Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-3834
Tsiviilasi
Xxxxhagi AS Xxxxvastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 460 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(xxxx); Kostja: AS Xxxx(registrikood xxxx, xxxx, xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 460 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga teenuse osutamise lepingu nr XXXX. Lepingu alusel võttis kostja endale kohustuse valvata hageja korterit aadressil Xxxx. Hageja kohustus igakuiselt kostjale teenuse eest tasuma.
2.16. oktoobri öösel vastu 17. oktoobrit 2016 tungisid tuvastamata isikud hageja korterisse. Tundmatud isikud surusid korteri akna välja ning varastasid korterist hagejale kuulunud jalgratta. Hageja oli korterist 16.10.2016 õhtul lahkudes pannud selle valve alla. Varguse avastas hageja siis, kui ta tuli 17.10.2016 hommikul korterisse. 17.10.2016 hommikul võttis hageja korteri valve alt maha. Korterisse tungimisest ja vargusest teatas hageja viivitamatult politseile ja kostjale. Alles pärast seda, kui hageja ise oli kostjat vargusest teavitanud, saabus 17.10.2016 hommikul kohale kostja valveekipaaž.
3.Hiljem, 17.10.2016, saabusid kohale kostja tehnikud, kes kontrollisid korterisse paigaldatud turvaseadmestikku ega leidnud selle töös vigastusi ega defekte. Hageja korter oli antud valve alla 16.10.2016 kell 19:42 ja valve alt maha võetud 17.10.2016 kell 10.00. Hageja leidis, et järelikult oli korter varguse toimumise ajal kostja valve all.
4.Hageja leidis, et kostja kohustuste rikkumise tõttu tekitati talle varaline kahju. Varguse tõttu varastati hagejale kuulunud jalgratas hinnaga 415 eurot. Lisaks surusid vargad välja korteri akna, mistõttu tuli hagejal tasuda akna parandamiseks 45 eurot. Kokku tekkis hagejale kahju summas 460 eurot. Kuna kostja tehnikud ei leidnud valvesüsteemis vigu, töötas süsteem korralikult ja korter oli varguse toimumise ajal valve all. Kui kostja oleks kohaselt lepingulisi kohustusi täitnud, oleks vargust õnnestunud vältida. Hageja palus kostjalt välja mõista 460 eurot.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja esitatud dokumentidest, samuti kostja poolt esitatud andmetest tuleneb, et korterisse paigaldatud signalisatsioon töötas veatult. Vaatamata sellele, et korterisse tungimise öösel asus objekt signalisatsiooni all, tungisid vargad objektile ja tekitasid hagejale kahju. Varguse toimumist ei ole kostja eitanud. Vaieldamatatult on tõendatud hagejale kahju tekkimine. Kuna valveseadmestikus defekte ei tuvastatud, siis järelukult ruumidesse paigaldatud signalisatsiooniandurid ei reageerinud sissetungimisele. Probleem võis olla andurites, kuid just kostja tehnikud paigaldasid signalisatsiooni ja määrasid kindlaks selle paigalduskoha.
6.Kui andurid olid paigaldatud valesti, toimus see kostja süül. Kostja oli kas hooletu või tähelepanematu, kui paigldas korterisse andurid nii, et need ei reageerinud sissetungile. See omakorda tõi kaasa, et 16. novembri öösel vastu 17. novembrit 2016 tungisid tuvastamata isikud hageja korterisse ja panid toime varguse, tekitades kahju.
7.07.07.2017 seisukohtades selgitas hageja, et ta tegi varguse osas kirjavea ja märkis vale kuupäeva. Tegelikult toimus vargus 16.11.2016 vastu 17.11.2016 öösel, mida kinnitavad kõik hageja esitatud dokumendid.
8.Seoses andurite paigaldusega leidis hageja, et kostja eitas oma süüd ning viitas asjaolule, et 16.11.2016 vastu 17.11.2016 ei fikseerinud signalisatsioon korterisse sisenemist ning kostja tehnikud ei tuvastanud järgmisel päeval häireid ega vigastusi. Seetõttu oletas hageja, et kuna signalisatsioon oli töökorras, võis probleem olla anduritega. Andurid paigaldas ja määras nende asukoha kostja. Hageja ei tuginenud uuele hagi alusele, vaid tegi kostja vastuväidete alusel olektuse. Asjaolu, et andurid ei hakanud tööle, tõendavad hageja esitatud signaalide väljavõte ja tehniku väljakutse akt. Kumbki pool ei eita, et toimus korterisse sissetung.
9.Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Kostja süü on tendatud. Vargad tungisid korterisse vaatamata sellele, et objekt oli öösel valve all. Kostja signalisatsioon töötas tõrgeteta. Hageja on esitanud kohtule tõendid Politsei- ja Piirivalveametilt, mis kinnitavad varguse toimumist 16.11.2016 vastu 17.11.2016 ööd. Samuti esitas hageja FIE Xxxx17. novembri 2016 arve-saatelehe, mis samuti tõendab varguse toimumist.
10.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 340 eurot. Hagiavalduse koostamiseks tasus hageja esindajale 120 eurot. Ajakulu oli 1 tund ning tunnitasu suurus 120 eurot. Kohtu nõudele vastamiseks kulus samuti 120 eurot, ajakulu oli 1 tund. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 100 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on ekslikult märkinud hagiavalduses kirjeldatud sündmuse toimumise ajaks 2016. aasta oktoobri. Tegelikult pani hageja korteri valve alla 16.11.2016 õhtul kell 19:42 ja 17.11.2016 hommikul kell 10:00 võttis korteri valve maha. Kostja ei nõustunud, et ta on süüliselt leingut rikkunud. 17.11.2016 tuvastati, et valvesüsteem oli töökorras. Järelikult tähendas häire mitteaktiveerumine, et korteris andurite reaktsioonivälja ei sattunud kõnelausel ööl objekte, mille peale oleksid valvesüsteemi andurid pidanud käivituma. Kui valvesüsteemi andurid ei käivitunud ega pidanudki käivituma, ei saa kostja hagejale tekkinud kahju eest vastutada.
12.Hageja ja kostja vahelise lepingu punkti 5.1. kohaselt saab kostja vastutuse aluseks olla üksnes kostja süüline lepingu rikkumine, mis on põhjustanud hagejale varalise kahju tekkimise. Hageja ei ole nimetanud, missuguse lepingu punkti rikkumist ta kostjale ette heidab. Kostja ei ole lepingut rikkunud, rääkimata süülisest rikkumisest. Sellest tulenevalt ei saa olematu rikkumise ja tekkinud kahju vahel olla põhjuslikku seost.
13.Valvesüsteemi töökorrasoleku pidi lepingu p.3.1.3 alusel tagama hageja ja mitte kostja. Seega isegi juhul, kui korteri valvesoleku ajal ei tulnud ühtegi sisetungihäiret, ei ole kostja lepinguliselt vastutav hagejale varalise kahju tekitamisega. Valvesüsteemi häire logi tõendab, et süsteemi valves oleku ajal ühtegi sissetungihäiret ei olnud. Logi kohaselt korter valvestati 16.11.2016 kell 19:42 (korteri valvestamist ja selle kohta hageja juhtimiskeskusesse vastava signaali saabumist tähistab logis tähis ARM). Korter võeti valvest maha 17.11.2016 kell 10:00 (korteri valvest maha võtmist ja selle kohta hageja juhtimiskeskusesse vastava signaali saabumist tähistab logis tähis DISARM).
14.Häire mitteesinemine ei saanud valvesüsteemi rikkest tingitud olla, kuna valvesüsteem oli töökorras. Süsteemi korrasolekut tõendab järgmisel päeval 17.11.2016 kostja valvetehnikute poolt läbi viidud katse. Valvesüsteemi korrasoleku kontrollimiseks viisid kostja turvatehnikud valveobjektil läbi 17.11.2016 kontrollkatse. Nad valvestasid valvesüsteemi ja tekitasid läbi korteri akna ruumi sisenemise proovihäire. Kontrollkatse tulemusena tuvastati, et korteri valvesüsteem toimis korrektselt. Hageja turvatehniku poolt läbi korteri akna ruumi sisenemisel valvesüsteemi andur reageeris koheselt ja sissetungisignaal saabus kostja juhtimiskeskusesse.
15.Katse tulemused kajastuvad logis. 17.11.2016 kell 15:50:41 korter valvestati (logis tähistab valvestamist ja selle kohta hageja juhtimiskeskusesse vastava signaali saabumist tähis ARM). 17.11.2016 kell 15:51:02 saabus hageja juhtimiskekusesse sissetungi signaal seoses turvatehniku poolt korteri akna kaudu ruumi sisenemisega (logis tähistab sissetungi signaali saabumist hageja juhtimiskeskusesse tähis SISSE). 17.11.2016 kell 15:51:25 saabus hageja juhtimiskekusesse signaal (tähistatud logis tähisega #SISSE) valvesüsteemi töörežiimi taastumise osas. See tähendas, et kui sissetungihäire järgselt ruumis enam liikumist ei toimu, siis valvesüsteem automaatselt taastab oma töörežiimi ning on uuesti valmis ruumis liikumise korral tööle rakenduma/reageerima. 17.11.2016 kell 15:52:24 võeti korteri valvesüsteem valvest maha seoses
kontrollkatsete lõppemisega. Logis on valvesüsteemi valvest maha võtmine ja selle kohta hageja juhtimiskeskusesse vastava signaali saabumine tähistatud tähisega DISARM.
16.Kostja pidas põhjendatuks lähtuda eeldusest, et korteri valvesüsteemi andurite reageerimisalale ei sattunud korteri valve all oleku ajal (16.11.2016 kell 19:42 kuni 17.11.2016 kell 10:00) ühtegi objekti, millele valvesüsteemi andurid reageerida oleks saanud. Kostja leidis, et jalgratta äraviimine pidi toimuma ajal, mil korter ei olnud valve all. Ainuüksi akna avamine ei tekita häiresignaali, kui ollakse akna taga varjus ja ruumi reaalselt ei siseneta. Kuna jalgratas asus ruumis sees, siis jalgratta ära viimine korterist eeldanuks ruumi sisenemist ja ruumis sees liikumist, mille tulemusena oleks valvesüsteemi andurid reageerinud ning vastav häiresignaal oleks jõudnud kostja juhtimiskeskusesse.
17.Hageja ei ole selgitanud, miks oleks valvesüsteemi töölerakendumine kahju tekkimise ära hoidnud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas sai korterist jalgratta äraviimine ilma häiresignalisatsiooni tööle hakkamiseta võimalikuks. Selleks, et tõendada põhjusliku seose esinemist kostja lepingu rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel, peaks hageja välja tooma, miks oleks kostja lepingu kohane käitumine korterist jalgratta varguse ära hoidnud.
18.Isegi kui valvesüsteem oleks pidanud tööle rakenduma, kuid ei rakendunud tööle näiteks süsteemi rikke tõttu (millega kostja ei nõustu), oleks valvesüsteemi tööle rakendumise ja kostja operatiivse reageerimise korral (patrullekipaaži reageerimisajad jäävad üldjuhul 7 minutile) jõutud jalgratas ära viia, kuna ratta ära viimine korterist toimub loetud sekundite jooksul.
19.04.08.2017 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et peab hüvitama kahju, sest paigaldas andurid ebaõigetesse kohtadesse. Hageja väide on tõendamata ning oletuslik. Kostja esitas kohtule korterisse paigaldatud anduri paikemise skeemi, millest nähtub, et anduri reageerimisalale jääb korteri aknaesine ala, kuhu akna kaudu ruumi sisenemise korral oleks ruumi siseneja igal juhul sattunud.
20.Häiresüsteemi (sh andurite) töökorrasoleku kontrolliks valvestati turvatehniku poolt 17.11.2016 kell 15:50:41 korter ning seejärel siseneti akna kaudu korterisse, mille tulemusena häiresüsteemi andur koheselt reageeris ning häiresüsteem rakendus tööle kell 15:51:02. Häiresüsteemi (sh andurite) töökorrasoleku ja signaalide kontrolli tulemuste kohta koostati kostja turvatehniku poolt tehniku väljakutse akt, milles on fikseeritud süsteemi korrasolek ning mis on allkirjastatud hageja ja kostja turvatehniku poolt. Seega oli häiresüsteem (sh andurid) töökorras. Häiresüsteemi andurid olid paigaldatud nõuetekohaselt ning on välistatud võimalus, et korterisse sissemurdja sattus küll valvesüsteemi andurite reaktsioonialale, kuid häiresüsteem ei rakendunud tööle.
21.Asjakohane ei ole hageja väide, et pooltel puudub vaidlus korterisse sisetungimise osas. Kostja on hagiavaldusele esitatud vastuses üheselt ja arusaadavalt märkinud, et häiresüsteemi andurite reageerimisalale ei sattunud 16.11.2016-17.11.2016 korteri valve all oleku ajal ühtegi objekti, millele valvesüsteemi andurid reageerida oleks saanud ning väidetav ruumi sisenemine ja jalgratta äraviimine pidi toimuma ajal, mil korter ei olnud valvestatud. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja sõlmis kostjaga valveteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt paigaldas kostja hageja korterisse valveseadmestiku ning kohustus
osutama hagejale valveteenust ning hageja omakorda kohustus tasuma kostjale tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingut süüliselt rikkunud ning peab seetõttu hüvitama hagejale tekitatud kahju.
24.Hageja väitis kohtule esitatud hagiavalduses, et kuigi tema korter oli valve all, tungisid sellesse öösel 16.10.2016 vastu 17.10.2016 vargad ning viisid ära jalgratta. Hagejale tekkis kahju jalgratta maksumuse ning akna remondi kuluna. Menetluse käigus asus hageja väitma, et hagiavalduses oli varguse kuupäev märgitud ekslikult ning tegelikult toimus vargus 16.11.2016 vastu 17.11.2016. 17.11.2016 kontrollisid kostja tehnikud valveseadmeid ning need olid töökorras. Järelikult toimus vargus ajal, mil korter oli kostja valve all. Kostja paigaldas korteri andurid ebaõigesse kohta ja tekitas kahju hooletuse või tähelepanematuse tõttu. Kui kostja oleks lepingut kohaselt täitnud, ei oleks kahju tekkinud.
25.Kostja vaidles hagile vastu ning eitas asjaolu, et korteri valve all oleku ajal oleks sealt varastatud jalgratas. Korter oli valve all 16.11.2016 kuni 17.11.2016, kuid süsteem ei andnud sissetungi signaali. 17.11.2016 kontrollisid kostja tehnikud valvesüsteemi ning süsteem reageeris nõuetekohaselt aknast sissetungile. Seega ei viidud korterist jalgratast ära ajal, mil korter oli valve all ning andurid olid paigaldatud nõuetekohaselt. Hageja ei ole välja toonud, millist lepingulist kohustust on kostja süüliselt rikkunud. Ebaõige on hageja väide, et poolte vahel puudub vaidlus korterisse sissetungimise fakti üle.
26.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuli hagejal tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta kostja vastu nõude esitas.
27.TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel puudub vaidlus sissetungimise fakti üle. Hageja on menetluses alguses väitnud, et sissetungimine toimus 16.10.2016 vastu 17.10.2016, seejärel aga, et see toimus 16.11.2016 vastu 17.11.2016. Kostja ei ole korterisse sissetungimise fakti omaks võtnud kummalgi eelmärgitud ajal. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, et korterisse tungiti sisse ajal, mil see oli valve all.
28.TsMS §-st 235 tuleneb, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja usutavalt põhistanud väidet, et märkis algselt kohtule esitatud hagiavalduses varguse toimumise kuupäeva ekslikult trükivea tõttu. Varguse toimumisele 16.10.2016 vastu 17.10.2016 viitab hageja enda poolt kohtule esitatud tõend. Kostja ei võtnud omaks varguse toimumist hageja osundatud ajal ning hageja ei kõrvaldanud väidetavat eksimust hagiavalduses enne, kui kohus juhtis tähelepanu ebakõlale hageja väidete ning kohtule esitatud tõendite vahel.
29.Lisaks ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milles seisnes konkreetne kostjale etteheidetav süüline lepingulise kohustuse rikkumine, mille tõttu hagejale kahju tekkis. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja
arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega ei too mitte ainuüksi lepingu sõlmimine teisele lepingu poolele kaasa kohustust hüvitada mistahes kahju, vaid kahju nõue on põhjendatud, kui pool rikub mõnda lepingulist kohustust, mis põhjuslikus seoses toob kaasa kahju tekkimise.
30.Kohus selgitas hagejale 07.06.2017 pöördumises (toimiku lk 49), et viimasel tuleb selgelt välja tuua ja tõendada, millal sissemurdmine aset leidis. Kohus juhtis tähelepanu vastuolule hageja väidetes ja esitatud tõendites seoses sissemurdmise ajaga. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et sissemurdmise ajal oli korter valve all ning valvesüsteem andis häiresignaali kostjale. Kohus selgitas samuti hagejale, et pooltevahelise lepingu üldtingimuste kohaselt vastutab kostja süü olemasolu korral. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada kostja süü olemasolu. Vaatamata kohtu selgitustele hageja ühtegi täiendavat tõendit kohtule ei esitanud. Hageja ei tõendanud varguse toimumist ajal, mil korter oli valve all. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, milles seisnes kostja süüline lepingu rikkumine.
31.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 02.10.2012 lepingu nr XXXX (toimiku lk 4), mille kohaselt oli kostja valve objektiks ruumid asukohaga Xxxx. Lepingule olid lisatud üldtingimused (toimiku lk 5). Üldtingimuste punkti 1.1. kohaselt oli lepingu objektiks tellijale osutatav teenus, mis seisneb tellija vara jälgimises valvesignalisatsiooni ja/või tulekahjuhäire seadme abil, et fikseerida valveobjekti vastu suunatud rünne (näiteks sissetung) või muud ohud.
32.Üldtingimuste punkti 2.2. kohaselt oli kostja kui lepingu täitja kohustatud valveobjektilt häiresignaali saabumisel saatma valveobjektile häire põhjuse väljaselgitamiseks patrullekipaaži, kes teeb valveobjekti oluliste osade (uste, akende jms, mis on patrullekipaažile nähtavad ja ligipääsetavad) välise vaatluse ning kui avastatakse sissemurdmise või lõhkumise jälgi, võtma valveobjekti mehitatud valve alla kuni tellija (või tema kontaktisiku) saabumiseni. Üldtingimuste punkti 5.1. kohaselt pidi täitja vastutama kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning hüvitama tellijale oma kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud otsese varalise kahju ulatuses, mis ei ületa 120 kuu teenustasu summat. Seega tulenes lepingust, et kostjal oli alles häiresignaali saabumisel kohustus sellele reageerida ja saata välja ekipaaž. Samuti pidi kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju, kui ta rikub lepingulist kohustust süüliselt. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millist kohustust kostja süüliselt rikkus.
33.Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta (toimiku lk 6) alustati kriminaalasjas nr 16244001475 23.11.2016 menetlus KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et ajavahemikul 17.10.2016 oli korterist Xxxx, tundmatu isiku poolt akna lahti muukimise teel varastatud jalgratas ja tekitatud kahju 420 eurot. Antud tõend on vastuolus hageja menetluse käigus esitatud väitega, et sissemurdmine toimus hoopis öösel 16.11.2016 vastu 17.11.2016 ning algses hagiavalduses oli vale kuupäev märgitud trükivea tõttu. Hageja on kohut eksitavalt väitnud, et sissemurdmise toimumist nimelt öösel vastu 17.11.2016 tõendab Politsei- ja Piirivalveameti teatis.
34.Hageja esitas kohtule häiresignaalide väljavõtte (toimiku lk 7), mille kohaselt pani hageja objekti valve alla 16.11.2016 kell 19:43 ja võttis valve alt maha 17.11.2016 kell 10.00. Kuna sissemurdmine toimus tegelikult kuu aega varem, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et vargus toimus ajal, mil korter oli valve all.
35.Kostja esitas kohtule omakorda valvesüsteemide logiväljavõtte (toimiku lk 43), millest nähtub samuti, et korter pandi 16.11.2016 kell 19:43 valve alla ja võeti valve alt maha 17.11.2016 kell 10.00. Uuesti pandi korter valve alla 17.11.2016 kell 15:50 ning seejärel andis
süsteem sissetungi häiresignaali kell 15:51. Antud tõend tõendab kohtu hinnangul kostja väiteid, et häiresüsteem oli töökorras ja reageeris nõuetekohaselt aknast sissemurdmise katsele. Kohtule esitatud tehniku väljakutse aktist (toimiku lk 8, tõlge lk 28) nähtub, et kostja tehnik saabus objektile 17.11.2106 kell 15.30. Akti sisu kohaselt kontrolliti valvesüsteemi ja signaale. Süsteem oli korras ning klient soovis lisada akendele magnetkontakti. Kohtu hinnangul tõendavad viidatud tõendid kogumis, et kostja poolt korterisse paigaldatud andurid reageerisid nõuetekohaselt.
36.Hageja esitatud arve saatelehest 17.11.2016 (toimiku lk 9, tõlge toimiku lk 26) nähtub, et akna remondi, detailide vahetuse, käepideme vahetuse ja transpordi eest oli tasutud 45 eurot. Samas ei saa antud tõendist järeldada, kas või millal leidis aset korterisse sissetungimine.
37.Veloplus OÜ garantii dokumendist ja sellele lisatud kviitungitest (toimiku lk 10-11) nähtub, et 15.10.2016 oli see väljastatud jalgrattale Aim Pro 29. Koos käibemaksuga oli tasutud jalgratta ning porilaua eest samal päeval 355 eurot. Täiendavalt on kohtule esitatud kviitung 60 euro tasumise kohta, mis on kviitungi kohaselt samuti esitatud jalgratta eest. Kokku on Veloplus OÜle tasutud 415 eurot. Antud tõend tõendab kohtu hinnangul seda, et hageja oli 15.10.2016 jalgratta ostnud ja tasunud selle eest kogumis 415 eurot, kuid tõend ei tõenda, et jalgratas oli korteris ning varastati sealt ajal, mil korter oli valve all.
38.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus süüliselt mõnda pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, mille tõttu tekkis hagejale kahju.
39.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtule teatanud, et tal oleks käesoleva menetlusega seoses kulusid tekkinud, mistõttu ei määra kohus otsuses kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.