Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Hageja esitas 14. veebruaril 2007 Viru Maakohtule hagiavalduse nõudega kohustada kostjat I vabandama hageja ees massimeedias. Hageja esitas 05. juunil 2007 kohtule hagiavalduse täiendamise avalduse, milles esitab nõuded kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päeva jooksul ajalehes „Narvskaja Gazeta“ ümberlükkavaid andmeid selle kohta, et hageja ei ole hagiavalduses märgitud tegevust teostanud ja kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päevalise tähtaja jooksul vabanduse hageja ees. Hageja esitas 28. augustil 2007 avalduse, milles loobus haginõudest, kohustada kostjaid solidaarselt avaldama vabanduse hageja ees ning palus jätta see nõue läbi vaatamata. 1(11)

Viru Maakohtu 10. oktoobri 2007 kohtumäärusega jättis kohus hageja nõude, kohustada kostjaid solidaarselt avaldama vabanduse hageja ees, läbi vaatamata. Viru Maakohus võttis menetlusse hageja nõude kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päeva jooksul ajalehes „Narvskaja Gazeta“ ümberlükkavaid andmeid selle kohta, et hageja ei ole hagiavalduses märgitud tegevust teostanud. Hagiavaldus Viru Maakohtule 05. juunil 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16.detsembri 2006 numbris rubriigis „Resonans“ avaldati kostja I kiri. Nimetatud artiklis oli öeldud, et hageja oma 07. detsembri 2006 artiklis diskrediteeris venekeelseid koole, provotseeris rahvusvahelist vaenu, kutsus mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning moonutas fakte ja ilmselt mustas (kedagi või midagi). Hageja väitel ei avaldanud ta oma 07. detsembri 2006 artiklis mitte midagi selletaolist. Loetletud süüdistused puudutavad ja solvavad hagejat, kui 42-aastase staažiga pedagoogi ja seaduskuulekat inimest sügavalt. Hageja on arvamusel, et oma 07.detsembri 2006 artiklis juhtis ta tähelepanu venekeelsete koolide, sh kooli nr 1 (Kesklinna Gümnaasiumi), üldtuntud probleemidele. Hageja leiab, et kostja I tekitas artikliga hagejale kahju, kuna on rikutud hageja isiklikku õigust heale nimele. Hageja palub kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päeva jooksul ajalehes „Narvskaja Gazeta“ ümberlükkavaid andmeid selle kohta, et hageja ei ole hagiavalduses märgitud tegevust teostanud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 07. detsembri 2006 artikkel (t.l.-6,6a); 16. detsembri 2006 artikkel (t.l.-7, tõlge t.l.-35); 22. detsembri 2006 artikkel (t.l.-8-9, tõlge t.l.-36); tööraamatu koopia (t.l.-10-14); 10. märtsi 2006 artikkel (t.l.-23, tõlge t.l.-37); tööraamatu koopia (t.l.-101); P tööraamatu koopia (t.l.-102); T seletuskiri (t.l.-109); M seletuskiri (t.l.-110); T avaldus (t.l.-115). Kostja I vastus Viru Maakohtule 05.novembril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja I selgitab, et 14. detsembril 2006 arutati Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi koosolekul hageja artikli „Sellest, miks esimene ei ole enam esimene“ sisu. Artikkel ilmus ajalehes „Narvskaja Gazeta“ 07. detsembril 2006. Kostja võttis koosolekust osa Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimehena. Gümnaasiumi pedagoogid olid nördinud hageja artikli sisust ja toonist, toimus artikli arutelu ja mõned õpetajad võtsid ka sõna. Koosolek võttis vastu ühise otsuse sellest, et avaldada ajalehes „Narvskaja Gazeta“ pedagoogilise kollektiivi arvamuse hageja artikli kohta ning pöörduda Ajakirjanike Liidu Eetikanõukogusse. Arvamuse sisu oli koosolekul ette loetud. See dokument kajastab Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi suurema osa arvamuse ning kostja isiklikult ei ole antud arvamuse autor. Väite kohta, et hageja „diskrediteerib venekeelseid koole“, selgitab kostja I, et hageja kirjutas artiklis - „Üldiselt on tänapäevasele venekeelsele haridusele iseloomulik vaikimise sündroom. Õpetajatel on hirm töö kaotamise perspektiivi pärast, mis on tingitud koolide arvu vähenemisest, keeleinspektsioonidest ning eelseisvast haridussüsteemi reformist. Olukord meie koolis on niigi nagu pinguletõmmatud keel. Aga ilmuvad veel vene koolide direktorid, kes, selleks et teha oma ülemustele meelehead ning enda karjääri huvides kiirendavad vene kooli ülemineku eesti keelele. Kuid rohkem paneb muretsema mõnede juhtide kõlvatus, kes, kasutades sellist olukorda, loovad koolides despootliku režiimi, nautides oma võimu. „Narvskaja Gazeta“ kirjutas sellisest režiimist 2(11)

Peetri koolis, kuid see on vaevalt ainuke. Arvatavasti, seda juhtub ka teistes koolides. Täna on juttu Kesklinna Gümnaasiumist". Kostja I väitel „diskrediteerima“ tähendab avaldama umbusaldust millegi või kellegi vastu. Hageja arvates ei ole venekeelsete koolide õpetajatel oma arvamust koolihariduse edasise arengu kohta. Nendel on vastavalt hageja diagnoosile „vaikimise sündroom“. Vastavalt kirjutatule, venekeelsete koolide õpetajad, kellel „on hirm töö kaotamise perspektiivi pärast, mis on tingitud koolide arvu vähenemisest, keeleinspektsioonidest ning eelseisvast haridussüsteemi reformist“, ei ole võimelised õpetama oma aineid kõrgel tasemel nagu nende kolleegid eesti koolides. Lugenud selle artikli läbi, jäävad venekeelsete laste vanemad mõttesse, kas tasub panna oma lapsed vene kooli, kus õpetajad muudkui võitlevad „hirmu töö kaotamise perspektiivi pärast, koolide arvu vähenemise, keeleinspektsioonide ning eelseisva haridussüsteemi reformiga“. See ei vasta asjade faktilisele seisule. Selleks tasub vaid tutvuda venekeelsete koolide kohaga EV koolide edutabelis. Hageja pani ka süüdlased paika. Need on „vene koolide direktorid, kes selleks, et teha oma ülemustele meelehead ning enese karjääri huvides, kiirendavad vene kooli üleminekut eesti keelele“. Tuleb välja, et kõiges on süüdi Narva Kesklinna Gümnaasiumi direktor, kuna artiklis on juttu just sellest õppeasutusest. Hageja ei maini, et Eesti Vabariigis on ka Prantsuse Lütseum, Saksa Gümnaasium ja teised rahvuslikud koolid, millele rakendatakse samu nõudmisi, mis vene koolidelegi. Väite kohta, et hageja „provotseerib rahvastevahelist sallimatust ning loob emotsionaalse pinge linnas“ selgitab kostja I - rahvastevahelise sallimatuse tunnus peitub Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi arvates selles, et oma artiklis tõi hageja esile Eesti Vabariigi vene koolides madala õpetamise taseme põhjuse. Selleks põhjuseks on üleminek eesti õppekeelele, mis avaldab mõju õpetamise tasemele. Nendes vene koolides, kus on õpetajad, kellel on õigus õpetada aineid eesti keeles, annavad juhid õiguse viia vene lastega läbi „eksperimenti“. Nii mainib hageja oma artiklis, et „Sellel aastal hakkasid 8.-9. klasside õpilased õppima ühiskonnaõpetust eesti keeles „niinimetatud keelekandja“, kuid sellel alal mitte spetsialisti abiga". Nende sõnadega annab hageja lastevanematele teada, et eestlasest pedagoogist, kes ei ole selles aines spetsialist, saab nende laste halbade teadmiste süüdlane. Antud pedagoog valdab perfektselt vene keelt ning vastab kõigile aineõpetajale rakendatavatele nõudmistele. Kõik koosolekust osa võtnud õpetajad pidasid neid sõnu nende kolleegi solvamiseks. Võrreldes olukorda õpetajate tubades vahetundide ajal, võrdleb hageja jällegi vene ning eesti kooli ning teeb ettepaneku „viia vene koolide direktorid ekskursioonidele“ eesti kooli. Jällegi on võrdluse aluseks õpetajate rahvuslik kuuluvus. Tuleb välja, et „juua kohvi, naeratada, vestelda ja puhata enne tundi“ võib ainult eesti koolis. Hageja ei toonud näiteks ühtegi vene kooli, kus õpetajate toas vahetunnis oleks selline olukord. Isegi 6. koolis, mille ta tõi „suurepäraseks näiteks“, sellist olukorda õpetajate toas vahetunnis pole. Väite kohta, et hageja „kutsub üles mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust“, selgitab kostja I, et hageja kirjutas oma artiklis - „Õppenõukogud on muutunud „ülevalt poolt“ tulevaid käske täitva juhtkonna monoloogideks“. Koolijuhtkond õppenõukogudel tutvustab õpetajatele Haridus-ja Kultuuriministeeriumi uusi nõudmisi ning seletab neid. Kes, kui mitte õpetaja, peab olema seaduskuulelik kodanik, järelikult, peab täitma „ülevalt poolt tulevaid käske“, selles ei ole midagi häbiväärset. Edasi väidab hageja, et „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on öeldud, et põhikool ei lähe üle eesti keelele“. Hageja kas ei tunne seadust või saab sellest valesti aru. Artikkel 9 punkt 1: „Õppekeeleks põhikoolis, aga ka erinevates astmetes ja erinevates klassides võib olla suvaline keel“. Kooli arengukavas on kinnitatud struktureeritud keelekümblus kui laste ettevalmistus eestikeelseks õppimiseks gümnaasiumis. Väite kohta, et hageja „moonutab fakte“ teatab kostja I, et hageja ei olnud tema poolt kirjeldatud sündmuste pealtnägija kuna alates 26. juunist 2005 ei tööta ta enam gümnaasiumis. Hageja eksitab kohut esitades oma haginõude tõestamiseks vale artikli ajalehest „Narvskaja Gazeta“ (kollektiivi vastus oli antud teisele artiklile). Hageja väidab, et „keelekandja“ ei ole ainespetsialist. See pole õige. Antud pedagoog vastab kõigile aineõpetajale rakendatavatele nõudmistele. Hageja väidab, et 3(11)

direktor on kaotanud kõikidel kohtuistungitel. Tegelikult olid kõik koondamised ja vallandamised seaduslikud. Hageja väidab, et ainult tema pärast oli Kesklinna Gümnaasiumi kutsutud keeleinspektsioon. See ei vasta samuti tõele. Keeleinspektsioon kontrollis ka teisi isikuid. Väite kohta, et hageja „pigem mustab kedagi või midagi“ teatab kostja I, et hageja artikkel oli avaldatud enne avaliku konkursi väljakuulutamist Narva Kesklinna Gümnaasiumi direktori ametikohale ning seega oli see suunatud Kesklinna Gümnaasiumi juhtkonna ja direktori diskrediteerimisele. Võib olla on see tingitud asjaolust, et gümnaasiumi juhtkond ei korraldanud, nagu hageja artiklis kirjutab, „töötaja lahkumist ärateenitud puhkusele“. Kuid see ei ole gümnaasiumi juhtkonna kohustus ning juhtkond ei saanud ka hageja endistelt kolleegidelt ettepanekuid sellise ürituse läbiviimiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub määrata hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 14. detsembri 2006 koosoleku protokoll nr 2 (t.l.56,57, tõlge t.l.-58,59); riikliku kontrollakti koopia (t.l.-60); tunnistus (t.l.-61); linnavalitsuse 13. juuni 2006 määrus nr 832 (t.l.-62); väljavõte arengukavast (t.l.-63); 22. detsembri 2006 kiri nr 360 (t.l.-71); vastus 22. detsembri 2006 kirjale nr 360 (t.l.-72,73); Avaliku Sõna Nõukogu 02. veebruari 2007 lahend (t.l.-74,75); linnavalitsuse 19. veebruari 2003 korraldus nr 125-k (t.l.-76); keeleinspektsiooni kontrollakt nr 14-2211 (t.l.-77); keeleinspektsiooni kontrollakt nr 14-2212 (t.l.78). Kostja II vastus Kohtule 01.novembril 2007 esitatud vastuses kostja II hagi ei tunnista. Kostja II nõustub, et tema poolt välja antud 07. detsembri 2006 ajalehes „Narvskaja Gazeta" avaldati täielikult so toimetaja paranduseta Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimehe ja käesolevas tsiviilasjas kostja I kiri, millele on ka alla kirjutanud kostja I. Kostja I kirja sisust järeldab kostja II, et kuna kirjas ei ole solvavaid väljendeid, ei saa kiri olla ka solvav. Hagiavaldusest ei nähtu ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et oma ajalehes lugeja (kostja I) kirja avaldades oleks kostja II hagejat kui 42-aastase tööstaažiga pedagoogi solvanud. Artiklis on kajastatud lugeja (kostja I) arvamus. Kostja II väitel kasutab hageja oma õigusi pahauskselt. Kostjal II ei ole hagiavalduses esitatud seisukohtadele toetudes võimalik kindlaks teha, millised on need põhjused, miks kostja II peab avaldama ümberlükkamise kui Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 järgi on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. Kostjal II ei ole seaduslikku õigust keelata lugejal kasutada oma õigust ja avaldada ajalehe lehekülgedel oma arvamust. Samuti ei ole kostjal II võimalik hageja huvides allutada lugeja arvamust tsensuurile ning otsustada, kas lugeja arvamust avaldada või mitte. Kostja II on oma tegevuses juhindunud nii Põhiseaduse § 46 kui ka Ajakirjaniku Eetikakoodeksi sätetest. Pressinõukogu 18. novembri 2005 otsusega tehti kindlaks, et käesoleval juhul võiks hageja viisiks ennast kaitsta „süüdistustest“ olla hageja arvamuse trükis levitamine (sh kasutades kostja II teenust), mis omakorda lükkaks ümber vastaspoole allkirjastatud 07. detsembri 2006 artiklis esitatud väited. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata kostja II vastu esitatud nõuete osas ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II kohtule tõendeid ei esitanud. Hageja seisukoht kostjate vastuste osas Hageja esitas 23. novembril 2007 oma seisukoha kostja I vastuse kohta. 4(11)

Hageja leiab, et esitatud seisukoha järgi loob kostja I mulje, nagu oleks nimelt hageja oma 07. detsembri 2006 ajaleheartiklis diskrediteerinud venekeelseid koole, st avaldas umbusaldust venekeelsete koolide vastu. See on hageja publikatsiooni mõtte ja eesmärgi sügav moonutamine. Hageja töötas venekeelsetes koolides 42 aastat. Hagejal siiani valutab hing, et alaneb hageja armastatud kooli nr 1 imidž. Hageja muretseb, et eesrindlikust ja kuulsast koolist muutus tema kool nr 1 harilikuks, keskpäraseks asutuseks. See mõte ehk kontekst ilmselt nähtub hageja artikli „Sellest, miks „esimene“ ei ole rohkem esimene“ eessõnast. Kostja poolt eeltoodu võrdlemine õppeainete õpetamise venekeelsete ja eestikeelsete koolides taseme järgi on ainult kostja I, kuid mitte hageja poolt võrdlemine. Väide sellest, et venekeelsetes koolides õpetajad vaid võitlevad hirmuga kaotada töö ning hirmuga keeleinspektsiooni pärast, ei ole ka hageja mõte, vaid kostja I arvamus. Hageja rääkis käsitletud artiklis, et on olemas „suurepärane näide - kool nr 6“, et Kesklinna Gümnaasiumist „head loovad õpetajad lähevad koolidesse, kus on normaalne tööolukord“. Ja vee üks tsitaat samast artiklist: „Kesklinna Gümnaasiumi õpetajate kollektiiv seda (s.t. normaalset mikrokliima, loomingulist atmosfääri, usaldust ja lugupidamist) ära teenis“. Hageja järeldab, et hageja ei diskrediteerinud venekeelseid koole. Hageja selgitab, et kostja I väiteid, nagu oleks hageja õhutanud rahvustevahelist vaenu, ei kavatse hageja kommenteerida. Mõisteid „eesti pedagoogid“, „nii nimetatud keelekandjad“ ei ole hageja oma artiklis kasutanud. Järelikult, see on kostja I provokatsioon. Isegi hageja ettepanek viia vene koolide (näiteks Peetri kooli ja Kesklinna Gümnaasiumi) direktorid ekskursioonidele eesti gümnaasiumi hindas kostja I haiglaselt: „juua kohvi, naeratada, vestelda ja puhata enne tundi“ võib ainult eesti koolis. Kui see ei ole haigus, siis jälle provokatsioon hageja aadressil. Kuna kostja I ei toonud ühtegi hageja üleskutset põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mittetäitmiseks, tuletab hageja meelde oma teksti 07.detsembri 2006 artiklis: „ma ei eita vene kooli üleminekut eesti keelele, kuna see on haridusministeeriumi programmiga ette nähtud, aga käsitleda tuleb seda oskuslikult ja professionaalselt“. Hageja leiab, et kostja I eksib hageja vallandmise kuupäevas. Tegelikkuses töötas hageja Kesklinna Gümnaasiumis kuni 31. augustini 2006. Hageja avaldab veel korra, et H D ei ole spetsialist ühiskonnateaduse alal. Ta ei oma üldse kõrg- ega keskharidust. Hageja näeb küll, et D kuulas 40-tunnilist programmi ajaloo- ja ühiskonnateadustest. Hagejal, kui pedagoogil, on kahju, et sellise keerulise aine nagu ühiskonnateadus õpetamine usaldatakse inimesele, kes „õppis“ ainet 1 (ühe) õppenädala jooksul. Hageja kinnitab, et direktor vallandas ebaseaduslikult 2003. aastal V P. Talle maksti välja suur kompensatsioon. Vaid aprillis 2004 on direktor osanud P vallandada. Hageja väitel ei ole kostja tõendanud, et hageja oma 07.detsembri 2006 artiklis „ilmselt mustas“. Seepärast on kostja I kohustatud esitama ajalehele „Narvskaja Gazeta“ avaldamiseks järgmise ümberlükkamise: „Mina, V T, Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimees, avaldan, et minu poolt esitatud „Narvskaja Gazeta`sse“ ja avaldatud 16.detsembril 2006.a kirjas andmed V.A.K kohta ei vasta tegelikkusele. Ja nimelt, V.A.K oma artiklis ajalehes „Sellest, miks „esimene“ ei ole juba esimene“ 07.detsembril 2006.a ei diskrediteerinud venekeelseid koole, ei provotseerinud rahvustevahelist vaenu, ei loonud emotsionaalset pinget linnas, ei kutsunud üles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mittetäitmisele, ei moonutanud fakte ja ei teostanud „ilmset mustamist“. Hageja esitas 21. novembril 2007 seisukoha kostja II vastuse osas. Hageja on seisukohal, et kostja II rakendab vääralt terminit „solvas - ei solvanud". Hageja ei väida hagiavalduses, et kostja I solvas hagejat. Hageja väidab, kostja I oma publikatsioonis alandas hageja, kui isiku, kes 42 aastat kasvatab ja õpetab lapsi, au ja väärikust. „Lugeja (kostja I) arvamused“ sisaldavad süüdistusi hageja poolt tegude toimepanemise kohta, mis mustavad hagejat, kui pedagoogi. Hageja jätab kommenteerimata kostja II väited, et hageja kasutab oma õigusi pahauskselt. Vastavalt seadusele ja ajakirjaniku eetika reeglitele võib kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist. Selliseks vastutavaks 5(11)

isikuks on kostja II. Kostja viide Põhiseaduse §-le 46 on ekslik. Tegemist ei ole tsensuuri, vaid tsiviilõigusliku vastutusega hageja seadusega kaitstud õiguse rikkumise eest. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja on seisukohal, et kostja I poolt ajalehele avaldamiseks esitatud väited on väärtushinnangud. Hageja on arvamusel, et kostja I on rikkunud hageja õiguseid kuna on allkirjastanud ajalehele saadetud arvamuse. Hageja leiab, et kostja II oli rikkunud ajakirjanike reeglit kui otsustas avaldada hageja suhtes terava materjali ja ei kontrollinud, kas hageja tõesti on sooritanud neid tegevusi, milles artiklis juttu oli. Ajakirjanike eetika nõuete rikkumine väljendus selles, et ajaleht avaldas protesti teksti ja ei pöördunud hageja poole selgituste saamiseks. Hageja nõuab, et kostjad lükkaksid ümber 16. detsembri 2006 ajalehe artiklis „Resonants“ avaldatud väited, välja arvatud fraas „kutsub välja Narvas emotsionaalne pinge“, et hageja 07. detsembri 2006 artiklis on hageja diskrediteerinud venekeelseid koole, provotseerinud rahvustevahelist ebasõbralikkust, kutsunud mitte täitma seadust ja oleks moonutanud fakte, kuna hageja oma artiklis ei soovinud selliseid tagajärgi esile kutsuda. Hageja nõudeks on avaldada Narva lehes 15 päeva jooksul tekst „õpetaja V K oma 07. detsembri 2006 artiklis „Miks esimene ei ole enam esimene“ ei diskrediteerinud venekeelseid koole, ei provotseerinud rahvusvahelist ebasõbralikkust ja ei kutsunud üles mitte täitma seadust ning ei ole moonutanud fakte ega mustanud kedagi“. Kostja I hagi ei tunnista ja jääb oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja I selgitas, et tal on kooli hoolekogu esimehena õigus allkirjastada kooli poolt esitatud taotlusi ja avaldusi, kuna hoolekogu esimees on kooli esindaja. Seetõttu kirjutas kostja I alla ka dokumendile, millega väljendati õpetajate grupi arvamust hageja artikli kohta. Nimetatud arvamust arutati koosolekul ja seejärel saadeti peale redigeerimist avaldamiseks ajalehele. Kostja II hagi ei tunnista ja jääb oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja II selgitab, et ajaleht ei saa jagada ega ümber lükata neid artikleid, mida avaldab, kuna inimesel on põhiseaduslik õigus avaldada oma arvamust. Kostja II nõustub, et kui kostja I esitab teksti, milles võtab oma sõnad tagasi, siis kostja II loomulikult avaldab selle. Kostja II kinnitab, et on ainult avaldaja ja seetõttu ei peaks olema kohtumenetluses pooleks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ (t.l.-7, tõlge t.l.-35) on Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu ja pedagoogiline kollektiiv avaldanud protesti hageja 07. detsembri 2006 artikli „Sellest, miks „esimene“ on juba mitte esimene“ vastu ja märkinud sealjuures, et hageja oma artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsus mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning osavalt moonutab fakte. Hageja väitel ei ole ta oma 07. detsembri 2006 artiklis mitte midagi selletaolist avaldanud. Hageja nõudeks on kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päeva jooksul ajalehes „Narvskaja 6(11)

Gazeta“ ümberlükkavaid andmeid selle kohta, et hageja ei ole hagiavalduses märgitud tegevust teostanud. Kostjad hagi ei tunnista. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1, isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt VÕS § 1047 lg 4, ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus lähtub nimetatud sätete tõlgendamisel Riigikohtu seisukohtadest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-161-05 lahendis p-des 10 ja 12 leidnud, et - „Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Ka väärtushinnangu mõiste osas ei tulene võlaõigusseadusest muudatusi. Mõiste "andmed" võeti isiklike õiguste kaitset reguleerivas seaduses kasutusele 1. septembril 1994. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). Riigikohtu erikogu asus 5. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9997 (RT III 1997, 33, 352) seisukohale, et TsÜS §-s 23 kasutatud mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samale seisukohale asus kolleegium ka võlaõigusseaduse alusel

Vaidlust ei ole, et kostja I on avaldanud ajalehes „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembril 2006 artikli „Resonants“, milles kostja I heidab hagejale ette, et hageja oma 07. detsembri 2006 artiklis diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning moonutab fakte. Hageja on arvamusel, et hageja õiguste rikkuja on kostja I kuna ta on allkirjastanud ajalehele saadetud arvamuse. Kostja I väitel ei ole tema kirjutise autor. Kostja I ainult edastaja selle kostjale II avaldamiseks. Kostja I selgitab, et Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi koosolekul arutati hageja artikli „Sellest, miks esimene ei ole enam esimene“ sisu. Kostja võttis koosolekust osa Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimehena. Toimus artikli arutelu ja koosolek võttis vastu ühise otsuse sellest, et avaldada ajalehes „Narvskaja Gazeta“ pedagoogilise kollektiivi 7(11)

arvamuse hageja artikli kohta. Arvamuse sisu loeti koosolekul ette ning see kajastas Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi suurema osa arvamust. Kostja isiklikult ei ole antud arvamuse autor. Kostja I selgitas, et tal on kooli hoolekogu esimehena õigus allkirjastada kooli poolt esitatud taotlusi ja avaldusi, kuna hoolekogu esimees on kooli esindaja. Seetõttu kirjutas kostja I alla ka dokumendile, millega väljendati õpetajate grupi arvamust hageja artikli kohta. Kohus ei nõustu kostja I vastuväitega. Kohus leiab, et kostja I tuleb lugeda andmete avaldajaks. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-95-05 lahendi p-s 25 leidnud, et „avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolleegium nõustub hagejaga, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Osundatud sätetest ei tulene, et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seega on kohtud õigesti leidnud, et ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Kolleegium märgib, et ka Riigikohtu erikogu on 5. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III, 1997, 33, 352) asunud seisukohale, et avaldajaks on ka isik, kes andmed ajakirjandusele avaldab.“.

Ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklist „Resonants“ (t.l.-7, tõlge t.l.-35) selgub, et artikli kaaskirjale on alla kirjutanud kostja I kui Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu juhataja. Kostja I on esitanud tõendid - Narva Linnavalitsuse 19. veebruari 2003 korraldus nr 125-k (t.l.76), millest selgub, et kostja I on Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimees, ning 14. detsembri 2006 koosoleku protokoll nr 2 (t.l.-56,57, tõlge t.l.-58,59), millest selgub, et pedagoogilise kollektiivi koosolek on otsustanud kirjutada kooli pedagoogilise kollektiivi arvamus hageja artikli kohta ajalehele „Narvskaja Gazeta“ ja Ajakirjanike Eetika Nõukogule. Koosolek otsustas teha ettepanek I K ja V G redigeerida artikkel 14. detsembriks 2006. Kohus leiab, et kostja I tuleb lugeda ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklist „Resonants“ nimetatud andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõttes, kuna kostja I on isik, kes esitas andmed meediaväljaandele. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas kostja I poolt kostjale II avaldamiseks esitatud artikkel sisaldas hageja au ja väärikuse teotamise seisukohalt faktiväiteid või väärtushinnanguid. Hageja väitel on tema au ja väärikust teotatud avaldusega, et hageja oma 07. detsembri 2006 artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsus mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning osavalt moonutab fakte. Kohus leiab, et hageja viidatud väljendite puhul ei ole tegemist faktiväidetega, vaid ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ on avaldatud artikli autori subjektiivsed väärtushinnangud hageja 07. detsembri 2006 artiklis esitatud väidete kohta. Väljendid, et hageja oma artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja osavalt moonutab fakte, on üldsõnalised, selgelt subjektiivsed ja väljendavad vaid artikli autori arvamust hageja kohta. Vaidlusaluses artiklis ei ole esitatud viiteid nende asjaolude või faktide kohta, millest tulenevalt artikli autor sellistele järeldustele jõudis. Samuti ei ole autor oma väiteid põhjendanud – artiklis ei ole märgitud, millise tegevusega ja kelles hageja põhjustab umbusaldust venekeelsete koolide vastu, milles seisneb rahvusvaheline vaenu provotseerimine või milliste rahvuste suhtes nimetatud tegevust läbi viiakse. Samuti ei ole artikli autor nimetanud asjaolusid, millest selguks, et hageja on 8(11)

kutsunud kedagi üles põhikooli- ja gümnaasiumiseadust rikkuma ning milliseid seaduse sätteid sealjuures rikuti. Faktide moonutamise osas on autor nimetanud vaid tegevust ennast, seda millegagi põhjendamata. Kohtule hagiavalduses, kostjate vastustes, hageja arvamuses kostjate vastuse osas ja kohtuistungil esitatud hageja ja kostja selgitusi artiklis esitatud väljendite kohta ei saa kohus väljendite tõlgendamisel arvestada, sest need on esitatud vaid kohtule - avalikkusele on kohtule esitatud väited ja vastuväited teadmata ning seega tuleb vaidlusaluses artiklis esitatud andmete osas lähtuda keskmise lugeja seisukohast ja arusaamisest. Ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artikli „Resonants“ tavapärasele lugejale on teada vaid, et hageja oma „Narvskaja Gazeta“ 07. detsembri 2006 artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja osavalt moonutab fakte. Konkreetseid fakte, millele autori seisukohad toetuvad, tavapärane lugeja artiklist välja ei loe. Kohus jõuab järeldusele, et ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ on avaldatud artikli autori subjektiivsest arvamusest lähtuvad väärtushinnangud hageja kohta ning sealjuures ei ole avaldatud faktiväiteid, mis kinnitaksid nimetatud väärtushinnangute tuginemist konkreetsetele faktilistele asjaoludele. Kuigi kohus ei ole seotud menetlusosaliste õigusliku arvamusega, peab kohus vajalikuks viidata hageja avaldusele kohtuistungil (t.l.-124), milles hageja võtab omaks, et artiklis esitatud andmete puhul on tegemist väärtushinnangutega. Hageja kinnitas kohtuistungil (t.l.-123), et kostja I poolt ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ avaldatud väljendi „loob emotsionaalset pinevust linnas“, ümberlükkamist hageja ei nõua. Kohus leiab, et selle hinnangu osas esitatud poolte väited ja vastuväited ei ole seega asjakohased, kuna väljuvad hagi piiridest. Väiteid kellegi või millegi mustamise kohta vaidlusaluses artiklis avaldatud ei ole. Kohus ei tuvastanud, et kostja I oleks selle väite muul viisil avalikkusele esitanud. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine väitega „ilmselt mustas (kedagi või midagi)“ ei ole leidnud kinnitust. Kohus leiab, et ajalehes „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembril 2006 avaldatud artiklis „Resonants“ hageja kohta esitatud väljendid - hageja oma 07. detsembri 2006 artiklis diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning moonutab fakte – on väärtushinnangud ja ei sisalda faktiväiteid. Kohus jõuab järeldusele, et kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna väärtushinnangul põhinev avaldus ei sisalda faktiväiteid. VÕS § 1047 lg 4 ei ole väärtushinnangute puhul rakendatav, sest andmeid ehk faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist Vastavalt VÕS § 1055 lg 1, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päeva jooksul ajalehes „Narvskaja Gazeta“ ümberlükkavaid andmeid, so avaldada 9(11)

Narva lehes 15 päeva jooksul tekst - õpetaja V K oma 07. detsembri 2006 artiklis „Miks esimene ei ole enam esimene“ ei diskrediteerinud venekeelseid koole, ei provotseerinud rahvusvahelist ebasõbralikkust ja ei kutsunud üles mitte täitma seadust ning ei ole moonutanud fakte ega mustanud kedagi ehk siis hageja on palunud kohtul kohustada kostjaid avaldama väärtushinnanguid ümberlükkavaid andmeid, mis hageja au teotavad. Kohus tuvastas, et kehtiva seaduse kohaselt ei ole sellise nõude esitamine lubatud ja seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldamine osutus võimatuks selle tõttu, et kehtiv seadus ei võimalda nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist, leiab kohus, et ajalehe „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ hageja kohta avaldatud väärtushinnangute õigusvastasuse küsimuses ei ole vajalik seisukohta võtta. Samuti puudub vajadus käsitleda kostjate solidaarse vastutuse küsimust. Hageja tõendid - 07. detsembri 2006 artikkel (t.l.-6, 6a) ja tööraamatu koopia (t.l.-10-14) jätab kohus tähelepanuta. Viru Maakohtu 18. juuli 2007 kohtumäärusega andis kohus hagejale tähtaja võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et tõlgete esitamata jätmise korral jätab kohus võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta. Hageja 07. detsembri 2006 artikli ja tööraamatu koopiate tõlkeid ei esitanud ja seega tuleb nimetatud tõendid jätta tähelepanuta. Hageja tõend - 22. detsembri 2006 artikkel (t.l.-8-09, tõlge t.l.-36) ei ole asjassepuutuv, sest tegemist on tsiviilasja menetlusega mitteseotud isiku artikliga, mida pooled vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole asjassepuutuv hageja tõend - 10. märtsi 2006 artikkel (t.l.-23, tõlge t.l.-37), kuna selle artikli üle vaidlus puudub. Hageja tõendid - T seletuskiri (t.l.-109), M seletuskiri (t.l.-110) ja T avaldus (t.l.-115) tuleb jätta tähelepanuta, kuna sisuliselt on tegemist isikute, keda ei ole menetlusse tunnistajatena kaasatud, kirjalikult esitatud ütlustega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 253 lg 1 ja lg 2, kohus võib määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. Tunnistajale tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul selgitada, et teda võidakse kirjalikule ütlusele vaatamata kutsuda kohtuistungile suuliselt ütlusi andma. Tunnistajale tuleb selgitada TsMS §de 256–259 sisu ning tunnistaja kohustust rääkida tõtt. Tunnistajat tuleb ka hoiatada ütluste andmisest põhjendamatu keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest ning kohustada teda allkirjastama ütluste ja hoiatuse teksti. Kohus M ja T tunnistajana kohtuistungile ei kutsunud ja vastavat määrust, millega kohus oleks kohustanud M ja T tunnistajana kirjalikult vastama, kohus samuti teinud ei ole. Kohus ei ole hoiatanud Murovit ja Tsvetkovat ütluste andmisest põhjendamatu keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest ning võimalikust vastutusest selle tagajärjel. Kohus leiab, et M ja T kirjalikult esitatud ütlusi ei saa menetluses kasutada tõenditena, kuna need on esitatud viisil, mida seadus tunnistaja ütluste andmise osas ette ei näe. Hageja tõendid - tööraamatu koopia (t.l.-101) ja P tööraamatu koopia (t.l.-102) ei ole asjakohased. Samuti ei ole asjakohased kostja I tõendid - riikliku kontrollakti koopia (t.l.-60); tunnistus (t.l.-61); linnavalitsuse 13. juuni 2006 määrus nr 832 (t.l.-62); väljavõte arengukavast (t.l.-63); 22. detsembri 2006 kiri nr 360 (t.l.-71); vastus 22. detsembri 2006 kirjale nr 360 (t.l.-72,73); Avaliku Sõna Nõukogu 02. veebruari 2007 lahend (t.l.-74,75); keeleinspektsiooni kontrollakt nr 14-2211 (t.l.-77); keeleinspektsiooni kontrollakt nr 14-2212 (t.l.-78), kuna kohus tuvastas, et „Narvskaja Gazeta“ 16. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ avaldatud andmed kuuluvad väärtushinnangute hulka. Menetluskulud

10(11)

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.