3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejale kuulub Juhtme tn 27 Rae vald asuval kinnisasjal paiknev korter nr 18. Kostjate kaasomandisse kuulub kinnisasjal paiknev korter nr 20, mis asetseb korter nr 18 kohal. Korter nr 18 ja korter nr 20 moodustati 31.07.2007 avalduse ning sellele lisatud OÜ Tallinna TIB poolt 09.02.1999 koostatud ja Rae Vallavalitsuse poolt kinnitatud korteriomandite projekti alusel. Korteriomandite projekt on koostatud selliselt, et naabruses ja üksteise kohal asuvate korterite samasuguse sihtotstarbega ruumid asuvad kohakuti. Eeltoodud põhimõttest lähtudes näeb korteriomandite projekt ette ka korter 18 ja korter 20 siseplaneeringu, s.o tuba toaga, WC WC-ga, köök köögiga, esik esikuga kohakuti.
2.Hagejale teadaolevalt on kostjad korteri nr 20 ümber ehitanud ning muutnud hagejale kuuluva korteri nr 18 magamistoa kohal asuva 17,1 m2 suuruse toa sihtotstarvet, võttes selle kasutusele saunana. Kostjate poolt teostatud ümberehituse tulemusel on suurenenud korterist 20 korter 18 magamistubadesse kostuv müra. Samuti on korterisse nr 20 sauna ehitamine loonud olukorra, kus kostjate kuuluvast korterist kostuvad hageja magamistuppa saunas käimisega kaasnevad helid – vee solin, kerisele vee viskamine, vihtlemine, valju jutt jne, mille teke peaks korterelamu projekti kohaselt olema välistatud.
3.Eelpool kirjeldatud korteri ümberehitamise tagajärgede tõttu ei ole hagejal võimalik korter 20 asuva sauna all olevat magamistuba sihtotstarbeliselt kasutada samaaegselt sauna kasutamisega kostjate poolt. Samuti on korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik ümberehitamine seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara. 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520
4.Hagiavaldus on suunatud korteriomandite projektijärgse elukorralduse säilitamisele kinnisasjal. Hageja õigus nõuda korter 20 projektijärgse seisukorra taastamist tuleneb KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5. Korteri nr 20 siseseinad on korteriomandite kaasomandi ese, millega seoses on kostjate õigused kitsendatud teiste korteriomanike, sh hageja õigustega. Kuna KOS § 16 lg 1 järgi tuleb kaasomandi eseme muutmiseks sõlmida kõigi korteriomanikega kokkulepe, mida kostjad teinud ei ole, siis on igasugune korteriomandite projektiga vastuolus olev tegevus õigusvastane.
5.Hageja ei ole sõlminud kostjatega kokkulepet korteris asuvate ruumide sihtotstarve muutmise kohta. Kuna magamistoa saunaruumina kasutuselevõtuga on suurenenud korterist nr 20 lähtuvad negatiivsed mõjud, siis on kostjate tegevus õigusvastane tulenevalt KOS § 11 lg 1 p-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1.
6.Kostjate poolt kohtule esitatud kaaskorteriomanike kirjalik nõusolek ei ole käsitletav kaasomanike nõusolekuna KOS § 16 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu, mille kohaselt tuleb ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Samuti seetõttu, et KOS sätestab korteriomanike häälteenamusega vastuvõetavate otsuste vastuvõtmiseks ette kindla korra, mida käesoleval juhul ei ole järgitud. Kaasomanike nõusolek ei ole ka kohane tõend, kuna sellel puudub kuupäev.
7.Kostjate tegevuse näol on kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 6 p 2 ja 4 kohaselt tegu ehitamisega, mille teostamine eeldas EhS § 22 lg 1 tulenevalt ehitusloa olemasolu. Täna kehtiva EhS lisa 1 kohaselt on kostjate poolt teostatud ehitustööde teostamise eeldus Rae vallavalitsusele kooskõlastamiseks esitatud ehitusteatis ja ehitusprojekt, mida kostjad ei ole Rae vallavalitsuse poolt väljastatud teatest tulenevat teinud.
8.Hageja palub kohustada kostjaid taastama Juhtme tn 27-20 asuva korteriomandi siseplaneering vastavalt Juhtme 27 Rae vald korteriomandite projektile. Kohustus tuleb täita kolme kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Hageja palub mõista hageja menetluskulud kostjatelt solidaarselt välja. Kostjate vastuväited hagile
9.Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu. Kostjad ei vaidlusta, et hagejale kuulub Peetri alevikus Rae vallas Juhtme 27-18 korteriomand, mis asub kohakuti (all) kostjatele kuuluva korteriomandiga asukohaga Juhtme 27-20. Kostjad ei vaidlusta ka seda, et on osaliselt muutnud oma korteriomandi ruumide planeeringut.
10.Kostjad ei nõustu asjaoluga, et kostjad oleksid muutnud ruumide kasutamise sihtotstarvet. Korter on kasutatav jätkuvalt eluruumina. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt ületaks kostjate tegevus eluruumi tavakasutuse mõjusid.
11.Kõrvutades kostjate korteriomandi varasemat ja praegust planeeringut hageja korteriomandi planeeringuga nähtub, et ümberehitatud saunaruum oli kostjate poolt nii projektijärgselt kui ka tegelikkuses kasutuses duširuumina. Märgitud ruum 20-9 on see, kus kostjad on kumera vaheseina eemaldanud. See ruum 20-9 paiknes ja paikneb täna kohakuti hageja korteri ruumiga nr 18-6. Seega hageja etteheide, et magamistuppa kostavad saunas käimisega kaasnevad helid, on kohatu, kuna identsed helid kostavad tema magamistuppa ka duširuumi kasutamisega.
12.Kostjad on teinud avaused nendele kuuluva korteriomandi kahte vaheseina, mis ei olnud kandvateks ega jäigastavateks konstruktsioonideks. Kostjad on teinud avaused plaanil märgitud 20-7 ja 20-10 ruumide vahelisele ja avause 20-9 ruumi kumerasse seina. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Avauste tegemisel siseseintele ei olnud tegemist
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520 hoone kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisega. Samuti olid tehnosüsteemid (külma-ja soojavee ning kanalisatsiooni ühendused) olemas juba eelnevalt ruumis 20-9. Kostjad ei ole täiendavalt ühisomandis olevaid tehnosüsteeme muutnud ning ühendused on tehtud olemasoleva tehnosüsteemi baasil.
13.Kostjate seisukohalt on siseseintesse avade tegemisega ja paari siseseina juurdeehitamisega (mis ei ole kandvad ega jäigastavad konstruktsioonid) korteris tegemist AÕS § 72 lg 1 olukorraga. Kostjad on palunud siseseinte muudatustega kaasneva korteriomandi uuele planeeringule kaasomanike enamuse nõusolekut. Kõnealusel kinnistul on kokku 24 korteriomandit. Antud korteriomandid jagunevad 28 kaasomaniku vahel ning kostjatel on 23 kaasomaniku nõusolek, kellele kuulub kaasomanike häälte enamus.
14.Eelmärgitud planeeringu muudatused on kostjad teinud oma korteriomandis 7 aastat tagasi. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on hageja saanud korteriomandi omanikuks 18.12.2014. Hageja ega hagejale kuulunud korteriomandi endine omanik ei ole möödunud 7 aasta jooksul esitanud kostjatele ainsatki etteheidet väidetavalt häirivate helide vms osas. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude katteks 1782 eurot.
16.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus küsimuses, et hagejale kuulub korteriomand asukohaga Juhtme 27-18 Peetri alevik Rae vald ning kostjatele kuulub hageja korteri kohal asuv korteriomand asukohaga Juhtme 27-20 Peetri alevik Rae vald. Kostjad on neile kuuluvas korteriomandis teinud ümberehitusi ning ehitanud oma korterisse sauna. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjaid Juhtme 27-20 Rae vald asuvas korteriomandis endise olukorra taastamiseks, kuna kostjad on teinud ümberehitusi määral, mis nõuab kõigi kaasomanike nõusolekut, kuid seda kostjatel ei ole. Samuti on kostjate ümberehitusega hagejale kaasnenud negatiivsed mõjutused sauna kasutamisest tulenevate helide näol. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu, kuna kostjad ei ole teinud olulisel määral ümberehitusi, kostjatel on ümberehitusteks enam kui poolte kaasomanike nõusolek ning hageja ei ole tõendanud, et kostjate ümberehitus põhjustaks hagejale negatiivseid mõjutusi.
17.Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et nad on Juhtme 27-20, Rae vald korteriomandis eemaldanud osa siseseintest ning ehitanud asemele uue ruumi, kus asub saun. Esialgse planeeringu kohalselt oli kostjate korteris asuv ruum nr 20-10 mõeldud toaks ja selle juures asuv ruum 20-9 mõeldud dusiruumiks. Kostjad on oma korteriomandit muutnud selliselt, et duširuumi sein on lammutatud ja varasemalt ruumi 20-10 alla kuuluvat pinda kasutades on ehitatud suurem duširuum koos saunaga ning samuti muudetud siseseinte asukohta.
18.Kohus on seisukohal, et selliselt toimides ei ole kostjad asja või selle otstarvet oluliselt muutnud või väljunud asja tavakasutuse raamidest, tegemist ei ole kaasomandisse kuuluva eseme suure ehitusliku ümberkorraldusega. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjad on korteriomandis asuvaid siseseinu ümber tõstnud, ei ole tegemist asja olulise muutmisega, kuna hageja ei ole tõendanud, et seinte asukoha ümbertõstmine mõjuks kahjulikult hoone konstruktsioonidele või kahjustaks muul viisil teiste kaasomanike huve. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et kostjad oleksid seinte või korteriomandi sihtotstarvet mingil viisil muutnud. Nähtuvalt asjas
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520 esitatud piltidest on kostjate korteriomand jätkuvalt kasutuses eluruumina (tlk 4853).
19.Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, millest ilmneks, et sauna ehitamisega on kaasnenud toime, mis ületab teistele korteriomanikele omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja on välja toonud, et teda häirivad sauna kasutamisega kaasnevad helid, kuid kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjate korteriomandi samasse piirkonda oli ettenähtud dušinurk, ei ole tegemist oluliselt erinevate helidega, mida hageja on kohustatud taluma tavapärase korterelamu elukorralduse raames. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et sauna ehitamine oleks kaasa toonud negatiivseid mõjutusi hoone konstruktsioonidele, tekitanud majas liigniiskust vms.
20.Kostjad on esitanud tõendi selle kohta, et kostjate poolt teostatud ümberehituse on heaks kiitnud enam kui pool Juhtme 27, Rae vald asuva kinnisasja kaasomanikest. Kuna kaasomanikud andsid heakskiidu kostjate poolt tehtud ümberehitusele on tegemist kaasomanike nõusolekuga AÕS § 72 lg 1 mõttes.
21.Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjate lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatel kulunud õigusabile 1 782 eurot. Kohus leiab, et kostjate esindaja toimingud õigusabi osutamiseks on põhjendatud, tunni hind 132 eurot on mõistliku suurusega. Seetõttu tuleb hagejal kostjate kasuks välja mõista 1 782 eurot. Apellatsioonkaebus
22.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda ja menetluskulude tasumisega viivitamisel mõista välja viivis.
23.Hagejal on endise olukorra taastamise nõue, kuivõrd kostja ei olnud õigustatud ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta kaasomandi eseme suhtes ümberehitustöid tegema, st korterisse ehitama magamistoa asemel sauna. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et nagu piisaks antud juhul ümberehituseks heakskiitvast korteriomanike häälteenamusest ja, et ümberehitamine ei olnud oluline ning ei väljunud korteriomandi tavapärasest kasutusest. Maakohtu hinnangul tulnuks hagejal tõendada, et sauna ehitamine on juba kaasa toonud negatiivsed asjaolud nt liigniiskuse vms. Küsimus on eelkõige negatiivsete mõjutuste riskis ja selles, kas mõjutus või ka potentsiaalne mõjutus on piisav, et kaasomanikel oleks õigus otsustada, mida nende kaasomandi esemega tehakse. Seda eriti olukorras, kus ehitustöö tulem võib mõjutada otseselt ka teisi kortereid. Täiendavalt on hageja kirjeldanud, kuidas toakasutuse uus otstarve, st saun hagejat juba praegu oluliselt häirib.
24.Maja projekteerimisel on arvestatud seinte heli- ja niiskuskindlus, tuulutus ja ventilatsioon, elektrivõimsus, elektrijuhtmestik, kaitsmed ja kõik muud tehnosüsteemid ja lahendused vastavalt projektijärgsele ruumide kasutusotstarbele ja sellest lähtuvatele koormustele. Saunaruum on rajatud alale, mis oli planeeritud 100% toana. Ümberehituseks puudus ehitusluba.
25.Korteriomanikud võtavad vastu otsused üldkoosolekul, kuid üldkoosolekut ei ole toimunud. Seega on kostjate poolt 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520 häälteenamusega antud nõusolek tühine. Seda vastuväidet ei ole kohus isegi analüüsinud. Vastused apellatsioonkaebusele
26.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täielikult tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.Poolte väidetest nähtub: -Kostjatele kuulus kuni 28.02.2017 ühisomandina korteriomand aadressil Juhtme tn 27 - 20. -Hagejale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand aadressil Juhtme tn 27 - 18. -Kostjatele kuulunud korteriomand paikneb elamus aadressil Juhtme tn 27, Rae vald hagejale kuuluva korteriomandi kohal. - Kostjad tegid neile kuulunud korteriomandi reaalosas ümberehitusi selliselt, et eemaldati projektijärgse duširuumi seinad ja täiendavalt osaliselt siseseinu, ehitati uued siseseinad, mille tagajärjel üks senine tuba on jagatud kaheks ning sellest ühte poolt ja senist duširuumi pinda kasutatakse vannitoa ja saunana. - Kostjatel ehitusluba ümberehituste tegemiseks puudus. Samuti puudus neil kaasomanike kokkulepe ümberehituste tegemiseks.
29.Maakohus asus otsuses seisukohale, et kostjad on teinud kaasomandisse kuuluva asja ümberehituse, kuna nad eemaldasid osa korteriomandi reaalosas asuvatest siseseintest ning ehitasid siseseinad teise kohta. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga, kuid täiendab seda. Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud ja elektrijuhtmed korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Käesolevast asjast nähtub, et korteri planeeringujärgse duširuumi seinad lammutati, üks tubadest jagati juurdeehitatud siseseinaga kaheks ning ühele senisele toapoolele rajati vannituba koos saunaruumiga. Seega ehitati ringi ka kaasomandis olevad ühiskommunikatsioonid, st vee- ja kanalisatsioonitorustik ja elektrijuhtmestik. Ka eelpooltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostjad on teinud kaasomandisse kuuluva eseme ümberehitusi.
30.Maakohus asus seisukohale, et kostjad ei muutnud ümberehitusega asja oluliselt ning ei väljunud korteriomandi tavakasutuse raamidest. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et korteriomandi kasutamise sihtotstarvet ei ole kostjad muutnud, sest korteriomand on jätkuvalt kasutuses eluruumina. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
31.Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et KOS § 10 lg-s 2 sätestatud korteriomaniku kohustust kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt tuleb mõista ka selliselt, et ei ole lubatud ümber paigutada siseseinu ja tehnosüsteeme, mille tagajärjel muutub korteriomandi reaalosas olevate ruumide kasutamise
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520 otstarve. Lisaks osutab ringkonnakohus järgnevale. KOS § 12 lg 3 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. KOS § 12 lg 3 sätestatud seaduseks võib pidada näiteks ehitusseadust. Kostjad on tuginenud sellele, et ümberehitus teostati umbes 7 a. tagasi. Sellel ajal kehtinud EhS § 2 lg 6 p 3 kohaselt oli ehitamine ka ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine. EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja lg 2 järgi peab ehitamiseks olema ehitusluba. EhS § 33 lg 3 kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele (EhS § 32 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale. Kuigi pooled ei ole esile toonud millal ja milline kasutusluba elamule anti, võib eeldada, et kasutusluba anti elamule eeldusel, et see vastab projektijärgsele planeeringule. Käesolevast asjast nähtuvalt on kostjad elamu planeeringut ning kasutuses olevate ruumide sihtotstarvet muutnud. Ringkonnakohus leiab, et kostjate ümberehituse näol on tegemist asja olulise muutmisega. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Asjas puudub vaidlus, et kaasomanike kokkulepe ümberehituse tegemiseks kostjatel puudus. Kaasomanike enamuse poolt antud hilisem heakskiit ümberehitusele kaasomanike kokkulepet ei asenda.
32.AÕS § 72 lg 5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on vaidluse lahendamiseks oluline kindlaks teha, kas ümberehitus ka sisuliselt rikub hageja huve. Hageja tõi hagis mh esile, et korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik – pädevate isikute kontrollita – ümberehitamine on seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara. Maakohus selgitas, et hageja kohustus on tõendada, et tema õigusi on kahjustatud (I kd, tlk 108 pöördel) Otsuses asus maakohus seisukohale, et hageja oma õiguste rikkumist ei tõendanud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
33.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eristanud hageja väiteid selle kohta, et tema õigusi rikub planeeringu muutus, st siseseinte ümberpaigutamine, kui ka tehnosüsteemide ümberehitamine ilma pädevate isikute kontrollita. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et hageja väidetud ümberehitus on kostjate korteris toimunud. Kaasomanikel on KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lgst 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja huvide kahjustamist tuleb käesolevas asjas esitatud asjaoludel eeldada. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja huvide kahjustamist saaks jaatada vaid juhul, kui kostjate ümberehituse tagajärjel on elamule tekkinud kahjustused. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostjate kohustus on käesolevas asjas tõendada seda, et nende poolt teostatud ümberehitus on elamule ja selle kasutajatele ohutu. Asjas esitati kostjate poolt asjatundja arvamus (I kd, tlk 121-132), milles asuti seisukohale, et mittekandvate vaheseinete ümberehitusega korteris Juhtme 27-20 ei ole kahjustatud ei naaberkorterite ega hoone kandekonstruktsioone ja püsivust. Lisaks oli asjatundja
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520 arvamusele lisatud elektrikerise paigalduse nõuetekohasuse akt, milles antud järelduse kohaselt on elektrikeris paigaldatud vastavalt kõikidele ohutustehnilistele nõuetele. Arvestades hageja väiteid, ei pruugi nimetatud tõendid asja lahendamiseks olla piisavad, sest neist ei nähtu, et ümberehitatud tehnosüsteemid vastavad nõuetele.
34.Apellatsioonkaebuses tõi hageja esile, et maja projekteerimisel arvestatud seinte heli- ja niiskuskindlus, tuulutus ja ventilatsioon, elektrivõimsus, elektrijuhtmestik, kaitsmed ja kõik muud tehnosüsteemid ja lahendused vastavad projektijärgsele ruumide kasutusotstarbele ja sellest lähtuvatele koormustele. Hoone projekti järgi kostja korterisse sauna ette nähtud ei olnud. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda, et sellist muutust, mis potentsiaalselt võib mõjutada kogu hageja korteriomandit, ei viidaks ellu või nagu antud juhul, et kõrvaldataks sellise nõusolekuta tehtud muudatuse tagajärjed. Vastuses apellatsioonkaebusele leidsid kostjad sisuliselt, et apellatsioonimenetluses on hageja oma väiteid muutnud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagis tõi hageja esile, et korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik – pädevate isikute kontrollita – ümberehitamine on seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara.
35.TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hageja hagiavalduses märkima selgelt väljendatud nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hagis nõuab hageja kostjatelt Juhtme tn 27-20 asuva korteriomandi siseplaneeringu taastamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja nõue, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, selge. Hagis väidab hageja, et tema õigusi rikub ka tehnosüsteemide omavoliline ehitus. Hageja on vormistanud haginõude sõnastuses, milles eeldab sisuliselt, et koos planeeringujärgsete siseseinte taastamisega muudetakse endiseks ka tehnosüsteemide asukoht. Antud haginõude sõnastuses ei pruugi võimaliku hagi rahuldamise korral see hageja soovitud tulemust kaasa tuua. Sellest tulenevalt tuleks hagejal oma nõuet täpsustada.
36.Kuivõrd maakohus ei eristanud hageja väiteid selle kohta, et tema õigusi rikub planeeringu muutus, st siseseinte ümberpaigutamine, kui ka tehnosüsteemide ümberehitamine ilma pädevate isikute kontrollita, leidis ebaõigesti, et hageja õiguste kahjustamine on käesolevas asjas tõendamata, jättis sellest tulenevalt kostjatele selgitamata tõendamiskoormise ning see võis tuua kaasa lõppjäreldusena vale lõpplahendi, siis leiab ringkonnakohus, et ta ei saa ise lõpplahendit teha. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohtul tuleks viia läbi uuesti eelmenetlus ning esitatud ja esitatavaid väiteid ja tõendeid arvestades teha esimesena nõude osas sisuline lahend. See ei ole kooskõlas TsMS §ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mis tuleks kõrvaldada. Asjas tuleb mõlemale poolele anda võimalus täpsustada oma väiteid, sh ka juhul, kui hageja soovib täpsustada oma nõuet või esitada alternatiivseid nõudeid. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus esitada soovi korral ka täiendavaid tõendeid.
37.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-12520 kohtunik
kohtunik
kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.