Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-24-08 Tartu, 14. aprill 2008. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik OÜ Calamaris hagi Nadeþda Tðernii vastu 384 046 krooni 90 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-23714 Nadeþda Tðernii määruskaebus Hageja OÜ Calamaris (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja Nadeþda Tðernii (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik 24. märts 2008. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada Jürgen Kirsisele Nadeþda Tðernii määruskaebuselt 10. detsembril 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Calamaris (edaspidi hageja) esitas 25. juunil 2007 Harju Maakohtule hagi Nadeþda Tðernii (edaspidi kostja) vastu 384 046 krooni 90 sendi nõudes. Nõude aluseks on 11. märtsi 2002. a leping, millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale AS PRAXEDES võlgnevus. 19. aprillil 2004 loovutas hageja selle nõude Julianuse Inkasso Agentuur AS-le, kes loovutas nõude tagasi hagejale 15. mail 2007.
2.
Kostja esitas maakohtule vastuse, milles leidis, et menetlus asjas tuleb lõpetada, kuna poolte vahel on samas vaidluses jõustunud kohtuotsusega menetlus lõppenud.
3.Harju Maakohus lõpetas 3. septembri 2007. a määrusega asja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Tsiviilasjas nr 2-05-18874 on hageja esitanud kostja vastu sama nõude, milles kohtuotsus on jõustunud. Nimetatud otsusega tuvastas kohus, et hagejal ei ole lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, sest Julianuse Inkasso Agentuur AS ei ole nõuet hagejale tagasi loovutanud. Asjaolu, et hageja on esitanud uue tõendi nõude hagejale tagasiloovutamise kohta, ei muuda hagi alust. Kohtusse pöördumise aluseks tsiviilasjas nr 2-0518874 oli samuti asjaolu, et hageja arvates oli tal 11. märtsi 2002. a lepingust tulenev nõue kostja vastu.
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on hagi aluseks veel ka asjaolu, et hageja omandas nõude 15. mail 2007. Seda asjaolu 29. märtsi 2007. a otsuse tegemise ajal ei esinenud. Ei saa jätta käsitlemata uue asjaoluna nõude omandamist olukorras, kus varasem hagi on
jäetud rahuldamata just nõude puudumise tõttu.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. novembri 2007. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtusse tagasi. Ringkonnakohus leidis, et puudub TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. Hagi ei ole esitatud samal alusel, kuna hagi alusesse on lisatud asjaolu, et Julianuse Inkasso Agentuur AS loovutas 15. mail 2007 hagejale nõude tagasi. Tsiviilasjas nr 2-05-18874 ei ole kohus hageja nõuet sisuliselt arutanud, kuna leidis, et nõude loovutamise tõttu hagejal nõue puudub.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et olemasoleva kohtupraktika kohaselt ei anna mitte igasugune lisandunud faktiväide võimalust esitada uus hagi, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja. Lihtkirjaliku nõude loovutamise lepingu vormistamine ei saa olla selline asjaolu, mis annaks hagejale võimaluse teist korda pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samas vaidluses. Hageja oleks saanud nõude loovutamise lepingu esitada eelnevas tsiviilasjas, kuna kostja väitis juba esimeses tsiviilasjas nr 2-05-18874 esitatud vastuses, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Kui ringkonnakohtu seisukoht jääb muutmata, tekib pretsedent, mille järel hakatakse nõudeid pärast ebaõnnestunud kohtumenetlust hulgaliselt loovutama, et saaks uuesti samadel alustel asja menetleda. Ringkonnakohus on vaidluse lahendamisel rikkunud TsMS § 667 lg 1 nõuet lahendada määruskaebus põhjendatud määrusega. Väär on ringkonnakohtu väide, et tsiviilasjas nr 205-18874 ei ole kohus sisuliselt hageja nõuet arutanud. Kohus arutas asja sisuliselt, st menetluses toimus mitu kohtuistungit, mõlemad pooled esitasid asjas mitmeid kirjalikke vastuseid teise poole kirjalikele seisukohtadele ning kohtuistungil kuulati üle tunnistajaid.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti juhul, kui hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus.
10.TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 433 lg 2 kohaselt võib
maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kostja on esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu menetluse lõpetamise määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtusse tagasi. Kolleegium leiab, et määrus, millega ringkonnakohus tühistab menetluse lõpetamise määruse, on võrdsustatud määrusega, millega kohus ei lõpeta asja menetlust. Edasikaebeõigust määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust, reguleerib TsMS § 433 lg 2. TsMS § 433 lg-st 2 tulenevalt on määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust, õigus esitada määruskaebus vaid juhtudel, kui kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi. Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi eelmainitud juhtumiga. Ringkonnakohtu määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seega on kostja esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole edasi kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Samas tuleneb TsMS § 682 lg-st 1 Riigikohtule ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 11 ja 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 6). Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
11.TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.