Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
Tsiviilasi
OŽi hagi ISi vastu 21 329.13 krooni põhivõla ja 6718.70 krooni viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise 05.03.2008.a Tallinnas aeg ja koht Menetlusosalised ja nende Hageja: OŽ (isikukood: 37205080376, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik (asukoht: XXX) esindajad Kostja: IS (isikukood: XXX, elukoht: XXX)
Jätta OŽi hagi ISi vastu 21 329.13 krooni põhivõla ja 6718.70 krooni viivise nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluse kulud kannab hageja OŽ. Menetluskulude jaotus Resolutsioon
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2003.a korteriomandi müügilepingu, millega hageja ostis ja kostja müüs korteriomandi aadressil Gonsiori tn 17-25 Tallinnas. XXX maja haldav OÜ UMK esitas hagejale detsembris 2003.a arve summas 74 000.28 krooni, mis sisaldas detsembrikuu arvet summas 2671.15 krooni ja kostja võlgnevust summas 71 329.13 krooni. Kostja tasus võlgnevusest 50 000.00 krooni, seega jäi võlgnevuseks 21 329.13 krooni. Poolte vahel 21.11.2003.a sõlmitud lepingu p-st 3.3. nähtub, et kostja kohustus kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest hagejale. 2005.a suvel tasus hageja KÜ-le kostja võlgnevuse. Viivise arvutamisel lähtub hageja 21.11.2003.a poolte vahel sõlmitud lepingust, kus viivise määraks on
0,03% päevas. (Periood 01.01.2004.a – 15.11.2006.a, s.o kokku 1050 päeva x põhivõlgnevus summas 21 329.13 krooni x 0,03% = viivise summa 6718.70 krooni.) 20.11.2006.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 21 329.13 krooni ja viivisevõlgnevus summas 6718.70 krooni, kokku 28 047.85 krooni hageja kasuks ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt tasus kostja võlast mitte 50 000.00 krooni vaid 56 329.13 krooni, seega jäi tasumata 15 000.00 krooni. Kostja on seisukohal, et tal ei tule nimetatud summat tasuda, kuna ta ei ole selle eest korteriühistult teenust saanud. Nimelt 2000. aastal korteriühistu korrastas õueala ja rajas parkimiskohad, maksumusega a ́ 7000.00 krooni. Kostja tasus ühe parkimiskoha eest 31.10.2000.a 7000.00 krooni ning taotles lisaks teist parkimiskohta, tasudes selle eest 21.12.2000.a 7000.00 krooni, korteriühistu teise parkimiskoha taotlust ei rahuldanud, kuid tasutud summat ka ei tagastanud. Nimetatud korteri kohal pööningul paikevad korteriomanike kaasomandis olevad keskkütte magistraaltorud, mis on korduvalt lekkinud ja sellega korteri siseviimistlust rikkunud. Kostja esitas korteriühistule nõude 7000.00 krooni suuruse remondikulude hüvitamiseks selliselt, et selle summa võrra vähendaks korteriühistu kostja haldusarveid. 20.03.2003.a korteriühistu juhatus otsustas kostja taotluse rahuldada, kuid raamatupidamises tasaarvestust ei tehtud. Lisaks on korteriühistu suurendanud kostja võlgnevust 1000.00 krooni võrra, arvatavasti 2002.a pearaamatu korrektuuri käigus. Tuginedes eelnenule on kostja seisukohal, et tal puudub seisuga 14.07.2004.a võlgnevus korteriühistu ees, mistõttu puudub hagejal ka õigus temalt viiviseid nõuda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: poolte vahel on 21.11.2003.a sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, hageja on kostja eest tasunud võlgnevuse korteriühistule ning kostja on tasunud 71 329.13 krooni suurusest võlgnevusest korteriühistule 56 329.13 krooni. Pooled vaidlevad järgmises: kas võlgnevuse tekke aluseks olevad arved esitas korteriühistu õiguspäraselt tema poolt osutatud teenuste eest või mitte ning kas kostjal oli kohustus need tasuda. Poolte vahel 21.11.2003.a sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingute lisa nr 1 p
hagejale sellised kulud ning hüvitise maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,03% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. UMK 12.01.2004.a makseteatis/arvega nr 20040128 ja 16.02.2004.a makseteatis/arvega nr 20040228 on tõendatud, et kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest seisuga 31.12.2003.a oli 71 329.13 krooni ja seisuga 31.01.2004.a 21 329.13 krooni, millest saab järeldada, et kostja tasus jaanuaris 2004.a võlgnevusest 50 000.00 krooni. SEB Eesti Ühispank maksekorraldusega nr 557 on tõendatud, et kostja tasus korteriühistule (mitte hagejale) võlgnevusest 17.04.2004.a 6329.13 krooni. Hansapanga konto väljavõttega 02.11.2006.a on tõendatud, et hageja eest tasus 26.05.2005.a ja 29.08.2005.a WLA korteriühistule 36 967.50 krooni kostja võlgnevust. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et hageja on kostja eest tasunud võlgnevuse korteriühistule ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse § 78 lg 4 alusel esitada tagasinõue kostja vastu. Kuna kostja vastuväidete kohaselt on tal võlgnevus 17.04.2004.a seisuga likvideeritud ning korteriühistu on esitanud nõude summas 15 000.00 krooni alusetult teenuste eest, mida kostja ei ole saanud, siis järgnevalt kohus kontrollib korteriühistu poolt 15 000.00 krooni suuruses summas esitatud arvete õigust ja tõendatust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kostja ja KSI K OÜ, mille juhatuse liige on kostja, on SEB Eesti Ühispank 31.10.2000.a maksekorraldusega nr 214 ja 21.12.2000.a maksekorraldusega nr 244 tõendanud, et tasusid parkimiskohtade eest 14 000.00 krooni. SEB Eesti Ühispank 21.03.2003.a maksekorraldusega nr 31 on tõendatud, et KÜ tagastas KSI K OÜ-le parkimiskoha eest 7000.00 krooni. Samas nähtub UMK 15.05.2003.a makseteatisest/arvest, et parkla tasaarvestus summas 7000.00 krooni on lisatud kulukirjena arvele. Kostja on 11.01.2002.a KJ e-kirjaga tõendanud, et korteriühistu on nõus tasuma kostja korteri elutoa lae remondikulud summas 7000.00 krooni, mis osas vähendatakse kostja haldusarve võlgnevust. Korteriühistu raamatupidamise väljavõttest kostja korteri osas aastatel 1999-2002 nähtub, et 2002.a jaanuarikuus on tehtud Pearaamatu järgi +995.00 krooni suurune korrektuur. Hageja ei ole esitanud kostjale tõendeid selle kohta, et kostjal peale 14.07.2004.a võlgnevus korteriühistu ees puudub, ümberlükanud ega esitanud vastavaid tõendeid. Tuginedes eelnenule loeb kohus tõendatuks, et kostjal puudub seisuga 14.07.2004.a võlgnevus korteriühistu ees, mistõttu hagejal puudub õigus VÕS § 78 lg 4 alusel esitada tagasinõue kostja vastu. Kuna kostjal puudub võlgnevus, siis ei ole võimalik kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuselt viiviseid välja mõista. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi ei ole tõendatud ja põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kannab hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.