaselt on intress 300 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 06.06.2016.-29.12.2016.a eest 0,01 eurot (300x0,05/100/365x25+300x0/100/365x182); intress 1100 euro suuruse laenu kasutamise aja eest perioodil 17.06.2016.-29.12.2016.a 0,02 eurot (1100x0,05/100/365x14+ 1100x0/100/365x182); intress 601,13 euro suuruse laenu kasutamise aja eest perioodil 18.07.2016.-29.12.2016.a summas 0 eurot (601,13x0/100/365x165). Hagejal on õigus nõuda seadusjärgset intressi summas 0,03 eurot ( 0,01+0,02+0). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus määrab kindlaks sissenõutavaks muutunud viivised perioodil 30.12.2016.-29.08.2017.a, lähtudes VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS § 94 lg-st 1 ning viivis ajavahemiku 30.12.2016.29.08.2017.a, eest on 91 eurot (1708,59x8/100/365x243). Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 91 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.08.2017.a viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1708,59 eurot, intressi 0,03 eurot, viivise 91 eurot ja viivise põhinõudelt (1708,59 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, seega jätab kohus hagimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 80% protsendi ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot (tl 2 ja 31). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja kohtukuluks on õigusabikulud 970 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 970 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas osaliselt hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 100 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega summas 350 eurot. Kuivõrd kohus jätab hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Kostja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid esitanud ei ole. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.