1.Rahuldada Korteriühistu Liikuri 8A hagi XXXi vastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Kohustada XXXi taastama Tallinnas Liikuri 8a asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad nr 183 ja 184 ja neid läbivad trassid (s.o veetrass, kanalisatsioonitrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale ehitusprojektile, sealhulgas lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid (sealhulgas nende esiseina) ning likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassiga, kanalisatsioonitrassiga ja elektrisüsteemiga.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Liikuri 8a Tallinn asuva kortermaja korteriomanikud on asutanud korteriühistu, kes on käesolevas asjas hageja. Maja null korrus ja esimene korrus on projekti kohaselt mõeldud parkimiskorrusteks, kus asuvad avatud parkimiskohad. Parkimiskohad on kinnistatud korteriomanditena ehk tegemist on korteriomandi eseme reaalosadega. Lisaks asub null korrusel kolm panipaika ja hoone soojussõlm.
2.Kostjale kuuluvad null korrusel parkimiskohad nr 183 ja 184, mis asuvad soojussõlme ja ühele korteriomanikule kuuluva panipaiga vahel. Kostjale majas eluruumi ei kuulu. Kostja parkimiskohti läbivad hoone kaugkütte trass, veetrass, olmekanalisatsioonitrass ja sadeveekanalisatsioonitrass ning elektrivõrk. Parkimiskohtade laes asuvad parkimiskorruse valgustamiseks mõeldud üldvalgustid. Parkimiskohtade tagaseinas on üleval lae ja seina vahel tuulutusava, mis on projekteeritud selleks, et esimeselt korruselt (samuti parkimiskorrus) valguv vesi (sulalumi jne) saaks voolata alla null korrusele ja sealt sadevete renni.
3.Kostja ehitas parkimiskohad nr 183 ja 184 kinni ehk ehitas neile Fibo plokkidest seina ette ja paigaldas metallist välisukse. Kostjal puudus ümberehituseks kaasomanike nõusolek ja seda küsimust ei olnud otsustanud korteriühistu liikmete üldkoosolek (häälteenamusega). 2016. a detsembris pöördus korteriühistu juhatuse poole kostja parkimiskohtade kõrval asuva panipaiga omanik ja kaebas panipaigas ebaloomulikult suure elektritarbimise üle ning avaldas, et ilmselt varastab elektrit kõrval asuvate parkimiskohtade omanik (kostja). Panipaiga elektritarbimist mõõdab eraldi mõõdik. Tavaline tarbimine on olnud 1-2 kW kuus. 2016. a veebruaris hakkas tarbimine kasvama vastavalt 17, 40 ja 300 kW kuus. Kostja parkimiskohtadel elektripistikupesasid ei ole ehk seal puudub elektri tarbimise võimalus.
4.KÜ juhatus palus kostjalt pääsu kinniehitatud parkimiskohtadesse, et saada selgust ebaloomuliku elektritarbimise kohta ning ühtlasi tuvastada, millest võib olla tingitud, et parkimiskohtade kõrval asuva soojussõlme sein, lagi ja põrand on alates 2016. aasta sügisest pidevalt märjad. Kostja keeldus KÜ juhatust parkimiskohtadesse sisse laskmast. KÜ juhatus kutsus kohale politsei ja lukuabi, kes avas kostja parkimiskohtade ukse. Ilmnes, et kostja on parkimiskohad ümber ehitanud eluruumideks ja tegemist on funktsionaalse korteriga, kus on esik, elutuba avatud köögiga (koos köögimööbliga), WC ja duširuum.
5.Kostja on teinud eraldi (ebaseadusliku) ühenduse hoone veetrassi, mille kaudu ta tarbib vett, ning eraldi (ebaseadusliku) ühenduse hoone elektrisüsteemi, mille kaudu ta tarbib elektrit. Tõenäoliselt on kostja loonud ühenduse ka hoone küttesüsteemiga (st parkimiskohtade lae all asuva keskküttetrassiga), et nimetatud eluruume kütta, kuna parkimiskorruseid ei köeta ja eluruumides oleks ilma kütteta külm. WC ja duširuumi äravoolu on kostja juhtinud sadeveekanalisatsiooni.
6.Tagaseinas üleval lae ja seina vahel varem asunud projektikohase tuulutusava on kostja kinni ehitanud ja juhtinud I korruselt valguva vee selleks kilest rajatud isolatsiooni abil kõrvalasuvasse panipaika ja termosõlme. Ilmselt samal põhjusel on viimaste seinad, lagi ja põrandad pidevalt märjad ning on oht, et puuduva tuulutuse ja pideva niiskuse tõttu tekib hallitus, mis rikub maja. Ümberehituseks puudub projekt ja nõutavad kooskõlastused.
7.Hoolimata KÜ juhatuse korduvatest taotlustest ei võimaldanud kostja KÜ juhatuse liikmetele sissepääsu kinni ehitatud parkimiskohtadesse, mistõttu pidi hageja tegema ruumi pääsemiseks ja kaasomandi esemeks olevate trasside ja elektrisüsteemi kontrollimiseks kulutusi. Hageja tasus ukse avamise ja uue luku paigaldamise eest 81 eurot ja elektrisüsteemi kontrollimise eest 48 eurot. Elektrik tuvastas, et parkimiskohtade nr 183 ja 184 tarbeks oli loodud omavoliline elektriühendus, mis tarbib elektrit kõrval asuvast panipaigast nr 352. Omavoliline ühendus lülitati välja. Hageja on esitanud kostjale nimetatud kulude hüvitamiseks arve. Kostja ei ole arvet tasunud.
8.Hageja palub kohustada kostjat taastama Tallinnas Liikuri 8a asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad nr 183 ja 184 ja neid läbivad trassid (so veetrass, kanalisatsioonitrass, küttetrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale ehitusprojektile, sh lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid, sh nende esiseina ning likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassiga, kanalisatsioonitrassiga, küttetrassiga ja elektrisüsteemiga. Määrata, et XXX on kohustatud täitma kohtuotsuses märgitud kohustuse hiljemalt kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Mõista XXXilt välja KÜ Liikuri 8A kasuks 129 eurot. Mõista XXXilt välja KÜ Liikuri 8A kasuks alates hagi esitamisest (so alates 08.03.2017) sissenõutavaks muutunud viivis määras 0,03% põhivõla summast (so 129 eurot) päevas. Otsustada, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. 2010. aastal pöördus kostja hageja juhatuse liikme poole palvega lubada ehitada oma parkimiskohtade ümber seinad, et tekiks kinnine ruum. Hageja juhatuse liige lubas seda teha. 2010. aasta kevadel toimus KÜ Liikuri 8A üldkoosolek, kus kostja ümberehitust arutati ja korteriühistul ei olnud vastuväiteid kostja poolt tehtud ümberehituse kohta.
10.Kostja parkimiskohti läbivad hoone veetrass, sadeveekanalisatsioonitrass, kaugkütte trass, olmekanalisatsioonitrass ja elektrivõrk. Kostja mitteeluruumis puudub ühendus hoone kaugkütte trassiga, sadeveekanalisatsioonitrassiga, olmekanalisatsioonitrassiga
ning elektrivõrguga. Hageja poolt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ruumis on ühendus olmekanalisatsiooniga ja kaugkütte trassiga. Kostja mitteeluruumis ei ole ühendust sadeveekanalisatsiooniga. Peale vastava akti koostamist kostja katkes ühenduse sadeveekanalisatsiooniga.
11.Kostja mitteeluruumis on olemas hoone veetrassiga ühendus, millele on paigaldatud veearvesti. Hetkel kostja ei kasuta vett selle ühenduse kaudu, kuna puudub vastav kooskõlastus hagejaga. Kostja mitteeluruum oli ühinenud kõrvalasuva panipaiga elektrivõrguga eksimuse tõttu. Hetkeseisuga elektriühendus puudub.
12.Kostja ehitas tagaseinas tuulutusavad kinni juba 2010. aastal. Tuulutusava kinniehitamine vastab ehitusele esitatavatele nõuetele ega riku maja konstruktsioone. Panipaiga ja soojasõlme seinad, lagi ja põrandad olid pidevalt märjad ka enne tuulutusavade kinniehitamist.
13.Kostja poolt ehitatud sein asub osaliselt parkla üldalal ehk maja kaasomandil. Tegemist on alaga posti keskelt posti välispiirini, mille pind on äärmiselt väike. Seina ehitamine kaasomandi osale ei riku teiste kaasomanike õigusi ega takista neil kasutamast parkla üldalasid oma äranägemisel. Kostja ehitas seina kaasomandi osale, kuna selline oli kokkuleppe hageja juhatuse liikmega. Kostja parkimiskohtade laes ei olnud üldvagustit ja seetõttu kostja neid ei eemaldanud.
14.Hageja ei pöördunud kostja poole taotlustega võimaldada hagejale sissepääsu kinni ehitatud parkimiskohtadesse. Kostja kasutas enda oma korteriomandi reaalosa oma äranägemise järgi, mida lubab teha KOS § 10 lg 1. Kostja on seisukohal, et oma reaalosa ümberehitamiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Kostja on ühinenud hoone veetrassiga, tegi seda ehitusele esitatavate nõuetega ja paigaldas ühenduse ette veearvesti.
15.Hageja nõue kohustada kostjat taastama endisel kujul parkimiskohasid ja hoone kommunikatsioonitrassid ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna kostja poolt teostatud ümberehitus toimus 2010. aastal ja hageja teadis sellest ja teda ja teiste kaasomanike võimalike õiguste rikkumisest alates 2010. aastast. Hageja ei esitanud oma nõuet mõistliku aja jooksul.
16.Kostja poolt tehtud ümberehitusega oli küll välistatud auto parkimise võimalus antud alal, kuigi muu sõidukite parkimine ei ole välistatud, mistõttu kostja jääb seisukohale, et parkimiskohtade senine kasutusotstarve ei ole muutunud. Antud parkimiskohtadel võib parkida mopeedi, jalgratta jne. Ühtegi õigusaktiga ega Liikuri 8a kaasomanike kokkuleppega ei ole reguleeritud küsimust, et parkimiskohad on mõeldud ainult autode parkimiseks.
17.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on hea usu põhimõttega vastuolus ka järgmistel põhjustel. Kostja on muutnud ühiskommunikatsioone, tegi endale ühendust veetrassiga, et kasutada vett oma parkimiskohtadel. Kostja tegevus oli suunatud sellele, et ta saaks kasutada veetrassi oma korteriomandis. Kostjal ei ole võimalik tõendada, et tal oli ümberehituse tegemiseks minimaalne kaasomanike häälteenamuse nõusolek, kuna sellise nõusoleku andmist teistelt kaasomanikelt kostja ei ole kunagi nõudnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.Poolte vahel puudub vaidlus küsimustes, et Liikuri 8A Tallinn kinnisasja korteriomanikud on asutanud korteriühistu, nimetatud asjaolu nähtub ka Äriregistri
väljavõttest (tlk 6). Kostjale kuuluvad Liikuri 8A Tallinn kinnisasjal asuva hoone null korrusel parkimiskohad nr 183 ja 184, mida kinnitavad kinnistusraamatu väljavõtted (tlk 23-26). Kostja on talle kuuluvatele parkimiskohtadele seina ette ehitanud ning nähtuvalt asjas esitatud fotodelt on parkimiskohad ümber ehitatud viisil, et vastavas ruumis on võimalik igapäevaselt elada (tlk 16-22, 30-33).
20.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat taastama Tallinnas Liikuri 8A asuva hoone null korrusel parkimiskohad nr 183 ja 184 ja neid läbivad trassid (veetrass, kanalisatsioonitrass, küttetrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt ehitusprojektile, sealhulgas lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid (muuhulgas esiseina) ning likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassiga, kanalisatsioonitrassiga, küttetrassiga ja elektrisüsteemiga. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 129 eurot ja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest. Hageja soovib kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist, kuna kostja ei võimaldanud juurdepääsu kinni ehitatud parkimiskohtadele ning hageja oli sunnitud tegema kulutusi parkimiskohtade ette ehitatud ukse avamiseks summas 81 eurot ja elektrisüsteemi kontrollimiseks summas 48 eurot.
21.Kostja vaidleb esitatud nõuetele vastu, kuna kostja ehitas parkimiskohtadele seina ette hageja juhatuse liikme nõusolekul ning kostja parkimiskohtadel puudub ühendus hoone ühiskommunikatsioonidega. Samuti ei ole kostja hagejale kahju põhjustanud, kuna hageja ei pöördunud kostja parkimiskohtade juurde pääsemiseks vastava palvega esmalt kostja poole, et kostjal oleks olnud võimalik vabatahtlikult parkimiskohtadele ligipääs tagada.
22.Kohus analüüsib esmalt hageja õigust kostja suhtes nõue esitada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-14 p-s 10 asunud seisukohale, et Riigikohus on korteriühistu õigusi analüüsides korduvalt leidnud, et korteriühistul on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt nt Riigikohtu 10. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04, p 23; 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-183-04, p 17; 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10; 23. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 15). Muu hulgas on Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 14. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-11, p 25; 27. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-12, p 10). Kohus leiab, et antud juhul, kus vaidlus puudutab korteriomanike nõudeid teise korteriomaniku vastu ning samuti ühiste kommunikatsioonide kasutamise küsimust, on hagejal kui korteriühistul õigus korteriomanike nimel kostja vastu nõue esitada.
23.Hageja on esitanud nõude kohustamaks kostjat parkimiskohtade endisel kujul taastamiseks ning veetrassiga, kanalisatsioonitrassiga, küttetrassiga ja elektrisüsteemiga omavoliliselt loodud ühenduste likvideerimiseks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja on kinnisasjal Liikuri 8A Tallinn tegutsev korteriühistu ja kostja on korteriomanik Liikuri 8A Tallinn asuval kinnistul, tuleb asja lahendamisel kaaluda
korteriomandiseaduse (KOS) § 11, § 12 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, 5, § 74 lg 1 kohaldamist.
24.Kohtu hinnangul esineb antud juhul alus asuda seisukohale, et kostja on teinud kaasomandisse kuuluva eseme ümberehituse KOS § 1 lg 2 mõttes. Nimelt tuleneb KOS § 1 lg-st 2, et kaasomandi ese on korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis korteriomandiseaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Lähtudes KOS § 1 lgst 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud ja elektrijuhtmed korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-117-14, p 12).
25.Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on teinud ümberehitustöid seoses kaasomandisse kuuluva veetrassiga, sadeveekanalisatsioonitrassiga ja elektrisüsteemiga. Nimelt nähtub AS Tallinna Vesi objekti ülevaatuse aktist (tlk 28), et tehniline inspektor on 03.01.2017 tuvastanud, et Liikuri 8A kinnistul on parkimiskohtade 183 ja 184 omanik ühendanud oma olmekanalisatsiooni sadeveekanalisatsiooni. Samuti on kostja 30.03.2017 menetlusdokumendi punktis 1.6 kinnitanud, et kostja parkimiskohtadel on olemas ühendus hoone veetrassiga (tlk 48). Kohtu hinnangul tõendavad ühendust veetrassi ja sadeveekanalisatsioonitrassiga ka kostja parkimiskohtadel tehtud fotod, millest nähtuvalt on kostja parkimiskohtadele ehitatud wc-pott (tlk 16), dušinurk (tlk 22, 32) ja kraanikauss (tlk 31), mille kasutamiseks pidi olema tagatud veeühenduse olemasolu ja samuti vee äravool kanalisatsiooni.
26.Samuti on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kostja on loonud ühenduse kinnisasjal asuva hoone ühise elektrisüsteemiga. Nimelt nähtub Haabersti Halduse OÜ 28.12.2016 aktist (tlk 27), et boksi nr 183/184 on viidud kõrvalasuvast panipaigast omavoliline elektriühendus. Täiendavalt tõendavad kostja parkimiskohtadel elektriühenduse olemasolu fotod (tlk 17, 33), millelt on näha, et kostja parkimiskohtadele ehitatud ruumidesse on paigaldatud valgustid ning toimib ka elektrienergiaga varustatus, kuna valgustid töötavad. Lisaks nähtub fotodelt (tlk 18-19), et kostja parkimiskohtadele on ehitatud elektripistikupesad, mis tähendab, et nende tarbeks oli vajalik elektriühenduse loomine.
27.Kostja on esitanud seoses elektriühendusega vastuväited, et elektriühendus oli loodud eksimuse tõttu ja nüüdseks on elektriühendus välja lülitatud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole asjakohad. Nimelt ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et elektriühenduse ning sellega kaasnenud valgustite ja pistikupesade paigaldamine oleks saanud toimuda eksimuse tõttu. Samuti ei tähenda kostja väide, et nüüdseks on elektriühendus välja lülitatud, et taastud oleks endine olukord, kuna üksnes elektrienergiaga varustamise katkestamine ei tähenda, et kostja loodud ühendus ühiselektrisüsteemiga oleks eemaldatud ning endine olukord taastatud.
28.Hageja on asunud seisukohale, et kostja on loonud ühenduse ka ühise küttetrassiga. Kohus on 15.05.2017 määruses hagejale selgitanud, et hagejal tuleb vastava väite kohta esitada tõendid (tlk 86). Hageja on 05.10.2017 kohtuistungil kinnitanud, et hageja ei ole
vastava asjaolu tõendamiseks tõendeid esitanud (tlk 103 pöördel). Hageja selgituste kohaselt on siiski tõenäoline, et kostja on ühenduse küttetrassiga loonud, kuna parkimiskorruseid muidu ei köeta. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks loonud ühenduse ühise küttesüsteemiga ning kohtu hinnangul ei piisa vastava asjaolu tuvastamiseks ka üksnes tõenäosusteooria hindamisest. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue kohustamaks kostjat likvideerima ühendus küttetrassiga tuleb rahuldamata jätta.
29.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-155-14 p-s 13 märkinud, et juhul, kui üks kaasomanik asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, võivad teised kaasomanikud AÕS § 74 alusel nõuda endise olukorra taastamist. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kohus on seisukohal, et AÕS § 74 lg 1 kohaldamisel on keskne küsimus, kas kostja on ümberehituste tegemisel asja või selle otstarvet oluliselt muutnud. Juhul, kui leiab tuvastamist, et kostja tegi kaasomandisse kuuluva asjaga toiminguid, mis jäi asja tavapärase kasutamise piiridesse, tuleb kostjal AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt tõendada kaasomanike häälteenamuse olemasolu.
30.Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja on läbi viinud kaasomandisse kuuluva veetrassi, kanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemi ümberehitamise, mis tähendab, et kostjal pidi selleks olema kas kõigi või vähemalt poolte kaasomanike nõusolek sõltuvalt sellest, kas leiab tuvastamist, et kostja tegi kaasomandisse kuuluvate ühiskommunikatsioonidega seoses ümberehitusi viisil, mille kohaselt ümberehitused jäid asja tavapärase kasutamise raamidesse või mitte. Kohus märgib, et KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-16-12520 leidnud, et KOS § 10 lg-s 2 sätestatud korteriomaniku kohustust kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt tuleb mõista ka selliselt, et ei ole lubatud ümber paigutada tehnosüsteeme, mille tagajärjel muutub korteriomandi reaalosas olevate ruumide kasutamise otstarve. Kohus leiab, et antud juhul on kostja teinud ühiskasutuses olevate kommunikatsioonidega ümberehitusi sellises mahus, et see on toonud kaasa ühiskasutuses olevate kommunikatsioonide ja kostjale kuuluvate parkimiskohtade olulise muutumise, kuna kostja on nähtuvalt asjas esitatud fotodest viinud ühiskommunikatsioonid ka pinnale, kus neid ei olnud ettenähtud, ning asunud parkimiskohti kasutama sisuliselt eluruumidena. Seega on kohtu hinnangul antud juhul tegemist asja olulise muutmisega AÕS § 74 lg 1 mõttes.
31.Kohus on kostjale 15.05.2017 määruses selgitanud, et kostja kohustus on tõendada, et kostjal oli ümberehituste tegemiseks olemas teiste kaasomanike nõusolek (tlk 86). Kostja on 22.05.2017 menetlusdokumendis avaldanud, et kostjal ei ole võimalik tõendada, et kostjal oli kaasomanike nõusolek, kuna kostja ei ole sellise nõusoleku andmist teistelt kaasomanikelt kunagi nõudnud (tlk 89 pöördel). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust on tuvastamist leidnud, et kostjal ei olnud ümberehituste tegemiseks teiste kaasomanike nõusolekut ja kostja on asja oluliselt muutnud, mis tähendab, et hagejal on lähtuvalt AÕS § 74 lg-st 1 ja eelviidatud Riigikohtu lahenditest õigus nõuda kostjalt veetrassi, sadeveekanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemi endise olukorra taastamist.
32.Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjat lammutama parkimiskohtade 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid ja taastama parkimiskohtade endine olukord vastavalt ehitusprojektile. Kohus märgib, et korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §d 10 ja 11. KOS § 12 lg 3 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-16-12520 kohaselt võib KOS § 12 lg-s 3 sätestatud seaduseks pidada näiteks ehitusseadust. Kostja enda väidete kohaselt alustas ta ehitustegevusega juba 2010. aastal ning nimetatud ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 1 järgi tuli ehitada vastavalt ehitusprojektile ja lg 2 järgi pidi ehitustegevuseks olema ehitusluba.
33.Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja teinud talle kuuluvatel parkimiskohtadel ümberehitusi viisil, millest tulenevalt ei vastanud kostja tegevus ehitusseadusest tulenevatele nõuetele ning samuti ei kasuta kostja parkimiskohti kooskõlas nende otstarbega. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostjal oli parkimiskohtadel tehtud ümberehitusteks olemas ehitus- või kasutusluba või et ümberehitus oleks toimunud vastavalt projektile. Nähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 e-kirjast (tlk 38) ei ole Liikuri 8a Tallinn korterelamul hetkel kehtivaid ehitusteatisi ja -lube. Samuti on Päästeameti Põhja Päästekeskuse juhtivinspektor Liikuri 8A Tallinn esindaja kirjale vastanud, et hoone keldriparklasse on tekkinud ruumid, mis puuduvad Põhja Päästekeskuse poolt kooskõlastatud projektis (tlk 37). Politsei ja Piirivalveameti 09.01.2017 teatise (tlk 36) kohaselt on kostja politseile kinnitanud, et pöördub ehitusloa saamiseks Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole, mis tähendab, et nimetatud ajal kostjal ehitusluba või vajalike ametkondade kooskõlastust ei olnud. Seega on kostja parkimiskohad ümber ehitanud sisuliselt eluruumideks ilma, et see oleks olnud kooskõlas kohustuslike lubade või projektidega. See tähendab, et kostja ei ole talle kuuluvaid parkimiskohti kasutanud seadusega kooskõlas ning samuti on kostja muutnud parkimiskohtade otsarvet.
34.Kostja on väitnud, et tal oli 2010. aastal ehitustöödeks olemas hageja juhatuse liikme nõusolek, kuid kohus märgib, et tulenevalt AÕS § 72 lg-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1 ei piisa ümberehitustöödeks korteriühistu juhatuse liikme nõusolekust, vaid olemas peab olema vähemalt poolte kaasomanike heakskiit. Täiendavalt on kostja väitnud, et talle on antud nõusolek parkimiskohtade kinniehitamiseks korteriühistu 2010. aasta koosolekul, kuid nähtuvalt hageja 2010. aasta üldkoosoleku protokollidest (tlk 78-84) vastavasisulist otsustust ei nähtu. Seega on kostja vastuväited põhjendamatud.
35.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõue ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna kostja tehtud ümberehitused ei kahjusta kellegi huve. Kohus leiab, et antud juhul puudub alus asuda seisukohale, et hageja on esitanud nõude, mis ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna hagejal kui korteriühistul on õigus oma liikmete nimel esitada nõudeid, et tagada ühiskommunikatsioonide seadusega kooskõlas olev kasutamine ning vältida nende omavolilise ümberehitamisega kaasnevad kahjustused. Samuti tuleb lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest asjas nr 2-16-12520 eeldada, et juhul, kui on toimunud tehnosüsteemide ümberehitamine, on tegemist teistele kaasomanikele kahju põhjustava olukorraga, välja arvatud juhul, kui ümberehitustöid teostanud kaasomanik tõendab, et teostatud ümberehitus on elamule ja selle kasutajatele ohutu. Antud juhul kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole.
36.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue parkimiskohtade nr 183 ja 184 endisel kujul taastamiseks tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et Liikuri 8A Tallinn asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad nr 183 ja 184 tuleb taastada vastavalt kohtuotsusele lisatud ehitusprojektile.
37.Hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude põhjendusel, et kostja ei taganud ligipääsu kinniehitatud parkimiskohtadele nr 183 ja 184, mistõttu hageja pidi ukse avamise ja uue luku paigaldamise eest tasuma 81 eurot. Samuti pidi hageja tasuma 48 eurot elektrisüsteemi kontrollimise eest. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude alus saab olla KOS § 11 lg 1 p 3, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa kuuluda kohaldamisele võlaõigusseadusest tulenevad deliktiõiguse sätted, kuna Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-12 p-s 10 leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid.
38.Kostja on esitanud hageja kahju hüvitamise nõudele vastuväite, et hageja oleks pidanud enne kostja ruumidesse sissepääsemiseks kõrvalise abi kasutamist pöörduma kostja enda poole ja kostja oleks saanud vabatahtlikult avada talle kuuluvate ruumide ukse. Kohus märgib, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on pöördunud kostja poole ning palunud kostjal võimaldada juurdepääs kostja omandis olevatele parkimiskohtadele ja kostja parkimiskohtade raamesse jäävale elektrisüsteemile. Sellest tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust võimaldada hagejal juurdepääs kostjale kuuluva korteriomandi reaalosale, mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda kahju hüvitamist seoses sellega, et hageja kasutas kostja parkimiskohtadele juurde pääsemiseks OÜ Lukuabi teenust ja elektrisüsteemi kontrollimiseks Haabersti Haldus OÜ teenust. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
39.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on esitanud taotluse, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustaks kostjat täitma kohtuotsuses ettenähtud likvideerimistööd 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on 2 kuud piisavalt pikk aeg, et võimaldada kostjal likvideerida kostja loodud ühendused ühiskommunikatsioonidega ning lammutada ehitatud ruumid.
40.TsMS § 442 p-st 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Antud juhul on kostja esitanud 23.10.2017 menetlusdokumendis taotluse ennistada tähtaeg hageja menetluskuludele vastuväidete esitamiseks, kuna kostja 23.10.2017 vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale on esitatud hilinenult. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 67 on võimalik ennistada seaduses sätestatud tähtaega, kui menetlusosalisel ei olnud võimalik mõjuval põhjusel tähtaega järgida. Käesoleval juhul on kohus määranud 06.10.2017 kohtuistungil, et pooltel tuleb vastuväited menetluskuludele esitada 7 päeva jooksul alates kohtuistungi
toimumisest. TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Antud juhul toimus kohtuistung 06.10.2017, mis tähendab, et tulenevalt TsMS § 176 lg-st 8 pidi kostja vastuväited esitama hiljemalt 13.10.2017. Kostja palub tähtaja ennistamist, kuna kostja väidete kohaselt ei võimaldanud kostja vähene eesti keele oskus kostjal menetlusdokumente piisavalt kiiresti koostada. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, kuna kostjal oli 06.10.2017 kohtuistungil nõustaja, kes valdas piisaval tasemel eesti keelt ning kes oli võimeline kostjale kohtu määratud korraldused koheselt edasi andma. Samuti oli kostja nõustaja eesti keele oskus piisav, et vormistada 7 päeva jooksul vastuväited menetluskulude. Ka juhul, kui kostja pidi menetluskuludele vastuväidete koostamiseks kasutama tõlgi abi, ei ole tegemist niivõrd mahuka dokumendiga, et seda ei oleks olnud võimalik teha 7 päeva jooksul.
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 132 lg 1 alusel on hagihind 3 639,32 eurot. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hageja esitatud nõuded kuulusid rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.