Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hagejal on olemas AS G Tallinn ülevaatuse akt, kus on fikseeritud, et aknakonstruktsioonide ja viimistluse taastamine objektil pole võimalik. Asendada on vaja aknad, aknalauad, teostada akende demontaaž/montaaž, välispalede viimistlus ja uus siseviimistlus. Hageja palub kostjalt välja mõista 15305,33 krooni tekitatud kahju hüvitisena, jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: pretensioon kostjale 05.04.06, vastus pretensioonile 13.04.2006, G hinnapakkumine

akt,

Kostja vastuväited Kostja 21.11.2006.a vastuse kohaselt tekkis 17.01.2005.a elumajas avarii maja küttetoru ja püstiku vahelise kraani purunemisest, vesi tilkus mööda ühte majaseina alla. Maja küttesüsteemi renoveerimist teostas OÜ N 2005.a suvel. Avarii ajal oli kehtiv garantii nimetatud töödele. OÜ N kinnitas oma süüd avariis ja taastas olukorra omal kulul. Kostja on seisukohal, et kahju tekitajaks on firma, kes teostas antud töid, mitte kostja. Seega ei ole hageja poolt esitatud nõuded kahju hüvitamiseks hageja vastu põhjendatud ja kostjaks peaks olema OÜ N . Kostja leiab, et hageja poolt esitatud objekti ülevaatuse aktiga, mille koostajaks oli AS G , ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et kahju tekkis veeavarii tagajärjel. Akt ei tõenda, et kahju on tekkinud 17.01.2006 pööningu veeavarii tagajärjel. Akti koostamise eesmärk oli fikseerida akende seisukord, aga mitte välja selgitada kahju tekkimise põhjus. Veeavarii ei võinud kahju tekitada kahju sellises mahus nagu kirjeldab hageja. Peale avariid moodustas korteriühistu hageja avalduse alusel komisjoni. Ülevaatus kinnitas, et vesi võis avarii ajal sattuda ainult akende väliskülgedele ja ainult kahele aknale, mitte kolmele, mille vahetamist nõuab hageja. Kuna akt kinnitab kolme akna kahjustused, võib probleem akendega olla rohkem seotud akende valmistamise kvaliteediga AS-i G poolt ja paigaldamisega, mis teostati hageja enda poolt, mitte ei ole avarii tagajärg. Garantiikiri akende ja nende paigaldamise kohta hagejal puudub. Samuti võis kahju tekkimist soodustada hageja omavoliline vaheseina mahalõhkumine ilma tekkinud avauste parandamiseta, mistõttu tungis valgunud vesi mahavõetud seina avade kaudu korterisse, mitte akende kaudu nagu väidab hageja. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et avarii kohaks oli kolmekorruselise maja pööning, mille all olev korter kannatada ei saanud. Hageja elab aga teisel korrusel. Hagejal kahju tekkimine on mitmel korral olnud arutlusel KÜ juhatuse ja OÜ N vahel. Hageja ei ole soovinud kahju suuruse täpsustamise ja hüvitamise arutelust osa võtta. Kostja poolt moodustatud komisjoni, kuhu kuulus 2 juhatuse liiget ja OÜ N esindaja, viis läbi paikvaatluse hageja korteri ja tuvastasid, et vesi on korterisse tunginud kohast, kust hageja on omavaluliselt vaheseina eemaldanud, mitte akende kaudu. Kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega jätnud järgimata käibes vajaliku hoolt, puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel, Kostja ei ole rikkunud KÜS § 2 lg 1 tulenevat kohustust, mida kinnitab kostja poolt 2005.a. suvel pool aastat enne avarii toimumist sõlmitud küttesüsteemi renoveerimiseks sõlmitud töövõtuleping OÜ –ga N . Hageja ei ole esile toonud, millise toimingu on jätnud kostja tegemata, et välitda kraani purunemist ja milles seisneb käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Isegi kui kohus leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, siis on kostja arvates rikkumine vabandatav, veekraani purunemist tuleb käsitleda vääramnata jõuna, millega ei saanud kostja arvestada ega välitda ja mida kostja ei saanud mõjutada, kuna torustik ja kraanid olid uued ega esinenud märke kraanide mittekorrasoleku kohta, hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Veel märkis kostja oma vastuses, et hageja ei ole esiletoonud deliktiõigusliku vastuse eeldusi, sj neid asjaolusid tõendanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Tõendid: töövõtuleping, ,kosja vastus hagejale 20.02.2006, akt 07.02.2007

Kohtu põhjendused Kuivõrd pooled soovisid kooskõlas TsMS § 449 lg 1 vaheotsust hageja nõude põhjendatuse üle, siis otsuse tegemisega ei määra kohus kahju suurust. Vastavalt TsMS § 449 lg 2 alusel kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis ei seostu kahju suurusega. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 17.01.206 toimis XXX, Harju alevik elamu pööningul avarii, mille käigus maja küttetoru ja püstiku vahelise kraani purunemisest, vesi tilkus mööda ühte majaseina alla ja kahjustada said hageja korteris olevad aknad. Korteriühistuseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi ning KÜS §-s 2 on sätestatud korteriühistu eesmärk. Nimelt on § 2 1. lõike järgi korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega seadusest tulenevalt kaks eesmärgipärast ülesannet: 1) korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja 2) korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava ja majandusaasta aruandeid ja nende koostamist ja majandamiskulusid ja nendega seonduvat. Viimane on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja sama seaduse sama paragrahvi lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, va juhul kui kahju tekitati tahtlikult või rakse hooletuse tõttu, 4. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuivõrd vaidlust ei olnud selles, et 17.01.2006 toimu XXX, Harju alevik elamu pööningul avarii, mille käigus purunes maja küttetoru ja püstiku vaheline kraan ja et tegemist oli kaasomandi mõtteliseks osaks oleva tehnosüsteemi avariiga, siis tulenevalt KÜS § 1, § 2 lg 1, § 15, § 15 lg 1 kuulub märgitud tehnosüsteemi hooldamine ja korrashoid, remontimine ühistu kohustuse hulka. Hageja kui ühistu liikme ja ühistuvahelised suhted tulenevat ühistu ja ühistuseadusest ning nende vahel on tegemist lepingulise suhtega. Kuna hageja väidab, et ühistu on jätnud täitmata oma kohustused hageja ees, mille tõttu tekkis tal kahju, siis on hageja kohustuseks tõendada kohustuse rikkumist kostja poolt, kahju tekkimist sellise kohustuse rikkumisel ning põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kuigi kostja väiteis oma teises vastuses, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis seetõttu, et vastav kraan purunes, ei vaidlustanud kostja seda oma esialgses vastuses, vaid pigem kinnitas seda, et kraani purunemise tõttu voolas vesi maja seina mööda alla ja vaidlustas üksnes kahju ulatuse. Oma vastuses hagejale /13.04.2006/ ei ole kostja sellist asjaolu ka välistanud, märgitud

on et avarii oli, kuid ei ole veenev, et kahju suurus nii ulatuslik sai olla, st vesi võis sattuda vaid akende väliskülgedele ja vaid 2-le aknale. Hageja poolt kohtule esitatud G aktist 97.03.2006 nähtub, et kuuma vee poolt on põhjustatud jäädavad kahjustused, palede viimistlus on veetõttu kahjustunud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja on tõendanud tema poolt esitatud G i akti ja kostja vastusega pretensioonile asjaolu, et avarii ja hagejal tekkinud kahju vahel on seos, st hagejal tekkis kahju ning et see tekkis seetõttu, et purunes kaasomandi mõttelise osa tehnosüsteem, mille tulemusel hakkas kuum vesi voolama. Eeltoodu alusel on kahju tekkimine seoses veeavariiga tõendatud. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja on rikkunud tehnosüsteemide hooldamise kohustust ja kas sellise rikkumise tõttu sai võimalikuks hagejal kahju tekkimine (tegu, põhjuslik seos kahju ja teo/rikkumise/ vahel). Kostja väitis, et on oma hoolsuskohustust täitnud. Kohtule esitatud kostja ja OÜ N vahelisest lepingust 24.05.2005 nähtub, et vastavalt lepingule teostab töövõtja XXX küttesüsteemi renoveerimise vastavalt hinnapakkumisele 374 tööde algusega 25.05.2005 ja lõpuga 01.07.2005. Kohus asub seisukohale, et kostja on tõendanud märgitud lepinguga, et ühistu on oma seadusest tulenevat küttesüsteemi korrashoiu ja remondikohustust ühistu liikmete, sh hageja ees täitnud ning asjaolu, et uue süsteemi kraan purunes, mille tõttu jooksis vesi ja kahjustas hageja vara, ei tähenda, et kostja oleks jätnud oma kohustuse täitamata. Kuna kostja on tõendanud, et ta on oma ühistuseadusest tulenevat kohustust ühistu liikme eest täitnud ega ole oma kohustust hageja ees rikkunud, ei vastuta ta seega hageja ees tekkinud kahju eest hagis esitatud asjaoludel, nõue ei ole seega põhjendatud ja hagi tuleb seega jätta vaheotsusega lõppotsusena rahuldamata. Kostja väited tulenevalt sellest, et hageja ei ole esile toonud deliktiõigusliku vastuse eelduslikke asjaolusid, ei ole õige. Hageja on esitanud hagi asjaolul, et kostja kui ühistu ei ole täinud temal lasuvat elamu kaasomandi mõtteliste osade hoolduskohustust KÜS- i järgi, mille tõttu tekkis kahju ja seega ei ole hageja esitanud kostja vastu deliktist tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Hageja viited erinevatele õigusnormidele ei ole samastatavad hagialusena ja kohus ei ole seotud menetlusosaliste poolt viidatud õigusnormidega. TsMS 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jääb rahuldamata ja seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.