Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

(euro) 776,86 663,30 1 725,17 431,40 626,33 535,45 933,05 485,73 179,73 105,58 308,29 6 770,89

Võlgnik ei ole vastuväiteid esitanud ühelegi nõudele.

D

L

(pankrotis)

RAHULDAMATA

JÄÄNUD NÕUDE

SUURUS (euro) 776,86 663,30 1 725,17 431,40 626,33 535,45 933,05 485,73 179,73 105,58 308,29 6 770,89

Määrata pankrotihaldur Terje Eipre brutotasuks 639.12 € (10 000 krooni).

Kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused kokku 191.73 € (3000 krooni).

Mõista Terje Eiprele (konto nr 221010087232) riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 639.12 € ja vajalike kulutuste katteks 191.73 €, so kokku 830.85 € kuna Pärnu Maakohtu 1.02.2010.a. määrusega anti D Lile menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ja –kulude kandmiseks summas 35 000 krooni (2236.91 €). Jätta 830.85 eurost 397 eurot riigi kanda ja ülejäänud summa so 433.85 eurot mõista välja D Lilt Eesti Vabariigi kasuks.

Algatada D L ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1).

Nimetada kohustustest vabastamise menetluses D L usaldusisikuks M L(IK kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 ettenähtule üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): (1) võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (2) võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; (4) PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. (5) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; (6) pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

2/8

MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 1.02.2010.a. määrusega kuulutati välja D L pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel. Pankrotihalduriks määras kohus Terje Eipre. Nimetatud määrusega andis kohus võlgniku taotlusel viimasele menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas 35 000 krooni, kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik kohtu määratud tähtajaks menetluskulude katteks kohtudeposiiti raha ei tasunud. D L’i (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11. märtsil 2010.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12. juulil 2010.a, teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 18. juunil 2010.a. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 6 770,89 eurot (105 941,38 krooni). 18.05.2011.a. esitas pankrotihaldur kohtule raugemisaruande, milles tegi ettepaneku lõpetada D L`i pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pärnu Maakohtu 9.06.2011.a. määrusega määras kohus D L (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks makstava deposiidi suuruseks 3500 eurot. Kohus tegi ettepaneku igale võlausaldajale või kolmandale isikule kas üksi või teiste eelmainitutega koos tasuda kohtu deposiiti D L pankrotimenetluse jätkamiseks eelmises punktis nimetatud summa neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üksi isik nõutud summas ei tasunud. Pärnu Maakohtu 4.07.2011.a. määrusega otsustas kohus jätta D L pankrotimenetlus lõpetamata ja pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest pankrotihaldurina vabastamata. D L suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks kohustas kohus pankrotihaldur Terje Eipret esitama kohtule pankrotiseaduse nõuetele vastav jaotusettepanek 2 kuu jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. 5.07.2011.a. esitas haldur maakohtule jaotusettepaneku. 1.09.2011.a. määrusega kinnitas kohus 4.07.2011.a. koostatud jaotusettepaneku halduri esitatud kujul. 28.09.2011.a. esitas haldur kohtule teistkordselt raugemisaruande, milles palub PankrS § 65 lg 11; § 158 lg 1 ja 3 ning § 168:

Pärnu Maakohus kuulutas D L’i, , pankroti välja 01 veebruari 2010.a. kohtumäärusega. Pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.02.2010.a. Võlgniku majandusliku olukorra kohta andis haldur kirjaliku ülevaate 06. oktoobril 2009.a. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga olid võlgniku pangakonto saldo 4,98 eurot. Võlgnikul oli sularaha 191,73 eurot. Realiseeritav vara võlgnikul puudus. Vastavalt PankrS § 173 lg-le 1 on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik töölepingut sõlminud. Võlgniku ainukeseks sissetulekuks on pension summas 249,89 eurot. Võlgniku igakuine netosissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, milleks on 278,02 eurot, seega pole võimalik sissetulekut arestida. Muu vara võlgnikul puudub. II. Pankrotimenetluses vara valitsemisest ja kuludest D L’i (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11. märtsil 2010.a. algusega kell

Esimeses järgus kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole esitatud. Teises järgus kuuluvad rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 6 770,89 eurot (PankrS § 153 lg 1 p 2): Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud, seega jääb võlausaldajatel saamata raha tunnustatud nõude suuruses summas. Jrk nr. VÕLAUSALDAJA NIMI

OÜ Eprotex Danske Bank A/S Eesti filiaal OÜ Koduliising Risicum Capital Estonia OÜ Svea Finantseerimine OÜ AS Era Liisingu Inkassoteenused OÜ ITM Inkasso Raha24 OÜ AS Krediidikassa OÜ Priivato AS SEB Pank Kokku:

TUNNUSTATUD

NÕUDE

SUURUS (euro) 776,86 663,30 1 725,17 431,40 626,33 535,45 933,05 485,73 179,73 105,58 308,29 6 770,89

RAHULDAMATA

JÄÄNUD NÕUDE

SUURUS (euro) 776,86 663,30 1 725,17 431,40 626,33 535,45 933,05 485,73 179,73 105,58 308,29 6 770,89

Kolmandas järgus kuuluvad rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg. 1 p. 3). Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ci kuulu, kuna 3. järgus pole nõudeid tunnustatud. Seega on rahuldamata nõuete suurus kokku 6 770,89 eurot. Väljamakseid ühelegi võlausaldajale tehtud ei ole. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga igasugune vara, siis väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta. IV. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga puudus võlgnikul igasugune väärtust omav vara. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. V. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Haldur ei ole tuvastanud täiendavaid vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. VI. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgnik tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana ning osutas videolaenutuse teenust, mida krediteeris SMS laenudega. Võlgnik ei suutnud oma kohustusi nõuetekohaselt täita ning lõpetas 2008.a. äritegevuse, kuna ettevõtlusega seotud kulud kasvasid, kuid klientide arv vastupidi vähenes. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli suur laenukoormus ning laenulepingutest tulenevate intresside ja viiviste kasv. VII. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole esitanud uurimisasutustesse kuriteokaebusi ega - teateid. Halduri andmetel puuduvad võlgniku tegevuses KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnused. VIII. Võlgniku kohustustest vabastamine Käesolevaga esitab haldur taotluse D L’i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks PankrS § 169 ja § 171 alusel. PankrS § 171 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 171 lõikes l1 sätestatud juhul, pankrotiseaduse § 158 lõikes 5/8

4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. M L on andnud oma kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks ja usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku poja M L’i nimetamisele usaldusisikuks. 02.03.2011.a võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on üldkoosolek nõus M L’i nimetamisega võlgniku usaldusisikuks (lisa 2, üldkoosoleku protokoll). IX. Taotlus menetlusabi andmiseks PankrS § 65 lg 11 sätestab, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike l1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1—3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. D L’i pankrot kuulutati välja 01.veebruaril 2010.a. PankrS § 171 lõike l1 alusel. Käesoleval ajal puuduvad pankrotivaras vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Pärnu Maakohus on 01.veebruari 2010.a. kohtumäärusega rahuldanud D L’i taotluse menetlusabi saamiseks ja andnud menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas 35 000 krooni (2236,91 eurot). Väljamakseid sellest pankrotimenetluse kulude katteks tehtud ei ole. Antud pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 133,09 eurot. Võlgnikule menetlusabina pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks antud 2236,91 euro arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid täies ulatuses hüvitada. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt võib kohus halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata menetlusabi andmise. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad. Kui keegi võlausaldajatest kohtu määratud tähtpäevaks nõutud summat ei tasu, peab kohus lahendama menetlusabi taotluse sisuliselt. Haldur viitab siinkohal Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE muudatusettepaneku loetelu punktile 20, mis selgitab järgmist: kui kohus määrab halduri tasuja kulutuste katteks PankrS § 65 lõike 11 alusel, võib selle hüvitamiseks määrata menetlusabi. Tagastamatu menetlusabina võib määrata kuni 6200 krooni ehk 397 eurot. Kui halduri tasu ja kulutused on suuremad, võib määrata lisaks menetlusabi. mis mõistetakse riigi tuludesse. Antud menetluses on kohus 01.02.2010.a. määrusega mõistnud välja riigi vahenditest Terje Eipre kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6200 krooni. Arvestades eelpool toodut, ei piirdu riigipoolne menetlusabi ainult 6200 krooni ehk 397 euroga, juhul, kui seda ületav osa mõistetakse välja riigi tuludesse. TsMS § 190 lg 4 sätestab, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 6/8

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva raugemisaruande kinnitamisel otsustab kohus ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kui kohus rahuldab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, siis on määrus tehtud võlgniku huvides, kelle kanda tuleks jätta menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1. Lähtudes eeltoodust teeb haldur ettepaneku lõpetada D L’i pankrotimenetlus raugemise tõttu. Käesolevas aruandes on kajastatud kõik PankrS § 162 lg 2 ja 3 nõutud andmed.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja 158 lg 4 alusel. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli suur laenukoormus ning (SMS) laenulepingutest tulenevate intresside ja viiviste kasv. Pankrotihaldur T.Eipre tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. Arvestades asjaolu, et D.L pankrot kuulutati antud asjas välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja PankrS § 65 lg-t 11, PankrS § 23 lg-d 1-3, § 66, halduritöö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust, samuti hinnates tööaja ja kulutuste arvestust, peab kohus põhjendatuks määrata halduri brutotasuks 639.12 € ning põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb kinnitada 191.73 €. Ülejäänud osas peab kohus nii halduri tasu kui kulutusi selgelt ülepaisutatuks ning tõendamatuks. Antud menetlus ei ole olnud keerukas, võlgniku vara oli kokku 196,71 eurot, mille valitsemiseks ei ole haldur pidanud erilisi kutseoskusi kasutama, halduri tööpanus ei ole olnud suur, halduri tegevuse tulemusel ei ole laekunud pankrotivarasse ühtegi senti, ühtegi tehingut ei ole tagasivõitmise korras vaidlustatud, samuti ei olnud menetluse kestel ühtegi muud kohtuvaidlust. Kohus leiab, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada. Puudub õigustatud vajadus menetlusabi andmiseks. Arvestades asjaolu, et Pärnu Maakohtu 1.02.2010.a. määrusega anti D.Lile menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks tuleb Terje Eiprele (konto nr 221010087232) riigi vahenditest välja mõista pankrotihalduri tasu 639.12 € ja vajalike kulutuste katteks 191.73 €, so kokku 830.85 €. PankrS § 23 lg 4 põhimõttel peab kohus põhjendatuks jätta 830.85 eurost 397 eurot riigi kanda ja ülejäänud summa so 433.85 eurot mõista välja D Lilt Eesti Vabariigi kasuks. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 7/8

PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. D L esitas kohtule 4.09.2009 avalduse /t.l. 5/, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. D.L kinnitas avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise ja ta kohustub täitma PankrS §-is 173 nimetatud kohustusi. Arvestades, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.03.2010, on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Võlgniku avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole D L kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada D L kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus leiab, et vastavalt võlausaldajate 2.03.2011 üldkoosoleku ettepanekule tuleb D L usaldusisikuks nimetada M L. Reena Undrest Kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.