Võlgnik D L (IK XXXXXXXX) Usaldusisik M L (IK XXXXXXXX) Võlausaldajad: 1) osaühing Eprotex (10074057), 2) Danske Bank A/S Eesti filiaal (11488826), 3) AS Koduliising (14080830 – OÜ KODULIISING (10892531) õigusjärglane), 4) Risicum Capital Estonia OÜ (11374933, registrist kustutatud 21.05.2014), 5) Svea Finance AS (11200943, endise ärinimega Svea Finantseerimise OÜ), 6) Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (10625474), 7) ITM Inkasso OÜ (11100041), 8) BB Finance OÜ (11306564, endise ärinimega Raha24 OÜ), 9) Osaühing Aktiva Finants (10746479, KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS õigusjärglane), 10) Osaühing Priivato (10497384), 11) AS SEB Pank (10004252) D L taotluse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine lahendamine
Menetlustoiming
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, võlgniku vande all ärakuulamine toimus 29.08.2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku D L (isikukood XXXXXXX kohustustest vabastamise menetlus.
2-09-44218
2.Vabastada D L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada M L võlgniku D L usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku D L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 1.02.2010.a. määrusega välja D L (võlgnik) pankroti ja määras pankrotihalduriks Terje Eipre. 31.10.2011.a. määrusega kinnitas kohus lõpparuande, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas usaldusisikuks M Li. Eelnimetatud määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas raha saamata järgmistel võlausaldajatel: Teises rahuldamisjärgus: Jrk
VÕLAUSALDAJA NIMI
nr.
OÜ Eprotex Danske Bank A/S Eesti filiaal OÜ Koduliising Risicum Capital Estonia OÜ Svea Finantseerimine OÜ AS Era Liisingu Inkassoteenused OÜ ITM Inkasso Raha24 OÜ AS Krediidikassa OÜ Priivato AS SEB Pank Kokku:
2.Järelevalvemenetluses 06.03.2017.a. kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku aruanne.
3.9.03.2017.a. esitas D L maakohtule avalduse, milles palus end võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Avalduse kohaselt saab D L vanaduspensioni, mis on palju madalam keskmisest palgamiinimumist, ta on maksejõuetu. D L on esitanud usaldusisikule, M Lile andmed enda majandusliku seisu kohta, pensioni ja kulutuste osas, kus on aluseks võetud maksuameti andmed aastate ja kuude lõikes, mis on kontrollitavad. Kinnisvara tal ei ole. Laene ei ole. Võlgnevusi kommunaalteenuste jm. teenuste osas ka ei ole.
4.19.03.2017.a. kohtule esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt pension: 2012.a. pension 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. jaanuar 249.97 260.73 273.49 289.05 306.88
2-09-44218 veebruar 249.97 260.73 273.49 289.05 306.88 märts 249.97 260.73 273.49 289.05 306.88 aprill 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 mai 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 juuni 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 juuli 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 august 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 sept. 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 okt. 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 nov. 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 dets. 260.73 273.49 289.05 306.88 324.20 Lisaks 2013.a. XXXX - aprill 33.60, juuni 40.00 ja 2015.a.XXXXX sept. 68.18, nov 171.98, dets. 198.60. Muid sissetulekuid D Lil olnud ei ole. Kulutuste osas: kommunaalteenused, toit, ravimid. elekter, TV, internet, mobiil võtavad 100% sissetulekust ning makseid pole saanud isik teha.
5.Võlgnik andis kohtule 29.08.2017. a pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlgnik vande all ärakuulamisel kinnitas usaldusisiku aruandes kajastatud andmete õigsust ja põhjendas kohustuste mittetäitmist sellega, et on X aastane vanaduspensionär ning tema halb tervis ei ole võimaldanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal enam töötada, et teenida pensionist suuremat sissetulekut. Tema penisoni suurus ja majanduslik olukord ei võimalda teha võlausaldajatele väljamakseid. Menetluse ajal on teda rahaliselt toetanudXXX L L ja M L, et ta omadega välja tuleks. Võlgnik palus enda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
6.Võlausaldajate seisukohad kohtu saadetud päringule on järgmised:
6.1.Danske Bank A/S Eesti filiaal palub kohtul jätta võlgniku taotlus rahuldamata /II kd lk 46/. Enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik/usaldusisik teinud võlausaldajale Danske Bank A/S ühtegi väljamakset. Samas nähtub kohtule esitatud Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest ning Maksu- ja Tolliameti väljatrükkidest võlgnikule tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu kohta, et 2015. ja 2016. aastal on võlgniku tulud mõnel kalendrikuul olnud suuremad kui töötasu alammäär, millele TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata 2015. aastal oli töötasu alammäär kuus täistööaja korral 390,00 €. Nagu nähtub allpool olevast tabelist ületasid võlgniku sissetulekud 2015. aastal kahel kuul töötasu alammäära. Aasta Kuu Laekunud Laekunud Laekunud Alammäära pension töötasu kokku ületav
November 306,88 € 137,58 € 444,46 € 54,46 €
Detsember 306,88 € 158,88 € 465,76 € 75,76 € Kokku: 130,22 € 2016. aastal oli töötasu alammäär kuus täistööaja korral 430,00 €. Võlgniku sissetulekud ületasid 2016. aastal kolmel kuul töötasu alammäära. Aasta Kuu Laekunud pension Laekunud Laekunud kokku Alammäära töötasu ületav
Jaanuar 306,88 € 134,84 € 441,72 € 11,72 €
Mai 324,20 € 245,42 € 569,62 € 139,62 €
2-09-44218
Juuli
324,20 €
153,90 €
478,10 €
48,10 € Kokku: 199,44 €
Nii on võlgnik jätnud 2015. ja 2016. a usaldusisikule üle andmata kokku 329,66 €, mis tulnuks PankrS kohaselt välja maksta võlausaldajatele. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3 ja lg 5. Kuivõrd tegemist on äärmiselt lihtsate arvutustega, siis ei saa võlgnik olla ka ekslikult jätnud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvad summad usaldusisikule üle andmata ning võlgniku tegu on tahtlik ja süüline. Kuivõrd võlausaldajatele on jäetud välja maksmata summad, mis seaduse kohaselt tulnuks neile üle kanda, on võlausaldajate huve kahjustatud. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja palub kohtul jätta rahuldamata taotlus vabastada D L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
6.2.AS Koduliising (OÜ KODULIISING õigusjärglane) on seisukohal /II kd lk 50/, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata kuna võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, eelkõige § 173 lg 1, mille kohaselt kohustub võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldajal puuduvad andmed, et võlgnik oleks seda teinud, samuti ei selgu see ka usaldusisiku aruandest. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik on vanaduspensionär, ei vabasta teda PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste täitmisest.
6.3.Svea Finance AS (endise ärinimega Svea Finantseerimise OÜ) /II kd lk 72/ palub jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Võlgnik ei ole pärast pankrotimenetluse lõppemist mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud ega seda ka otsinud. Asjaolu, et võlgnik saab vanaduspensioni, ei saanud olla võlgnikule takistuseks lisasissetuleku hankimisel. Pensioniikka jõudmine ei tähenda automaatselt töövõimetuks muutumist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks vaimse või füüsilise puudega, millisel juhul oleks võib-olla mõistlikult tulutoova tegevuse leidmine ja sellega tegelemine tavapärasest keerukam. Võlgnik oleks pidanud olema aktiivne ja otsima lisasissetuleku võimalust, mille leppima minimaalsega (vanaduspensioniga). Sellega (oma tegevusetusega) rikkus võlgnik süüliselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Võlgnik oli seadusest tulenevalt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või vähemalt seda otsima (mida antud juhul ei tehtud). Oma tegevusetusega kahjustas võlgnik võlausaldajate (sh Svea Finance AS huve) kuivõrd võlausaldajate nõuded jäid täitmata. Võlausaldaja Svea Finance AS nõue on jäänud täies ulatuses täitmata.
6.4.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts on seisukohal /II kd lk 34/, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks tuleks jätta rahuldamata. Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima, et võlad tasuda. Antu juhul ei ole võlgnik teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakset ja võlgnik ei ole täitnud ERA Liisingu Inkassoteenused AS hinnangul ka PankrS § 173 toodud kohustusi. ERA Liisingu Inkassoteenused AS on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning keelduda võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
6.5.ITM Inkasso OÜ nõustub, et kohus vabastaks võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest /II kd lk 36/.
2-09-44218
6.6.Osaühing Aktiva Finants (KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS õigusjärglane) leiab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise ajal täitnud temale PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks võlgniku võlgadest vabastamisel. Võlgnik ei ole teinud võlgnevuse katteks ühtegi makset. Samuti puudub võlausaldajal igasugune informatsioon, mida on võlgnik teinud oma majandusliku olukorra parandamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
6.7.AS SEB Pank võlausaldajana on seisukohal, et võlgnik ei ole toime pannud PankrS § 175 lg 2 tegusid, ega sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Samas ei ole võlgnik teinud kogu menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlgnik ei ole tasunud kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul AS SEB pangale summasid võlgnevuse kustutamiseks. Võlgnik ei ole näidanud üles tahet minimaalseski osas tema suhtes olevaid nõudeid vähendada. Eeltoodut arvestades ja vastavalt PankrS § 173 lg 1 sätetele on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, palub võlausaldaja lõpetada D Li kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda isiku kohustustest vabastamisest. Ülejäänud võlausaldajad: osaühing Eprotex, BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ), Osaühing Priivato ei ole kohtunõudele vastanud ning Risicum Capital Estonia OÜ (viimase ärinimega Avartia Estonia OÜ) on äriregistrist kustutatud. Suulist ärakuulamist üksi võlausaldaja ei soovinud. Kohtu sisukoht
7.PankrS § 173 sätestab võlgniku järgmised kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka varem kui viie, kuid mitte vähem kui kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, eelkõige siis, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
2-09-44218 Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud Pärnu Maakohtu 31.10.2011. a määrusega. Võlgniku usaldusisik on esitanud kohtule 19.03.2017.a. aruande ja võlgnik 9.03.2017 taotluse end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Seega on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui viis aastat. Tegemist on PankrS § 175 lg-s 1 reguleeritud olukorraga, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus peab selle sätte järgi kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollima, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole need alused tuvastamist leidnud. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos ning ta ei ole rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik vande all andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Usaldusisiku aruandest, mille andmete õigsust võlgnik kinnitab, nähtub et viie aasta jooksul (võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest alates kuni usaldusisiku aruande esitamiseni) on võlgniku sissetulek aastate lõikes olnud määras, millele ei ole saanud seadusest tulenevat sissenõuet pöörata. Võlgnik on käesoleval ajal X aastane vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on peamiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav vanaduspension /vt I kd lk võlgniku konto väljavõtted 2012-2016 lk 190, Maksu-ja Tolliameti väljavõtted/. Nimetatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on saanud 2015 ja 2016 a mõnel kuul ka väikest töötasu XXXX, kuid kokkuvõttes ei ole võlgniku sissetulek ületanud määra, millele oleks saanud seadusest tulenevat sissenõuet pöörata. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnikku on perioodiliselt toetanud pojad L ja M L, aeg-ajalt on toimetulekutoetust maksnud ka XXXXXXXXXX. Võlgniku seletuse kohaselt on tema tervis väga halb ja see ei võimalda tal ka lisasissetulekut otsida. Tal on kuulmispuue, liikumisega raskusi, on käinud mitmel seljaoperatsioonil, lisaks muud tervisehädad. Ta ei ole tahtlikult maksete tegemist vältinud, lihtsalt sissetulek ei võimalda võlgu maksta. Nimetatud asjaolu kinnitab XXXXXXXX 31.08.2017 võlgniku ravilugu /II kd lk 109/, mille kohaselt on võlgnikul XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et olukorda kus pensionieas võlgnik on küll teinud veidike kergemat tööd, kuid tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole saanud otsida tulutoovamat tegevust või tööd, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud ning ka tõendanud oma tervisliku ja majandusliku olukorraga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4
2-09-44218 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
17.aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et arvestades D L rasket majanduslikku olukorda on põhjendatud tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.