Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 27. juuni 2025
Tsiviilasja number
2-22-6527
Tsiviilasi
T.D hagi U.P vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. veebruari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.D apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): T.D (ik: XXX), esindaja Olga VäinaKesler Vastustaja (kostja): U.P (ik: XXX)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2
Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse ekspertiisitasu 6880 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 06.07.2023 ettemaksuna tasutud käekirjaekspertiisi kulu 282 eurot kandis maakohus riigituludesse. Maakohus tühistas otsuse jõustumisel 27.05.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati M.B. pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid 05.10.2023 käekirjaekspertiisi aktis jõudnud järeldusele, et 29.12.2021 testamendile on nime M.B. (tõenäoliselt; arvamuste skaalal aste +2) ja allkirja (arvamuste skaalal aste +1) kirjutanud pärandaja. Tunnistajad J.K., A.M. ja A.K. on kohtuistungil ühiselt kinnitanud, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Kuivõrd 29.12.2021 koduse testamendi allkirjastas pärandaja, siis ei ole testament PärS § 23 lg 1 järgi (s.o allkirjastamise osas) tühine. Postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi 30.06.2024 aktis on eksperdid jõudnud järeldusele, et pärandajal ei esinenud 29.12.2021 koduse testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Arvestades samuti tunnistajate J.K., A.M. ja A.K. ütlusi, leidis kohus, et pärandaja teovõimet ei saa lugeda 29.12.2021 koduse testamendi tegemise osas piiratuks. Kuna pärandaja oli võimeline testamendi tegemise ajal oma tahet avaldama, oma tegusid juhtima ja neist aru saama, siis ei ole testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kohtul ei tekkinud esitatud tõendite pinnalt veendumust, et pärandaja ei saanud aru, mida testament tähendab ning et tal puudus tahe oma vara kostjale jätta. Käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et testamendi kuupäeva 29.12.2021 ei ole kirjutatud testaatori poolt. Seda kinnitasid ka tunnistajad J.K. ja A.K.. PärS § 25 lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmisel testamendi tühisuse ette vaid juhul, kui täidetud on korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada. Asjaolu, et pärandaja ei ole kuupäeva 29.12.2021 kodusele testamendile ise kirjutanud, ei tähenda seda, et testament oleks selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tunnistajate A.M. ja A.K. ütlustega on tõendatud, et testament allkirjastati 29.12.2021, mistõttu on hageja väide, et testamendi koostamise aeg ei vasta testamendis märgitud kuupäevale, ebaõige. 29.12.2021 kodusele testamendile on allkirjad andnud kolm teovõimelist tunnistajat, J.K., A.M. ja A.K., millega on PärS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldus täidetud. Tunnistajad olid 29.12.2021 testamendi allakirjutamise päeval üheaegselt pärandaja juures. Tunnistajad kinnitasid, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Tuginedes Riigikohtu selgitusetele tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08, et PärS § 23 lg 2 ei reguleeri täpselt, kuidas pärandaja peab tunnistajaid teavitama, leidis maakohus, et testamendi koostaja võib teha seda ka siis, kui tunnistajad on tema juurde ilmunud. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. Seega peab testaator PärS § 23 lg 2 järgi tunnistajaid küll ise oma tahtest teavitama, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks seda teha muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sh teoga. Seaduse mõtte kohaselt ei pea testaator tunnistajaid ise kutsuma, vaid seda võib teha ka kolmas isik. Oluline on, et tunnistajad teavad, miks neid kutsuti. Kohtu hinnangul tajusid kõik tunnistajad selgelt pärandaja juuresolekul, et neid kutsuti pärandaja testamenti allkirjastama, kohapeal loeti testament ette ning pärandaja avaldas tahet testamendi tegemiseks. Asjaolu, et koduse testamendi luges ette O. U.P ja testamendi on osaliselt trükiteksti vormis koostanud O. U.P, ei ole aluseks testamendi tühistamiseks, oluline on, et pärandaja on testamendile allkirja andmisega avaldanud tahet tehingu tegemisel. PärS § 23 lg-st 3 tuleneb tingimus, et tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi allkirjastavad tunnistajad ajalises järgnevuses: kõigepealt allkirjastab testamendi testaator ja seejärel tunnistajad. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et PärS § 23 lg-s 3 sätestatud 3
allkirjastamise järjekorda täideti. Samas ei ole PärS § 23 lg 3 kohase allkirjastamise järjekorra rikkumine kohtu hinnangul selline, mis tooks praegusel juhul kaasa testamendi tühisuse. Olulisem on see, et tunnistajad viibisid koos pärandajaga ühel päeval 29.12.2021 koos ning kõik tunnistajad said aru, et nad kirjutavad alla pärandaja kodusele testamendile. Seejuures on tunnistajad kohtuistungil ühiselt kinnitanud, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Eluliselt usutavad on kostja selgitused, et pärandajal oli inimlikel kaalutlustel soov pärandada 29.12.2021 koduse testamendiga oma vara kostjale, kes temaga suhtles ja teda abistas. Kostja kinnitas, et pärandaja matused korraldas tema. Hageja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et pärandajal olnuks teistsugune tahe kui koduses testamendis toodud. Asjas ei esine asjaolusid ega tõendeid, et kodune testament oleks tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et pärandaja allkirjastas 29.12.2021 koduse testamendi ja selles sisalduv oli tema tahe, testamendi tegemisel ei rikutud PärS § 23 vorminõudeid ning pärandaja oli testamendi allkirjastamise ajal teovõimeline. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei olnud. 08.01.2024 määrusega anti hagejale menetlusabi postuumse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisitasu ettemaksu kandmiseks. 02.07.2024 määruse alusel on riigieelarvest välja makstud ekspertiisitasu 6880 eurot. Kuna hagi jäi rahuldamata, mõistis kohus hagejalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 4 alusel riigituludesse välja ekspertiisitasu 6880 eurot ja viivise nimetatud summa tasumisega viivitamisel.
4
TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses nõutud vorminõuete rikkumine piisav alus testamendi tühisuse tuvastamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib sellised puudused lugeda testamendi kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus on tunnistajate ütluseid valesti hinnanud ning kohtu järeldus, et nimetatud rikkumised et too kaasa testamendi kehtetust, on alusetu. Juhul, kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele, palub hageja jätta temalt riigituludesse välja mõistmata ekspertiisitasu 6880 eurot ja jätta see riigi kanda või ajatada ekspertiisitasu tagastamine TsMS § 190 lg 7 alusel võrdsete osamaksetena 68 kuuks. Mõjuvaks põhjuseks on hageja halb majanduslik olukord ning asjaolu, et kohus tuvastas rikkumised koduse testamendi tegemisel, kuid leidis, et need ei too kaasa testamendi kehtetust.
5
Tunnistajate ütlustest (II kd, tl 153-157) nähtub, et kõik tunnistajad viibisid 29.12.2021 üheaegselt pärandaja korteris ning kinnitasid, et testamendi allkirjastas pärandaja. Samuti said tunnistajad aru, et neid kutsuti tunnistajateks testamendi tegemise juurde, testament loeti kohapeal ette ning pärandaja allkirjastas testamendi. Seega tajusid kõik tunnistajad, et pärandaja kirjutas all oma testamendile ning ta oli teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajate ütlused on kooskõlas käekirjaekspertiisi ning kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktide arvamustega. Samuti on maakohus õigesti tuginenud Riigikohtu asjakohasele praktikale (vt Riigikohtu 10.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-08). Eeltoodu kinnitab, et testamendi tegemisel ei ole rikutud PärS § 23 lg 2 nõudeid. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tunnistaja J.K. ei ole tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et pärandaja ei mõistnud testamendi sisu. See, et tunnistajad A.K. ja A.M. said alles pärandaja korteris teada, et nad kutsuti tunnistajateks testamendi tegemise juurde, ei ole PärS § 23 lg 2 nõude rikkumine. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile all kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Asja materjalide kohaselt kirjutasid testamendile alla kõigepealt tunnistajad ja seejärel pärandaja, st testamendi allkirjastamisel ei järgitud PärS § 23 lg-s 3 ettenähtud allkirjastamise järjekorda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud asjaolu ei too kaasa testamendi tühisust ning hageja vastupidine seisukoht ei ole õige. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et testamendile kirjutas tunnistajate juuresolekul alla pärandaja teo- ja otsustusvõimelisena ning sellisel juhul ei ole PärS § 23 lg 3 esimese lause rikkumise tagajärjeks testamendi tühisus. PärS § 25 lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muulviisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Praegusel juhul on testamendile märgitud selle tegemise kuupäev, s.o 29.12.2021 ning asjaolu, et kuupäeva ei ole kirjutanud pärandaja ise, ei too kaasa testamendi tühisust. Maakohus on nimetatud asjaolu õigesti tuvastanud ning sellist seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110). Hageja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.
Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.