Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-129963
Tsiviilasi
AS STV hagi Xxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
195,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS STV (registrikood 10059388, asukoht Valge 6-4, 11413 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (e-post [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn, e-post xxx) Lihtmenetluses
Menetluse liik
Rahuldada AS STV hagi Xxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Välja mõista Xxxpõhivõlgnevus 139,01 eurot AS STV kasuks. Välja mõista Xxxviivis 44,70 eurot AS STV kasuks. Välja mõista XxxAS STV kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 139,01 eurot) alates 13.04.2017. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Asjaolud ja hageja nõue 15.03.2017.a esitas AS STV kohtule avalduse Xxxvastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse summas 139,01 eurot ja viivise perioodi 01.06.2013. a kuni 21.12.2016.a eest summas 138,96 eurot väljamõistmiseks. 4.01.2017.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. Xxxesitas 6.01.2017.a nõudele vastuväite, millest nähtuvalt tunnustab nõuet, kuid soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel 10,20 euro suuruste osamaksetena. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 27.03.2017.a määrusega AS-i STV esitama nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis (tlk 51). Kohtule 12.04.2017.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.09.2012.a lepingu nr 448521 (edaspidi leping), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja arveid ei tasunud ja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 139,01 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused ja hinnakiri. Tüüptingimuste kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,3 % tasumata üürisummalt päevas ja teenustasu maksmisega viivitamisel 0,15% päevas. Hageja on hagiavalduse esitamise seisuga arvestanud viiviseid summas 44,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 139,01 eurot ning viivised 44,70 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks mittemuutunud viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga, alates 13.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kuigi kostja soovis võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut (tl 78, 79, 85, 86), ei ole pooled kompromissi sõlminud. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 12.09.2012.a lepingu nr 448521, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed, kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele (tlk 56-57). Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on AS STV tüüptingimused ja hinnakiri (tlk 6263). Hageja on kostjale esitanud osutatud teenuse eest arveid (tlk 57-60), kostja arveid ei tasunud ning kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle.
VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse ning seadmete kasutamise eest summas 139,01 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kuivõrd kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 139,01 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tüüptingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,3 % tasumata üürisummalt päevas ja teenustasu maksmisega viivitamisel 0,15% päevas. Kohus on seisukohal, et pooled on lepingu sõlmimise ajal sellise viivisemääraga nõustunud, mistõttu puudub kohtul alus pidada viivisemäära põhjendamatuks ning seda vähendada. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist summas 44,70 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel arvestanud viivist perioodi eest 01.06.2013. a kuni 21.12.2016.a eest summas 138,96 eurot. Kuivõrd hageja on hagiavalduses viivisenõuet vähendanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 44,70 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga, alates 13.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 265 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv kokku 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 190 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot (tlk 69). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 195,31 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks
esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 190 eurot. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Inkasso OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 110 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 185 eurot (s.o riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 110 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.