Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS §-st 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega kuuluvad ka maksekäsu kiirmenetluses kohaldamisele TsMS §-d 209 ja 353. Teisalt, kui asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, pidanuks kohus määruskaebuse esitaja arvates asja vastavalt TsMS §-le 428 lg 2 lõpetama. Antud juhul siiski puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et õigusjärglus oleks välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et seoses võlgniku surmaga on menetlus antud asjas peatunud kuni AT pärija astumiseni menetlusse. Kuivõrd menetlusosalise surma korral menetlus peatub seaduse alusel, ei pea kohus asjakohast määrust tegema ning seetõttu ei taotle ka kaebuse esitaja uue määruse tegemist, vaid üksnes vaidlustatava määruse tühistamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 427 ja 663 lg 4 ja 667 lg 2 palub määruskaebuse esitaja tühistada Harju Maakohtu 20.02.2008 määrus tsiviilasjas nr 2-08-635 ning tagastada tasutud riigilõiv. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetlus on hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 663 lg 6 kohaselt kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha. Kohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. KÜ on maksekäsu kiirmenetluse avalduse AT vastu esitanud kohtule 09.01.2008. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et AT on surnud Seetõttu kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlusse ei võtnud ning jättis avalduse 20.02.2008 määrusega läbi vaatamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg-st 1 tulenevalt füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TsÜS § 7 lg 2 kohaselt algab õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. TsMS § 201 lg-te 1 ja 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalised hagita menetluses on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. AT õigusvõime lõppes 23.01.2008. Kohus ei olnud selleks ajaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlusse võtnud. Seega puudus avalduse menetlusse võtmise otsustamise ajal ATõigus- ja teovõime, mistõttu tema ja avaldaja vahel puudus vaidlus, mida kohus tulenevalt TsMS §-st 1 saaks tsiviilkohtumenetluses lahendada. Samuti puudus ATTsMS §-des 201 ja § 202 sätestatud tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja –teovõime, mistõttu ta ei saanud olla TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes menetlusosaliseks, kelle vastu saab avaldust esitada. Seega puudus kohtul alus võtta käesolevas asjas esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus menetlusse. Kuigi AT puudus avalduse menetlusse võtmise otsustamise ajal nii õigus- ja teovõime kui ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja –teovõime ning ta ei saanud olla menetlusosaliseks tsiviilkohtumenetluses, leiab kohus, et kohtunikuabi on ebaõigesti jätnud avalduse läbi vaatamata. Hagiavalduse (ka avalduse) läbi vaatamata jätmise regulatsiooni saab rakendada juhul, kui hagiavaldus (ka avaldus) on juba menetlusse võetud. Käesoleval juhul ei olnud kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlusse võtnud. Seetõttu oleks kohtunikuabi pidanud avalduse menetlusse võtmisest keelduma TsMS § 372 lg 2 alusel, mille kohaselt kohus

võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd AT puudus avalduse menetlusse võtmise otsustamise ajal õigus- ja teovõime ning ta ei saanud seetõttu olla menetlusosaliseks, leiab kohus, et esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ei ole võimalik avalduse eesmärki saavutada ning seetõttu tulnuks avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ning käesolevas tsiviilasjas 20.02.2008 tehtud määrus, millega kohus jättis avalduse läbi vaatamata, tuleb tühistada. Kuigi kohus tühistab avalduse läbi vaatamata jätmise määruse, selgitab kohus avaldajale, et ebaõige on viide TsMS § 353 lg-le 1, mille kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Nimelt saab tsiviilasja menetlus peatuda ning õigusjärglus tsiviilkohtumenetluses tulla kõne alla samuti juhul, kui tsiviilasi on juba eelnevalt menetlusse võetud. Kui asi on menetlusse võtmata, siis ei ole ka menetlust, mida peatada. Sama kehtib avaldaja viitele TsMS § 428 lg 1 p-le 5, mille kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Ka nimetatud sätet saab kohaldada juhul, kui tsiviilasi on menetlusse võetud, mida aga käesolevas asjas tehtud ei ole. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus. Tuginedes TsMS § 372 lg 2 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.