Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(5)

Tsiviilasi nr 2-05-13283

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Aktsiaselts XX esitas 01.07.2005 Harju Maakohtule hagi R.V. (kostja I) ja V.S. (kostja II) vastu 37 300,75 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks ning R.V. (kostja I) vastu 43 324,44 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus oma 10.04.2006 tehtud hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldas hageja nõude kostja I vastu ning mõistis kostjalt I välja võlgnevuse summas 43 324,44 krooni hageja kasuks. Kohus jätkas menetlust hageja nõude osas summas 37 300,75 krooni, mis tuleneb 26.08.1997 AS Eesti Hoiupank ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingust. AS Eesti Hoiupank ja kostja I sõlmisid 26. augustil 1997 laenulepingu nr 802/V1104, millega AS Eesti Hoiupank andis kostjale I laenu summas 25 000 krooni. Lepingu p 2 järgi oli laenusumma kasutamisel intressimääraks 8% aastas ning laenusumma kuulus tagastamisele igakuiste maksetena summas 1 208,18 krooni vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Laenusumma ja intresside tagastamise lõpptähtpäevaks oli 26. august 1999. Lepingu p 1.3. kohaselt kohustus kostja I tasuma lepingust tulenevate maksetega hilinemisel viivist 0,5% päevas. Kostja II ja AS Eesti Hoiupank sõlmisid 26. augustil 1997 käenduslepingu tagamaks kostja I kohustuste täitmist. Üldteada on asjaolu, et hageja on AS-i Eesti Hoiupank õigusjärglane. Hageja esitas 12. aprillil 2005 kostjatele nõudekirja, milles palus kostjaid võlasumma likvideerida. Kostjad ei ole võlgnevust likvideerinud. Põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 11 371,38 krooni, lepingust tulenev intress 5 930,07 krooni ja viivisvõlgnevus tagastamata laenusumma põhiosalt on 18 828,98 krooni ja viivisvõlgnevus intressilt 1 170,32 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja I koguvõlgnevus hageja ees 37 300,75 krooni. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja II solidaarvõlgnikuna kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ka taotluse kohtukulude – tasutud riigilõiv summas 2 800 krooni ja kantud õigusabikulud summas 1 865 krooni - väljamõistmiseks kostjatelt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja I vastuväited hagile. Hageja väide, et ta esitas kostjale I 12. aprillil 2005 nõudekirja võlasumma likvideerimiseks on eksitav. Hageja esitas kostjale I juba 18. juunil 1999 meeldetuletuskirja nõudega likvideerida võlgnevus hiljemalt 30. juunil 1999. Meeldetuletuskirjas oli märgitud, et juhul, kui kostja I võlga ei tasu, pöördub hageja hagiga kohtusse. Kostja I leiab, et hageja on põhjendamatult kaua viivitanud kohtusse pöördumisega, mille tõttu on ühepoolselt kasvatanud võlasummat juunini 2005. Kostja I tunnistab võlgnevust hageja ees, kuid peab nõutavat summat liiga suureks. Kostja II vastuväited hagile. Kostja II ei tunnista hagi. Kostja II peab tema vastu esitatud hagi põhjendamatuks, väites, et tema ei ole seotud kostja I Eurocardi kasutamisega. Kostja II väidab, et tal puuduvad vahendid hageja nõude rahuldamiseks, kuna tal on kolm ülalpeetavat ja tal puudub vara. Kostja II palub, et teda käesolevast menetlusest välja arvataks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(5)

Tsiviilasi nr 2-05-13283 Kohus tutvunud hagimaterjalidega ja kostjate vastuväidetega leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja I vahel laenulepingu ning hageja ja kostja II vahel käenduslepingu sõlmimise ajal kehtis Eesti NSV Tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 163 kohaselt tekkivad kohustused lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduses või lepingus sätestatule. Vastavalt TsK §-le 174 on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 191 lg 1 järgi kohustub võlgnik maksma kreeditorile kohustise täitmisega viivitamisel leppetrahvi (viivist). TsK § 231 lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad võlgniku kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees solidaarselt. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Hageja ja kostja I sõlmisid laenulepingu, millega hageja andis kostjale I laenu ning kostja I kohustus laenu tagasi maksma. Kostja II ja hageja sõlmisid käenduslepingu, millega kostja II vastutab kostja I kohustuste täitmise eest hageja ees. Kostja II oma vastuväites palub, et teda käesolevast menetlusest välja arvataks, kuna tema ei ole seotud kostja I Eurocardi kasutamisega ning kostja I peab ise kandma võetud kohustused. Kostja II poolt viidatud krediitkaardi kasutamise nõude osas on kohus teinud 10.04.2006 otsuse, mis puudutab ainult kostjat I. Käesolev nõue summas 37 300,75 krooni tuleneb laenulepingust, mida on vabatahtlikult käendanud kostja II, võttes sellega endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad nõuded solidaarselt kostjaga I. Eelpool öeldust tulenedes, kuna kostja I ei ole hagejale laenu tagasi maksnud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 11 371,38 krooni ja intress 5 930,07 krooni. Kostjalt I on 10.04.2006 Harju Maakohtu osaotsusega mõistetud välja 43 324,44 krooni hageja kasuks. Kostja I väidab, et asus välja mõistetud summat tasuma ning on 5 000 krooni kandnud hageja arvele. Kohtutäituri poolt kostjale I esitatud täitmisteates aga ei kajastu juba tasutud summa. Seega palub kostja I veel menetluses oleva nõude summast 37 300,75 krooni maha arvestada tema poolt juba tasutud 5 000 krooni. Kohus ei saa arvestada kostja I sooviga, kuna kostja I asus tasuma 10.04.2006 Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud summat ning nimetatud asjaolu ei puuduta kuidagi käesolevat tsiviilasja. Kostja I peab eelpool nimetatud küsimuses pöörduma kohtutäituri poole ning teavitama teda juba tasutud summadest seoses täiteasjaga 027/2007/547. Viivis laenu põhiosalt on 18 828,98 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates 5. jaanuarist 1999 kuni 26. maini 2005. Kostja I leiab, et võlgnevus on kasvanud sedavõrd suureks hageja tegevusetuse tõttu, kes viivitas põhjendamatult kohtusse pöördumisega. Kostja I vastuväited nõude suurusele on vastuses toodud asjaolusid arvestades käsitletavad tahteavaldusena viivise alandamiseks. TsK § 194 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on

3(5)

Tsiviilasi nr 2-05-13283 ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina) (RKTKo 3-2-1-66-05, p 13). Vaidluse all ei ole, et kostjad on oma maksekohustust rikkunud ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas (lepingu p 1.3.). Ka ei ole kostja I väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (TsK § 191 lg 3). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse leppetrahvinõude sissenõudmisel ei ole aga siiski piiramatud. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada (kuni 1. juulini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108). Seda väljendab ka TsK § 194 lg 1 järgne kohtu võimalus tasumisele kuuluvat leppetrahvi vähendada, kui see on võlausaldaja kahjuga võrreldes ülemäära suur. Sama sätte järgi tuleb leppetrahvi vähendamisel arvesse võtta võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ning võlausaldaja varalist ja muud tähelepanuväärivat huvi (RKTKo 3-2-1-66-05, p 14). Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi (trahvi, viivise) alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (RKTKo 3-2-1-66-05, p 16). Samuti leidis riigikohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis põhivõlga ületava viivisesumma ulatuses kahju. Kohus leiab ka, et hageja ei ole kasutanud oma õigusi heauskselt, kuna on viivitanud kohtusse pöördumisega ebamõistlikult kaua. Hagile on lisatud hageja poolt kostjale I 12. aprillil 2005 saadetud meeldetuletus võla tasumise meeldetuletus, mille kohaselt möödus laenu viimase tagasimakse tasumise tähtaeg 26. oktoobril 1999. Viimase laenu tagasimakse tähtaja ja kohtusse pöördumise ajavahemik on enam kui viis aastat, millise aja eest hageja ka viiviseid nõuab. Ajahetk, mil hageja otsustab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole, on küll tema enda valida, kuid seda vabadust ei tohi kasutada rikastumise eesmärgil ning nõuda võlgnikult viivist viivitusperioodi eest, mis on tegelikult tingitud kreeditori enda tegevusetusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhinõudelt arvestatavat viivist tuleb vähendada kuni põhinõudeni, s.o. 11 371,38 kroonini. Kohus leiab, et hageja nõue tasumata intressidelt arvestatud viivisevõlgnevuse summas 1 170,32 krooni väljamõistmiseks kostjatelt tuleb jätta rahuldamata. TsK § 230 lg 1 kohaselt vastutab täitmisega viivitanud võlgnik kreeditori ees viivitusega tekitatud kahjude eest. Kuigi erinevalt võlaõigusseaduse regulatsioonist (VÕS § 113 lg-d 6 ja 7) ei ole TsK järgi imperatiivset keelatud viivise arvestamine intressi tasumisega viivitamise korral, leiab kohus, et see oleks vastuolus TsK § 230 lg 1, mille järgi on kreeditoril õigus nõuda viivitusega tekitatud kahju (millele vastab VÕS § 113 lg 7, mis käsitleb intressi tasumise viivitamisega

4(5)

Tsiviilasi nr 2-05-13283 tekitatud kahju hüvitamist). Seega intressi tasumisega viivitamine on kaetud kahju hüvitamise regulatsiooniga, mis nõuab kahju tekkimise tõendamist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 11 371,38 krooni, lepingust tulenev intress 5 930,07 krooni ja viivis tagastamata laenusumma põhiosalt 11 371,38 krooni, kokku 28 672,83 (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada seitsekümmend kaks krooni ja 83 senti) krooni. Hageja nõue tasumata intressilt arvestatud viivisvõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt summas 1 170,32 krooni jätta rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostja kanda. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Tulenevalt eelpool öeldust tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldas hagiavaldusega esitatud nõude 77% ulatuses, siis kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja poolt kantud õigusabikuludest kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast summas 1 433,64 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 64 senti) krooni ja tasutud riigilõivust 77%, s. o. 2 156 (kaks tuhat ükssada viiskümmend kuus) krooni.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.