Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

oma sõiduautoga Opel Omega rm 859ADF tagasipööret alustades ette temast möödasõidul olnud sõiduautole BMW 318i r/m 388ASI. Viimane kuulus Kaspar Ojakäärule ja seda juhtis omanik. Liiklusõnnetuse läbi said kehavigastusi sõiduautos BMW viibinud Egle Leisner, kostja autos olnud Janika Pakk ja kostja ise. Lääne Politseiprefektuuri 21.07.2005 karistati kostjat liiklusseaduse § 7417 ja § 7419 alusel joobnuna liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahatrahviga summas kokku 16 200 krooni. Kostja sõiduauto Opel Omega suhtes oli hageja poolt 04.06.2005 väljastatud liikluskindlustuse poliis nr E453687150T kehtivusega 04.06.2005-03.09.2005. Seetõttu lasus hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 alusel kohustus hüvitada kannatanutele tekitatud liikluskahju. Kaspar Ojakääru sõiduauto BMW remontimine osutus majanduslikult ebaotstarbekaks. Seetõttu hüvitas hageja LKS § 34 kohaselt talle sõiduki avarii-eelse väärtuse summas 47 000 krooni ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise kulud summas 1351 krooni. Auto jäänuki realiseeris hageja 12 000 krooni eest, milliselt summalt tasus riigile käibemaksu 1831 krooni. Sõidukikahju suuruseks oli seega kokku 38 182 krooni (47 000 + 1351 – 12 000 + 1831). Seoses AS Järvamaa Haigla nõudega hüvitas hageja neile Egle Leisnerile osutatud raviteenuste eest 445 krooni. Eesti Haigekassa Harju osakonnale maksis hageja ravikindlustuse seaduse alusel tagasi 828 krooni Egle Leisneri ajutise töövõimetuse hüvitise eest. Isikukahju suuruseks oli seega kokku 1273 krooni (445 + 828). Lähtudes liikluskindlustuse seadusest arvestas hageja käsitluskulusid summas 2640 krooni (2 x 1320 krooni; sõidukikahju + isikukahju). Kokku oli hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruseks seega 42 095 krooni (38 182 + 1273 + 2640). Vastuseks hageja kirjadele ettepanekutega kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks tegi kostja 24.04.2006 avalduse, milles soovis hüvitada hagejale tekitatud kahju järelmaksetega 1000 krooni kalendrikuus. 12.05.2006 sõlmis kostja hagejaga ka vastava lepingu. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja hagejale tasunud vaid 3000 krooni. 27.11.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja tasumata summa 39 095 krooni. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega - 12.02.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud Lääne Politseiprefektuuri 28.06.2005 kirja, Lääne Politseiprefektuuri 21.07.2005 otsuse, liikluskindlustuse poliisi nr E453687150T väljatrüki, Kaspar Ojakääru kahjuteate, sõiduki reg tunnistuse EB 137259, sõiduki ülevaatuse akti, sõiduki maksumuse hinnangu, Kaspar Ojakääru kahjunõude, OÜ Mulgi Auto arve, hageja maksekorralduste nr 82427, 82965 ja 82426, hageja arve nr 241739, AS Järvamaa Haigla raviteenuste arve, hageja maksekorralduse nr 84808, Eesti Haigekassa nõudeavalduse, hageja maksekorralduse nr 85667, kostja 24.04.2006 avalduse, regressinõude vabatahtliku tasumise lepingu, ülevaate kostjalt laekunud summadest, ja hageja käskkirjaga käsitluskulude kohta. Liikluskindlustuse seaduse

(LKS) § 48 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres ja p 4 järgi kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et vastavas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39 095 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.