Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 26.10.2016 kostjaga põllumajandustarvikute (raam)müügilepingu nr DJ_101/2016, mille alusel kostja kohustus hagejale müüma kaupa ja hageja selle eest tasuma. Hageja soovis kaupa osta edasimüümiseks kliendile. 08.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus kostja hagejale müüma 1500 tonni (+/- 5%) väetist CAN-S (akaltsiumammooniumnitraat+väävel) BigBag 500 kg. 19.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt kohustus kostja hagejale müüma

tonni väetist

CAN-S

(kaltsiumammooniumnitraat+väävel) BigBag 500 kg, päritoluga Venemaa, Uralchem, tarneajaga märts 2017. Kokku pidi kostja tarnima hagejale kaupa 3000 tonni (+/- 5%). Kosyja on edastanud hagejale tarnitud kauba eest arved (16122201, 1702082, 17011601, 17030702, 17030701, 17032002, 17032001) kokku 2764,50 tonni eest 679 480,20 eurot, millised arved hageja tasus. Hageja müüs kauba edasi kolmandatele isikutele, sh Baltic Agro AS-le, OÜ-le Weiss ja Kesa-Agro OÜ-le. 12.02.2016 sõlmisid hageja ja Baltic Agro AS põllumajandustarvikute müügilepingu nr 12/02-2016 ja 23.09.2016 müügilepingu nr 12/022016 lisa 16, mille kohaselt kohustus hageja tarnima Baltic Agro AS-ile 2000 tonni väetist kaltsium-ammooniumnitraat+väävel (N27-5S) BigBag 500 kg, tarneajal jaanuar kuni märts 2017. 12.09.2016 sõlmisid hageja ja Weiss OÜ põllumajandustarvikute müügilepingu nr RR5/2016 ja samal päeval lepingu lisa 1, mille alusel kohustus hageja müüma Weiss OÜ-le 600 tonni kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27-5S). 06.10.2016 sõlmis hageja Kesk-Agro OÜga põllumajandustarvikute müügilepingu nr RR13/2016 ja samal päeval lepingu lisa 1, mille kohaselt kohustus hageja müüma Kesk-Agro OÜ-le mh 75 tonni kaltsiumnitraat+väävel (N27+5S). 05.05.2017 pöördus Baltic Agro AS hageja poole pretensiooniga seoses ebaõige kaubaga, mida kinnitasid Põllumajandusuuringute Keskuse 28.04.2017 katseprotokollid nr 17002539 AKL/VA ja nr 17-002540 AKL/VA. Seega tarnis kostja hagejale vale väetist, mida hageja ei tellinud. Kostja pidi olema algusest teadlik, et müüb hagejale ebaõiget toodet ilmselgelt eesmärgiga hagejat petta. Hageja teavita puudustest koheselt kostjat. Kostja võttis pretensioonid omaks. Hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2017 126.10.2016 müügilepingu DJ_101/2016 ja selle 19.12.2016 lisa nr 4 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kokkuleppe, mille alusel kostja kohustus tasuma kahjuhüvitisena 200 000 eurot hiljemalt 01.07.2017. Lisaks pidi kostja leidma AS Baltic Agro poolt tagastatavale kaubale ostja. Kuni 15.06.2017. Summa, mis laekub kuni 01.07.2017 hageja arvele tasaarvestatakse kostja kahjuhüvitise kohustusega. Pooled leppisid kokku viivises 6% aastas. Weiss OÜ ja Kesk-Agro OÜ esitasid oma pretensioonid hiljem, 26.05.2017, mistõttu nende kahjud ei kajastunud kokkuleppes. Hageja hüvitas viimastele kahju kokku summas 36 784,80 eurot. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 22.05.2017 kokkuleppe punktis 6 leppisid pooled kokku, et lisaks lihtkirjalikule kokkuleppele allkirjastavad pooled samasisulise kokkuleppe notariaalselt ning notariaalse kokkuleppe allkirjastamata jätmisel kohustub kostja tasuma leppetrahvi 30 000 eurot. Kostja kokku lepitud ajal notarisse ei ilmunud. Kostja väljastas hagejale arveid 2764,50 tonni eest, kuid väljastas kaupa 260 tonni vähem, mistõttu võlgneb kostja hagejale tarnimata kauba eest 51 480 eurot. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. 25.08.2017 kohtumäärusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 200 000 eurot ja sellega seonduv viivis. Menetluskulud nimetatud nõude osas jättis kohus hageja kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus on oma 25.08.2017 kohtumäärusega jätnud hageja menetluskulud, seoses põhinõude ja sellega seotud viivise osas nõude läbi vaatamata jätmisega hageja enda kanda, mis moodustas kogunõudest 62%, siis on kohus seisukohal, et käesoleva nõudega seotud menetluskulud tuleb juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätta kostja kanda, millised moodustavad kogunõudest 38%. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 ja 2 järgi on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas tõlgikulu ja dokumentaalse tõendi saamise kulu. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõivud kogusummas 2850 eurot, lepingulise esindaja kulu 4550,40 eurot käibemaksuta, tasulised registri väljavõtted 40 eurot ja tõlkekulud 261,60 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 37,92 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuludeks on hagilt tasutud riigilõiv 2700 eurot ja hagi tagamistelt tasutud riigilõiv 150 eurot. Kuna kohus on jätnud kaks hagi tagamise avaldust rahuldamata, siis on kohus seisukohal, et nendelt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot tuleb jätta hageja enda kanda. Mõistlikud ja põhjendatud kohtukulud on seega 2750 eurot. Kuna kohus on jätnud kostja kanda 38%, siis kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 1045 eurot. Edasi annab kohus hinnangu hageja asja läbivaatamise kuludele, milleks on tasulised äriregistri väljavõtted 40 eurot ja tõlkekulud 261,60 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud kuludega. Kuna kohus on jätnud kostja kanda 38%, siis kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 114,61 eurot. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ole ülepaisutatud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 06.06.2017 büroosiseseks nõupidamiseks ja kliendiga kohtumiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes, mida peaks hüvitama vastaspool. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 13.06.2017 kliendi saadetud dokumentide analüüsiks 5 tundi ja 14.06.2017 asjaolude kaardistamiseks ja hagiavalduse projekti koostamiseks 8 tundi, kokku 13 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus, tutvudes esitatud materjaliga ja hagiavalduse sisuga on seisukohal, et esindajal sai kuluda dokumentidega tutvumiseks ja projekti koostamiseks kõige rohkem 7 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 15.06.2017 büroosiseseks nõupidamiseks 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes, mida peaks hüvitama vastaspool. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 21.06.2017

infovahetuseks kliendiga meili teel 12 minutit ja 04.07.2017 telefoni teel suhtlemiseks Baltic Agro OÜ-ga ja e-kirja saatmiseks 5 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 04.07.2017 hagiavalduse täiendamiseks ja korrigeerimiseks, tutvumiseks Baltic Agro OÜ-lt saadud dokumentidega, kliendile e-kirja saatmiseks 3 tundi ja 48 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 05.07.2017 hagiavalduse korrigeerimiseks, tutvumiseks kliendi e-kirjaga ja edastatud dokumentidega 2 tundi ja 42 minutit, 07.07.2017 hagiavalduse täiendamiseks 42 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Esindajal on eelnevalt kulunud mitmeid tunde hagi koostamiseks ja korrigeerimiseks, seega ei ole usutav, et esindajal on veel, arvestades esitatud hagi sisu, selle korrigeerimiseks kulunud mitu tundi. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab pidada 1 tund. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 10.07.2017 tutvumiseks Baltic Agro OÜ e-kirjaga 3 minutit. Kohus loeb ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 11.07.2017 lisade komplekteerimiseks, sh skänneerimiseks hagi jaoks, infovahetuseks kliendiga 1 tund ja 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga, arvestades, et eelnevalt on mitmeid tunde kulunud esindajal hagi lisadega tutvumiseks ja hagi koostamiseks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 12.07.2017 kahe ekirja tõlkimine eesti keelde kohtule esitamise jaoks 18 minutit. Arvestades, et hagejal on eraldi tekkinud tõlkekulud, siis leiab kohus, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 12.07.2017 Dovydas Zaveckase e-kirjaga tutvumiseks ja büroosiseseks nõupidamiseks seoses hagiga 15 minutit. Kohus loeb nimetatud ajakulust põhjendatuks ja vajalikuks e-kirjaga tutvumise 5 minutit. Büroosisene nõupidamine ei ole menetluskulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 13.07.2017 hagi täiendamiseks, viiviste ümberarvestamiseks, kliendiga kirjavahetuseks 1 tund ja 5 minutit. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks viiviste ümberarvestamise 30 minutit ja kliendiga suhtlemine 10 minutit, kokku 40 minutit. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.07.2017 kohtumiseks kliendiga büroos 42 minutit. Kohus loeb ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.07.2017 hagi kohtusse esitamiseks, meili ja telefoni teel kliendiga info vahetamiseks seoses riigilõivu maksmisega 2 tundi ja 12 minutit. Usutav ei ole, et esindajal kulub hagi esitamiseks ja info vahetuseks seoses riigilõivu tasumiseha üle kahe tunni. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks hagi kohtusse esitamiseks ja info vahetuseks 30 minutit. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.07.2017 hagi täiendamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga, arvestades hagi sisu ja eelnevalt hagi koostamiseks kulunud ajakulu. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 18.07.2017 kohtumäärusega tutvumiseks, büroosiseseks nõupidamiseks ja e-kirja saatmiseks kliendile 18 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ajakuluga, mida ei pea hüvitama kostja, kuna kohus on jätnud hageja avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 20.07.2017 lisataotluse koostamiseks kohtusse hagi tagamiseks, e-kirja koostamiseks kliendile 2 tundi ja 30 minutit ja 21.07.2017 korduva hagi tagamise avalduse täiendamiseks 54 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ajakuluga, mida ei pea hüvitama kostja, kuna kohus on jätnud hageja

avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 24.07.2017 kliendile e-kirja koostamiseks 5 minutit, 26.07.2017 kliendile kirja projekti koostamiseks 18 minutit, 28.07.2017 e-kirja koostamiseks kliendile 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 01.08.2017 hagi tagamise avalduse koostamiseks 45 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 03.08.2017 kirja koostamiseks kohtule 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kokku on põhjendatud ajakulu 16,713 tundi ehk menetluskulud summas 2005,56 eurot (16,713 x 120). Kuna kohus on jätnud kostja kanda menetluskulud 38% ulatuses nõudest, siis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 1807,11 eurot käibemaksuta (lepingulise esindaja kulu 762,11 + riigilõiv 1045 + tasulised äriregistri väljavõtted 15,20 eurot + tõlkekulud 99,41 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.