Vaheotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht Istungi aeg
Jane Oidsalu 14. aprill 2008, Tartu Kohtumaja 07.aprill 2008
Tsiviilasja number
2-07-41621
Tsiviilasi
EMT AS hagi X vastu 4 592,06 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja: EMT AS (pk 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala esindajad pst 5, 10143 Tallinn); kostja: X Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 449, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus
o t s u s t a s:
08.oktoobril 2007 esitas EMT AS Tartu Maakohtusse hagi X vastu 4 592,06 krooni nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 17. oktoobril 1998 liitumislepingu, millega hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitati kostjale arved nr 9901614954, 9812494006 ja 9811415266 kokku summas 2 829,35 krooni. Kostja põhivõlg hagi esitamise hetkeks oli 2 296,53 krooni. Hageja on saatnud kostjale ka võlanõude, millest teavitas tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 01.10.2007. Kostja on selleks hetkeks viivituses olnud 3100 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 35 588,00 krooni. Lähtuvalt võlaõiguses kehtivast üldisest hea usu põhimõttest on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 2 295,53 krooni. Koos põhivõla ja viivistega on hageja nõue kostja vastu summas 4 592,06 krooni. Hageja palub kohtul, juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1, esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, tuues välja enda menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 921,17 krooni.
X kinnitas, et temalt olid dokumendid 1998 .a sügisel varastatud ning tema ei ole EMT-ga liitumislepingut sõlminud ning lepingul ei ole ka tema allkiri. Tema on vasakukäeline ning tema allkiri on teistsugune kui lepingul. Dokumentide varguse kohta on ta avalduse esitanud Viljandi Politseiprefektuurile ning asja on seal ka menetletud. X esitas 07. aprillil 2008 toimunud kohtuistungil kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks.
TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus teeb vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks, siis leiab kohus, et esinevad asjaolud vaheotsuse tegemiseks. Kohus võtab käesoleva vaheotsusega seisukoha aegumise kohaldamise suhtes. Poolte vahel sõlmiti väidetav liitumisleping 17.novembril 1998. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale 3 arvet, millede makse laekumise tähtajad olid vastavalt30.11.1998, 31.12.1998 ja 30.01.1999 , summades 2206.40, 167.35 ja 345.60 krooni. Hageja esindaja Julianuse Inkassso on esitanud kostjale võlanõude 12.02.1999. eelnimetatud arvetel näidatud summade sissenõudmiseks. VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on aegumistähtajaks kolm aastat. Sellest johtuvalt oli hagi esitamise viimane kuupäev 01.07.2005. Hagi tegeliku esitamise päevaks, s.o.08.10.2007 on hagi aegunud. Asjas ei ole ka tõendeid , et kostja X oleks tahtlikult kohustust rikkunud.
Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus aegumise nõude arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja poolt esitatud taotluse põhjal arvestab kohus aegumist ja otsustab, et hagi on aegunud. Arvestades TsÜS § 142 lõiget 1, mille kohaselt ei ole kostja kohustatud aegumise tõttu oma kohustust täitma ja väljakujunenud kohtupraktikat (RKTKo nr 3-2-1-92-02, kus Riigikohus märgib, et kui hageja taotleb aegumise kohaldamist, pole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine, seda ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.), jätab kohus hagi sisu puudutavad argumendid tähelepanuta. Juhindudes VÕSRS § 9 lg-st 1 ja lg-st 2, TsÜS § 143 ja § 146 lg-st 1 ja TsMS § 449 lg-st 3 kohaldab kohus EMT AS hagis X vastu 4 592,06 krooni nõudes aegumist ja jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.