Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-1122
Kohtuasi
Pärnu linna avaldus X.C kinnisesse lasteasutusse paigutamise pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.03.2026 määrus (parandatud Pärnu Maakohtu 24.03.2026 määrusega)
Kaebuse esitaja ja liik
X.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostja) Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad R.O ja M.P Puudutatud isik (alaealine laps) X.C, (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12.03.2026 määrus (parandatud Pärnu Maakohtu 24.03.2026 määrusega) muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X.C (puudutatud isik, laps) on paigutatud Pärnu Maakohtu 12.03.2025 määruse alusel kinnisesse lasteasutusse kuni 12.03.2026.
2.Lapse eestkostja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) (avaldaja, eestkostja) esitas 02.03.2026 avalduse lapse suhtes kinnise lasteasutuse teenuse pikendamiseks üheks aastaks.
2.1.Avalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 13.05.2024 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-23XXX lapse vanemate hooldusõigus täies ulatuses ära võetud ning lapse eestkostjaks on määratud avaldaja. Laps on suunatud asendushooldusteenusele tugikeskusesse. Laps on alates 02.04.2025 kuni käesoleva ajani viibinud kinnise lasteasutuse teenusel.
2.2.Lapsel on diagnoositud raske puue, domineerib psüühikahäire, aga kaasuvad diagnoosid on ATH, posttraumaatiline stressihäire, depressioon sümptomite ja eneseregulatsiooni häiretega, reaktiivne kiindumushäire, muud täpsustatud segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired, spetsiifilised segatüüpi häired. Laps on minevikus olnud korduvalt hospitaliseeritud Tallinna Lastehaiglasse ja Viljandi Haigla lastepsühhiaatria osakonda, peamiselt agressiivsuse ja märatsushoogude tõttu. Ka kinnise lasteasutuse teenusel viibides on tal olnud vägivalla ja agressiivsuspuhanguid. Tegemist on riskikäitumisega noorega, kes vajab toetavaid piire. Tema käitumine on olnud ohuks tema tervisele ja heaolule. Juhul kui laps naaseb Pärnusse perekoju, siis suure tõenäosusega ilmnevad varasemad riskikäitumised ja omavolilised mujal ööbimised, kuna tugikeskus ei ole kinnine asutus. Laps on kinnise asutuse teenusel olles ennast vigastanud lõikumisega. Kinnise lasteasutuse teenusel viibimisel on lapsele tagatud erinevate spetsialistide teenused, kindel päevakava ja rutiin ning võimalus haridust omandada lapsele jõukohases õppevormis. Lapse käitumises ei ole jõudnud positiivsed muutused veel kinnistuda. Endiselt on vajalik vähendada riskikäitumist ja seada toetavad piirid, et ta suudaks paremini ennast reguleerida, mitte ei vastaks agressiivsusega. Laps vajab psühholoogilist abi, teraapiaid ja toetavaid teenuseid. Ta on hakanud regulaarselt käima talle sobiva psühholoogi juures, kuid hetkel on veel vara edusammudest rääkida. Laps on ka alates selle aasta jaanuarist hakanud käima psühhiaatri juures, kes muutis ta raviskeemi oluliselt ja hetkel on protsess pooleli. Psühhiaater on öelnud, et uue antidepressandiga harjumine võtab aega ja lapse vaimse tervise seisund võib minna üleminekuperioodil kriitilisemaks – selletõttu ta vajab suuremat jälgimist ja vajadusel teenuste kiiret kättesaadavust.
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) toetas lapse kinnise lasteasutuse teenuse pikendamist osaliselt. Lapse käitumises on lühiajalisi positiivseid muutusi olnud stabiilses keskkonnas viibides (haiglas, turvakodus, õpilaskodus, kinnise lasteasutuse teenusel), kuid võrgustikuliikmete hinnangul ei ole käesolevaks ajaks need muutused niivõrd hästi kinnistunud, et tagasilanguse ohtu teenuse lõppedes ei ole. Sotsiaalkindlustusamet soovitab pikendada kinnise lasteasutuse teenust käesoleva õppeaasta lõpuni (s.o 2026 augusti lõpuni). Selleks ajaks peab olema tagatud lapsele koolikoht kodukohas, mis vastab tema vajadustele ja suutlikkusele ning rehabilitatsiooniteenused tuleb samuti üle tuua Pärnu linna, et ta oleks igakülgselt toetatud tema abivajadusest lähtuvalt.
4.Lapsele määratud esindaja märkis, et laps on vanuses (XX-aastane), kus kombatakse piire ja sel ajal on oluline, et noorel oleks olemas kindel rutiin ja isikud enda ümber, kes temast hoolivad ning suudavad teda õigele teele suunata. Kindla rutiini kinnistumisel on enam tõenäoline, et noor saab ka vabaduses olles hakkama. Alaealise aju ei ole sedavõrd välja arenenud, et võiks rääkida enda suhtes täieliku vastutuse võtmisest. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel võetakse talt vabadus, võimalus vabale eneseteostusele ja tal 2
2-25-1122 puudub võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja käia korralikult tavakoolis. Sügisel soovib laps katsetada, kas saab sellega hakkama ning lapsele määratud esindaja toetab seda.
5.Maakohus kuulas lapse ära 11.03.2026. Laps selgitas, et ta on Pärnu linna eestkostel, tema koduks on tugikeskus. Viibib kinnises lasteasutuses, õppekeskuses, seal on väga karmid reeglid ja kohe karistatakse. Õppida seal saab, õppimisega raskusi pigem ei ole. Kaasõpilastega läbi ei saa, kõiki iseloomustab negatiivselt. Tal on sõbranna ja sõbranna ema, kelle juurde teda aeg-ajalt külla lubatakse. Pärnu linna küsimustele vastates selgub, et ta on viimase külaskäigu ajal teinud tätoveeringu. Ta teadis, et see on talle keelatud, kuid tahtis ja tegi. Ütles, et tugikeskuses on lihtsam kui õppekeskuses, kuna tugikeskuses pole mingeid reegleid. Enesekontroll oma tegemiste ja seos tegude ning tagajärgede vahel ilma kohe järgneva piiranguta kohtu vestluse põhja antud hinnangul seni puudub.
6.Õppekeskuse iseloomustuse kohaselt toetaks last veel üks aasta kinnise lasteasutuse teenusel, kuna vastasel juhul jätkab ta oma käitumismustreid, mis seavad ohtu teda ennast ja teisi tema ümber. Samuti ei ole perekodu praeguses olukorras suuteline üksi seadma piisavalt selgeid ja tugevaid piire, mis on muutuste püsimiseks vältimatult vajalikud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 12.03.2026 määrusega (vaidlustatud määrus), mida on parandatud 24.03.2026 määrusega, avalduse ja pikendas lapse kinnise lasteasutuse teenusel viibimise tähtaega kuni üks aasta alates kohtumääruse tegemisest s.o kuni 12.03.2027. Määrus kuulub täitmisele alates määruse kättetoimetamisest eestkostjale. Maakohus jättis alaealisele antud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda, menetlusosaliste muud võimalikud kulud menetlusosaliste endi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1): lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
7.2.Laps on varasemalt paigutatud kinnisesse asutusse eelkõige seetõttu, et kohus on analüüsinud tema käitumist ja leidnud, et see kujutab ohtu nii lapsele enesele (sealjuures mastaapselt, ohustades nii lapse füüsilist kui vaimset tervist, hariduse omandamist, eakohast arengut) kui ka teda ümbritsevatele teistele isikutele (agressiivsus, impulsiivsus, hoolimatus ühiskonna ja ühiselu reeglite suhtes, sobimatu ja riskantne seksuaalkäitumine). Kohus, avaldaja, SKA ja Emajõe õppekeskus ning lapse esindaja on ühisel seisukohal, et ükski nendest asjaoludest ei ole käesolevaks juhuks ära langenud ning laps vajab jätkuvalt viibimist kinnise lasteasutuse teenusel.
7.3.Laps paigutati kinnisesse lasteasutusse aprillis 2025. Alates paigutamisest kuni oktoobrikuuni 2025 (7 kuu vältel) ei ole laps korduvalt allunud reeglitele ning on vältavalt jätnud kodukülastustest tagasi tulemata. Alles viimaste kuude vältel (alates oktoobrist 2025) on Lapse käitumises ilmnenud mõningad positiivsed muutused – ta on nõus teenusel olema ja tähtaegselt teenusele naasma. Õppeasutus hindab, et positiivsete muutuste ulatus ei ole püsiv, ning kõigi asjaomaste isikute hinnangul ja ka lapse enda kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt ei tule noor praegu toime ilma tugevalt struktureeritud ja piirava keskkonnata. Hetkel on lapses kinnistunud seos reegli ja tema jaoks piirava tagajärje vahel, kuid tavatingimustes, kus tagajärg jääb saabumata, noor reeglite olemasolu ei hooma. Näiteks ei 3
2-25-1122 mõista noor senini, et tema kodus (tugikeskuses) kehtivad tema ja kõigi teiste jaoks samuti käitumisreeglid. Lapse agressiivsus ja konfliktid ning tema käitumisest tulenev ohtlikkus teistele noortele ja ka temaga tegelevatele täiskasvanutele ei ole vähenenud ka kinnises asutuses viibides. Viimane füüsiline konflikt oli kaasõpilasega 20.12.2025 ning töötajaga 11.11.2025.
7.4.Oht lapse tervisele läbi tema enese tegevuse ei ole vähenenud. Laps ei ole endiselt enesele teadvustanud ravimite pideva tarvitamise tähtsust ning nt kodukülastustel enese sõnul “unustab pidevalt“ ravimite võtmise. Laps eirab jätkuvalt kinnise lasteasutuse reegleid sigarettide ja mokatubaka osas, tuues keelatud esemeid enesega kaasa ja neid tarvitades. Viimase kodukülastuse ja sõbranna juures viibimise ajal lasi noor enesele salaja teha tätoveeringu, samuti on laps ise enda keha augustanud ehete paigutamiseks, mis on otseselt ohtlik tervisele. Kohtule selgitas laps, et ta tegi tätoveeringu, teades, et see on keelatud. On ilmne, et laps teab, et tegemist on keelatud toimingutega, kuid kuna sellele ei järgne tema jaoks vältimatut kahjulikku tagajärge, siis pole vaja piirangut järgida. Emajõe Õppekeskuse kokkuvõttest selgub, et teenusel viibimise ajal on noor regulaarselt käinud psühholoogi, psühhiaatri ja logopeedi vastuvõttudel ning järginud talle raviarsti poolt koostatud raviskeemi, kuid ka siin nähtub, et need muudatused on praegu tekkinud üksnes kinnise teenuse keskkonnas ja ei ole kinnistunud ega laienenud koduvisiitide käigus toimuvale.
7.5.Ohtu riskikäitumisele (teenuselt omavolilised lahkumised) hindab teenuse osutaja endiselt olemasolevaks, positiivne muutus on alanud, kuid ei saa väita, et see oleks käesolevaks ajaks kinnistunud.
7.6.Laps õpib XXX kooli 5. klassis riikliku õppekava alusel. Kool on õppetöös toimetulekut hinnanud varieeruvaks, tundides osalemise motivatsioon ja koostöö on kõikuvad ja pigem madalad. Õpiharjumused ja õppeainete baasteadmised ebaühtlased ning vajavad süsteemset järeleaitamist. Laps on alles uuesti koolirutiiniga harjumas; järjepidev osalus on paranemas tänu toetavale keskkonnale ja selgele struktuurile. Samas vajab rutiin veel juurdumiseks sihipärast sekkumist ja järjepidevat toetamist, et kujuneks püsiv õpiharjumus. Segajate olemasolul on tal raskusi tähelepanu hoidmisega ning pingelistes olukordades võib reageerida impulsiivselt, sh verbaalse ja füüsilise agressiooniga. On kirjeldatud korduvaid konflikte klassikaaslaste, järelevalve ja õpetajatega ning juhtumeid, kus on kahjustatud klassiruumi vara.
7.7.Seega esineb maakohtu hinnangul lapse käitumises vältavalt oht hariduse omandamisele ja eakohasele arengule (noorel on vanuse kohta oluline hariduslik mahajäämus, mis takistab tema toimetulekut edasises elus). Kohus asus veendumusele, et lapse käitumine kujutab endiselt ohtu tema enda elule, tervisele, arengule, teiste isikute elule ja tervisele ning käesoleval juhul ei ole see ohtlikkus maandatud ka kinnisel teenusel viibimise tingimustes ühe aasta vältel. Maakohus märkis, et siiski on ka käesolevalt juba võimalik sedastada positiivsete muutuste tekkimist lapse käitumises kinnises lasteasutuses viibimise korral, kuid kodukülastuste fooni hinnates ei ole need muudatused kinnistunud ka lühiajaliste eemalviibimiste korral kinniselt teenuselt. Seega on lapse puhul ainuvõimalik ohukäitumisest hoidumine kinnises lasteasutuses teenusel viibimise jätkamise läbi. Mistahes muud meetmed ei ole käeoleval ajal piisavad ohu ärahoidmiseks. Kinnises asutuses on võimalik jätkata toimetulekuoskuste, käitumismustrite ja emotsioonide juhtimise harjutamist ning tagada ravimite korrapärane võtmine, spetsialistide teenuste järjepidevus ja kindel päevakava.
7.8.Avaldaja taotles teenuse viibimisel pikendamist veel üheks aastaks, kuid SKA soovitus oli määrata teenus käesoleva õppeaasta lõpuni (31.08.2026). Kinnise lasteasutuse teenuse 4
2-25-1122 osutaja hinnangul vajab laps veel vähemalt ühe aasta teenusel viibimist, sest vastasel juhul on suur tõenäosus, et ta naaseb varasemate ohtlike käitumismustrite juurde ning perekodu ei suuda praeguses olukorras pakkuda piisavalt tugevaid ja järjepidevaid piire. Meetmete kohaldamisega on võimalik kõrvaldada esinevad taandarengud või negatiivsed ilmingud, kinnistada positiivsed tulemused ja edasi areneda, et laps suudaks järgida ja täita ühiskonnaelu reegleid, põhihariduse omandamine. Positiivsed muudatused lapse käitumises on ilmnenud alles alates oktoobrist 2025, kuid muutused ei ole püsivad – laps on endiselt ohtlik nii iseendale kui ka teda ümbritsevatele alaealistele ja isegi temaga tegelevatele täiskasvanutele (viimane intsident novembris 2025). Samuti arvesse võttes noore varasemat käitumist koolivaheajal teenusele korduvat ja pikaajalist mittenaasmist ja sellega kaasnenud riskikäitumist (sh mitteeakohane seksuaalkäitumine, sellega kaasnevad terviseriskid ning oht langeda seksuaalse kuritarvitamise ohvriks), ei ole kõrvaldatavad lühema tähtajaga, kui seda on maksimaalne ehk üheaastane täiendav teenusel viibimise tähtaeg. Määruskaebus
8.Laps esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub peatada lapse suhtes kohaldatud kinnisesse lasteasutusse paigutamine kuni 12.03.2027, kui laps täidab alljärgnevaid kohustusi: 1) kooliajal ööbib peremajas ja on hiljemalt 20.30 tagasi tugikeskuses; 2) täidab koolikohustust 100% ulatuses, v.a kui ta on haigestunud või on mõni muu mõjuv põhjus; 3) hoidub tubakatoodete tarvitamisest; 4) võtab osa teraapiatest ja psühholoogi visiitidest, kuhu eestkostja ta suunab, eestkostja poolt määratud ajal ja kohas.
8.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata lapsele määratud esindaja seisukoha ning vaidlustatud määruses on kajastatud kellegi teise arvamus esindaja asemel.
8.2.Uue lahendi tegemisel tuleb arvesse võtta, et asja juures on olemas küllaldaselt positiivseid tõendeid selle kohta, et lapse käitumine on viimasel ajal tunduvalt paranenud. Laps on igati püüdnud korralikult käituda ja reeglitest kinni pidada. Tema motivatsiooniks on olnud nädalavahetustel koju ja sõbranna juurde minek. Ta on teenusele tagasi pöördunud tähtaegselt.
8.3.Kohtumääruse tutvustamisel 19.03.2026 selgitas laps, et ta soovib kõigile tõestada, et ta saab sügisest hakkama elamisega perekodus Pärnus ja kohalikus koolis käimisega. Kui teenust pikendatakse kuni aastaks, ei ole tal võimalust näidata, et ta vabaduses hakkama saab. Perekodus on praegu suhted korras ja ta püüab igati reeglitest kinni pidada. Vahel on tekkinud arusaamatusi Emajõe keskuses päevakava täitmisega. Tegemist on teismelise isikuga, kelle aju ei ole veel piisavalt välja arenenud, et sellistes konfliktisituatsioonides korrektselt käituda. Sellistes olukordades peavad alaealisele toeks olema täisealised isikud, kes aitavad tal õigele teele tagasi pöörduda. Laps soovib klassi õppekeskuses ära lõpetada ja kui võimalik, siis käiks õppekeskuses järgi vastamas, eksameid tegemas ning saaks niiviisi klassi lõpetatud. Septembrist sooviks minna tavakooli Pärnus. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
9.Avaldaja ei toeta määruskaebust.
5
2-25-1122
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud avalduse kinnise lasteasutuse teenusele paigutamise pikendamiseks ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.SHS § 1301 lg 2 järgi on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. SHS § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Noore kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada noore heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018, 2-18-5333, p 19).
14.Määruskaebemenetluses puudub vaidlus selle üle, et lapse suhtes on täidetud tema kinnisesse lasteasutusse paigaldamise eeldused (SHS § 1302 lg 1). Vaidlus seisneb selles, kas on alust peatada kinnisesse asutusse paigutamine kuni 12.03.2027, kui laps täidab määruskaebuses loetletud ja vajadusel kohtu määratud täiendavaid kohustusi.
14.1.Kohus võib TsMS § 540 lg 1 alusel (koosmõjus SHS § 130 2 lg-ga 2) lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks peatada ning peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. Peatamise saab määrata siis, kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on iseenesest täidetud, kuid arvestades konkreetse isiku tervislikku seisundit oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. Seega on TsMS § 540 lg 1 eesmärk võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku kinnisesse asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 19).
14.2.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on ennatlik kinnisesse lasteasutusse paigutamine peatada. Maakohus põhjendas määruses, et positiivsete muudatuste kinnistumise korral, mil lapsele on taas võimalik kohaldada vähem piiravaid meetmeid, võib olla alus kinnisesse asutusse paigutamine peatada või lõpetada edaspidi, kuid see saab põhineda üksnes eeldusel, et need positiivsed muudatused on kinnistunud ja laps ei kujuta enam ohtu enesele ning teistele isikutele. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Maakohtu arvamus põhineb nii avaldaja avaldusel kui ka Emajõe keskuse esitatud iseloomustel, mille järgi on laps teinud kinnises lasteasutuses viibides edusamme, kuid kuna käitumise paranemise periood on olnud võrdlemisi lühike (alates 2025. aasta oktoobrist, kusjuures laps saabus kinnise lasteasutuse teenusele juba 02.04.2025), siis on oht piirangute kaotamisel tagasilanguseks. Vähem 6
2-25-1122 kontrollitud keskkonnas varasemate käitumismustrite kordumist ilmestavad muuhulgas kodukülastustel nikotiinitoodete tarvitamine ja tätoveeringu tegemine, samuti iseseisvalt kehaaugustuste tegemine. Kuigi avalduse esitamise ajaks oli laps püsivamalt naasnud kodukülastustelt teenusele tagasi nõuetekohaselt, siis nähtub avaldusest, et viimati oli laps jooksus 14.08–06.10.2025. Siinses tsiviilasjas 12.03.2025 tehtud määruse kohaselt oli sarnane probleem ka varasemalt, enne kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kuivõrd laps ööbis pidevalt omavoliliselt tugikeskusest eemal ja koolis laps ei käinud (dtl 402).
14.3.Lapse õpiedukus on paranenud samuti võrdlemisi lühikese aja jooksul, mistõttu on veenvad avaldaja, SKA ja Emajõe keskuse edastatud arvamused, et õpiharjumused ja teenusel viibimise perioodil alanud positiivsed muutused ei ole tänaseks veel kinnistunud ning piirangute kadumisel võivad senised pingutused luhtuda. Varasemast menetlusest siinses asjas nähtub, et laps ei käinud 2025. aasta alguses ühtegi päeva koolis (dtl 4, 402) ja 2024/2025. õppeaasta I trimestri hinded olid 1–2, eesti keel ja kirjandus ainsana 3 (dtl 9). Emajõe õppekeskuse 11.03.2026 edastatud iseloomustusest ja klassitunnistuselt nähtub, et lapse järjepidev osalus koolis on paranemas tänu toetavale keskkonnale ja selgele struktuurile (dtl 543) ning tema hinded on varasemaga võrreldes oluliselt paranenud (dtl 540). Laps on mitmes aines hindeks isegi 5 saanud. Ärakuulamisel ütles laps, et praeguses koolis on tal lihtsam ja õpetajad on arusaavamad (dtl 559). Seega on kinnises lasteasutuses viibimine mõjunud lapse õpiharjumustele ja -edukusele positiivselt. Samas on laps saanud korduvalt märkusi ning seda ka vaid mõned päevad enne vaidlustatud määruse tegemist (11.03.2026 esitatud väljavõtte järgi viimati 02.03.2026, kuna laps ei teinud tunnis kaasa) (dtl 547). 06.10.2025–02.03.2025 sai laps kokku 25 märkust ja 9 kiitust. Märkused on peamiselt tunnis kaasa töötamata jätmise või vara lõhkumise tõttu. Kuivõrd harjumuste kinnistamise protsess on pooleli ning hariduse omandamine on vaieldamatult lapse huvides, siis on talle vajalik keskkond, mis ühtib tema vajaduste ja seisundiga ning võimaldab tal edukalt haridust omandada. Korduvad märkused ilmestavad, et lapse positiivsed muutused on tingitud peamiselt kontrollitud keskkonnast, kuivõrd väljaspool kinnist lasteasutust oleks lapsel võimalik tundidest taas omavoliliselt puududa, kui laps tunnis kaasa teha ei soovi.
14.4.Ühtlasi tuleb arvestada, et kinnise lasteasutusse paigutamise lõpetamisel peaks laps vahetama taas spetsialiste. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel raskusi koostöö ja usalduse saavutamisega, kuivõrd ta on nõus töötama vaid talle sobivate isikutega. Mitmed tugiteenused on jäänud pooleli või lõppenud seetõttu, et laps ei ole nõus isikuga koostööd tegema. Emajõe keskuse iseloomustuse kohaselt on laps praegu kinnise lasteasutuse teenusel viibides loonud usalduslikke suhteid turvaliste täiskasvanutega ning on hakanud end järjest enam avama, ta suudab üha paremini oma käitumist analüüsida ja teha järeldusi, mis loob eeldused sihipäraseks muutuseks. Samas vajab ta jätkuvalt turvalist, stabiilset ja etteaimatavat keskkonda, kus on selged kokkulepped ja piirid ning täiskasvanute reageerimine on rahulik ja järjepidev. Lapse toimetulek on parem struktuuri ja tegevuspõhise juhendamise korral (dtl 545–546). Varasemalt oli laps talle määratud psühholoogist keeldunud ja ravimeid ei võtnud (dtl 402). Nüüdseks aga on laps käinud regulaarselt nii psühholoogi kui ka psühhiaatri vastuvõttudel ja on alustatud uue raviskeemiga, mis võib psühhiaatri sõnul üleminekuperioodil põhjustada tugevaid meeleoluhäireid ning seetõttu võib lapsega koostöö olla hetkel raskendatud (dtl 424, 545). Kuivõrd koostöö psühholoogi ja psühhiaatriga on praeguseks toimunud vähe aega, ei ole lapse tervisega seonduvalt veel püsivaid muutusi saavutatud ning laps vajab jätkuvalt stabiilset ja turvalist keskkonda, kus on tagatud teenused spetsialistidega, kelle juures on laps nõus käima, ning laps võtab talle määratud ravimeid. Kodukülastustel on laps ravimite võtmist unustanud (dtl 560), mistõttu toetab käesolevalt kinnise lasteasutuse keskkond lapsel ka talle määratud ravi saamist ning kinnise lasteasutusse paigutamise peatamisel on oht, et laps võib ravi katkestada. 7
2-25-1122
14.5.Seega on kinnise lasteasutuse teenusel viibimise tähtaja pikendamisega võimalik tagada ravimite korrapärane võtmine, lapse jaoks juba tuttavate spetsialistide teenuste jätkumine, kindel päevakava ja rutiin ning võimalus haridust omandada talle jõukohases õppevormis. Kolleegium nõustub avaldajaga, et mida pikem on korrapäraselt koolikohustuse täitmise aeg, seda suurem on tõenäosus, et laps suudab edasi käia koolis ka keskkonnas, kus esineb rohkem vabadust, teiste mõjutusi ja ahvatlusi. Eespoolkirjeldatut arvestades, kuigi laps on juba teinud tublilt edusamme ja pingutanud selle nimel, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine lõpetataks või peatataks, on hetkel veel ennatlik kinnisesse lasteasutusse paigutamine peatada. Lapsel on seega võimalik jätkata seniseid püüdlusi ning näidata, et ta suudab korrektselt käituda ja reeglitest kinni pidada püsivalt, pikema aja vältel. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise peatamata jätmine ei tähenda, et lapse pingutused oleksid tehtud asjata, vaid nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu seisukoht põhineb asjas esitatud arvamustel, et püsivate muutuste kinnistumine on vajalik senisest mõnevõrra pikema aja jooksul. Kui lapse käitumisest tingitud oht tema arengule langeb ära enne kohtu määratud tähtaja saabumist, võib kohus TsMS § 539 lg 1 teise lause alusel kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. Seejuures peab TsMS § 539 lg 3 kohaselt kinnine asutus viivitamata kohtule teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Samuti saab kohus kaaluda uuesti kinnisesse lasteasutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 järgi.
15.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ekslikult eelmise menetluse riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kajastamine praeguse esindaja arvamuse asemel. Maakohus on 24.03.2026 määrusega vaidlustatud määrust parandanud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks üksnes lapse esindaja arvamusele tuginedes pidanud põhjendatuks kinnise lasteasutusse paigutamise pikendamist ja seda maakohtu määratud tähtajaks. Vastupidi, määrusest on ilmne, et maakohus arvestas kõiki esitatud arvamusi ja tõendeid kogumis ning argumenteeris muuhulgas pikendamise tähtaja pikkust.
16.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
17.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 543 lg 1 koosmõjus SHS § 1302 lg-ga 2 ja § 696 lg-ga 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.