Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

05.11.2007.a.(tl 4) esitas hageja Tartu Maakohtule hagi, rendilepingust tuleneva võlasumma väljanõudmiseks kostjalt. Hagiavalduse järgi sõlmisid OÜ I. ja H.R. 25.05.2006.a. rendilepingu vara väljaostu tingimusel. Rendilepingu punkti 4.1.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiseid väljaostumakseid, mis sisaldavad intressi arvates rendiperioodi algusest kuni rendiperioodi lõpuni vastavalt poolte poolt kokkulepitavale maksegraafikule, mis on lepingu lisaks nr 1 rendilepingu lisa nr 1 kohaselt kohustus kostja igakuiselt maksegraafiku alusel hagejale tasuma väljaostumakseid summas 1 667 krooni ja intressimakseid summas 333 krooni, kokku 2 000 krooni. Kokku kuulub maksegraafiku alusel kostja poolt hagejale vara väljaostumaksete tasumisele 48 000 krooni. Kostja ei ole väljaostumaksete ja intressimaksete tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud ning on hagiavalduse esitamise päeva seisuga viivituses 11 osamakse tasumisega. Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud võlgnevuste tasumist nii telefoni kui ka kirja teel. Kostja ei ole vaatamata hageja meeldetuletustele rendilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees kohaselt täitnud ning on nimetatud kohustuste täitmisega jätkuvalt viivituses. Hageja nõuab rendilepingust tuleneva põhivõla 18 337 krooni ja intressivõla 3 663 krooni väljamõistmist. Rendilepingu punkti 4.1.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiseid väljaostumakseid, mis sisaldavad intressi arvates rendiperioodi algusest kuni rendiperioodi lõpuni vastavalt poolte poolt kokkulepitavale maksegraafikule. Maksegraafiku alusel kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt vara väljaostumakseid summas 1 667 krooni ja intressimakseid summas 333 krooni, kokku 2000 krooni. Rendilepingu punkti 4.1.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiseid väljaostumakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 24 osamaksena kogusummas 48 000 krooni. 05.11.2007.a. seisuga viivitab kostja 11 sissenõutavaks muutunud osamakse tasumisega kogusummas 22 000 krooni, millest 18 337 krooni moodustab renditasu ja 3 663 krooni moodustab intress. Tulenevalt eeltoodust on kostja rikkunud rendilepingust tulenevat raha maksmise kohustust ja on võlgnik võlaõigusseaduse mõttes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 18 337 krooni ja intressivõlg 3 663 krooni. Vastavalt rendilepingu punktile 10.1. on hagejal õigus nõuda viivist ja kostja on kohustatud maksma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja on arvestanud viivist alates 23.12.2006 kuni 05.11.2007.a. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivitusintressi summas 15 144,70 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 367 tuleneb, et koos põhinõudega võib esitada hagis ka viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivitusintressi arvestusega 0,5 % tasumisega viivitatud põhivõla summalt päevas alates 05.11.2007.a. kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. 27.12.2007.a. (tl 24) täiendas hageja hagiavaldust ning esitas avalduse hagiavalduse osaliseks loobumiseks lähtudes asjaolust, et kostja on oma kohustused osaliselt täitnud. Hageja loobub 05.11.2007.a. hagiavalduses esitatud renditasu 18 337 krooni tasumise nõudest 8 337 krooni ulatuses. Kostja on pärast hagist osalist loobumist kohustatud hagejale tasuma renditasu summas 10 000 krooni. Hageja loobub 05.11.2007.a. hagiavalduses esitatud intressi 3 663 krooni tasumise nõudest tervikuna.

Hageja loobub 05.11.2007.a. hagiavalduses esitatud viivitusintressi 15 144,70 krooni tasumise nõudest 10 677, 50 krooni ulatuses. Kostja on pärast hagist osalist loobumist kohustatud hagejale tasuma viivitusintressi 4 467,20 krooni. Hageja esitas ka nõude suurendamise avalduse (tl 27). Selle järgi on kostja pärast 05.11.2007.a. hagiavalduse esitamist endiselt viivituses 23.05.2007.a. renditasu osamakse tasumisega 1 665 krooni ulatuses ning 23.06.2007.a., 23.07.2007.a., 23.08.2007.a., 23.09.2007.a. ja 23.10.2007.a. renditasu osamaksete tervikuna tasumisega. Lisaks eeltoodule on sissenõutavaks muutunud 23.11.2007.a. renditasu osamakse summas 1 667 krooni ja intressimakse summas 333 krooni. Lähtudes eeltoodust on hageja arvestanud võlgnetavatelt summadelt täiendavat viivitusintressi summas 2 533,40 krooni. Hageja suurendab esitatavaid nõudeid järgmiselt (tl 28): Hageja suurendab renditasu 10 000 krooni tasumise nõuet 23.11.2007.a. sissenõutavaks muutunud 1 667 krooni võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista renditasu summas 11 667 krooni. Hageja suurendab viivitusintressi 4 467,20 krooni tasumise nõuet 2 533,40 krooni võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista viivitusintress summas 7 000,60 krooni. Hageja esitab 23.11.2007.a. sissenõutavaks muutunud intressi 333 krooni tasumise nõude ning palub kostjalt see välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Rendilepingu kohaselt ei ole sisenõutavaks muutunud 23.12.2007.a., 23.01.2008.a., 23.02.2008.a., 23.03.2008.a., 23.04.2008.a. ja 23.04.2008.a. renditasu ja intressi osamaksete tasumise nõuded. Hageja suurendab tulevikus sissenõutavaks muutuvate renditasu ja intressi nõuete võrra renditasu ja intressinõudeid ning palub kohtul kostjalt välja mõista 23.12.2007.a. sissenõutavaks muutuv renditasu summas 1 667 krooni ja intress summas 333 krooni; 23.01.2008.a. sissenõutavaks muutuv renditasu summas 1 667 krooni ja intress summas 333 krooni; 23.02.2008.a. sissenõutavaks muutuv renditasu summas 1 667 krooni ja intress summas 333 krooni; 23.03.2008.a. sissenõutavaks muutuv renditasu summas 1 667 krooni ja intress summas 333 krooni; 23.04.2008.a. sissenõutavaks muutuv renditasu summas 1 667 krooni ja intress summas 333 krooni; 23.05.2008.a. sissenõutavaks muutuv renditasu summas 1 667 krooni ja intress summas 333 krooni; Tsiviilasja hind pärast nõude suurendamist on 21 669 krooni (sissenõutavaks muutunud renditasu summas 11 667 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv renditasu summas 10 002 krooni). Kuivõrd hageja on arvutanud sissenõutavaks muutunud renditasu summalt välja viivitusintressivõlgnevuse kuni 21.12.2007.a., täpsustab hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivitusintressi nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 367 tuleneb, et koos põhinõudega võib esitada hagis ka viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivitusintressi arvestusega 0,5 % tasumisega viivitatud põhivõla summalt päevas alates 05.11.2007.a. kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivitusintressi arvestusega 0,5 % tasumisega viivitatud põhivõla (renditasu)summalt päevas alates 21.12.2007.a. kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. 25.03.2008.a. (tl 39) täpsustas hageja oma nõuet. 25.03.2008.a. seisuga on sissenõutavaks muutunud renditasu ja intressi maksmise kohustused, milliste täitmise tähtpäevad olid 23.12.2007.a., 23.01.2008.a., 23.02.2008.a. ja 23.03.2008.a. Seega on täiendavalt sissenõutavaks

muutunud renditasu summas 6 668 krooni ja intress summas 1 332 krooni. Kokku on sissenõutavaks muutunud renditasu maksmise kohustus summas 18 335 krooni ja intressi maksmise kohustus summas 1 665 krooni. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus paluda kohtult 23.12.2007.a., 23.01.2008.a., 23.02.2008.a. ja 23.03.2008.a. sissenõutavaks muutunud renditasu ja intressi maksete kostjalt väljamõistmist eraldi TsMS § 369 alusel. Kostja ei ole pärast 21.12.2007.a. vähendanud oma võlgnevusi hageja ees.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma vastuses (29.11.2007.a. tl 19) tunnistab hagi osaliselt, peab võimalikuks kompromissi või muid kokkuleppeid. Hageja on esitanud viivisearvestuse, kus väidab, et 05.11.2007.a. on tasumata muuhulgas ka 23.12.2006.a. tasumise tähtpäevaga osamakse suuruses 2 000 krooni, sealhulgas põhivõlg suurusega 1 667 krooni ja intress suurusega 333 krooni. Mainitud osamakse on sooritatud kostja poolt I. OÜ kontoris aadressil Tähe 110, Tartu ning vastavalt kokkuleppele I. OÜ esindajaga ei väljastatud mainitud soorituse kohta kviitungit. Kostja on tasunud hagis mainitud rendilepingu osamaksete katteks 04.10.2007.a. pangaülekandega I. OÜ arveldusarvele 10 000 krooni makseselgitusega „kliendi 225 lepinguga seotud arvete osaline tasumine“. Tänaseni pole see summa ühegi selgitusega või selgituseta tagasi laekunud, millest võib järeldada, et I. OÜ on mainitud summa kätte saanud ja raamatupidamises kajastanud. Hagiavalduses, mis on koostatud 05.11.2007.a., seda märgitud ei ole. Sama suure summa ülekandmine oli kostja poolt planeeritud ka 15.11.2007.a., kuid sellise renditasu, intressi ja viivisearvestusega hagiavalduse kättesaamisel on kostja otsustanud asjaolude selgumiseni ülekannet mitte sooritada. Kostja soovib rendilepingu lõpetamist ning soovib tagastada renditud vara hagejale hagis mainitud kulude ja muu sellise katteks. Hageja oma vastuses kostja vastusele (tl 25) märgib, et nähtuvalt hageja raamatupidamise 18.12.2007.a. kliendiväljavõttest on kostja täitnud 23.12.2006.a. osamakse tasumise kohustuse 29.12.2006.a. Hageja möönab, et ekslikult on jäänud hagiavalduses täpsemalt kajastamata kostja poolt 10 000 krooni tasumine ja selle arvel kohustuste täidetuks lugemine. Hageja on lugenud kostja poolt 04.10.2007.a. tasutud 10 000 kroonist 3 333 krooni arvel tasutuks sissenõutavaks muutunud 23.01.2007.a., 23.02.2007.a., 23.03.2007.a., 23.04.2007.a., 23.05.2007.a., 23.06.2007.a., 23.07.2007.a., 23.08.2007.a., 23.09.2007.a. ja 23.10.2007.a. intressi maksed. Lisaks on hageja 10 000 kroonist 6 670 krooni arvel lugenud tasutuks tervikuna 23.01.2007.a., 23.02.2007.a., 23.03.2007.a. ja 23.04.2007.a. renditasu osamaksed ja kahe krooni ulatuses 23.05.2007.a. renditasu osamakse. Hageja tõendab oma väiteid kohustuse täidetuks lugemise kohta hageja raamatupidamise väljastatud dokumendiga, millest nähtuvad kostja poolt perioodiliselt tehtud maksed. Hageja peab vajalikuks selgitada, et kostja poolt tasutavad renditasu osamaksed loetakse hageja raamatupidamises arve 260360 tasumiseks. Iga sissenõutavaks muutuva intressimakse kohta väljastab hageja eraldi arve. Hageja juhib tähelepanu, et arve 27509 ei ole väljastatud renditasu või intressimaksete tasumiseks, mistõttu ei ole arve nr 27509 tasumine 3 596 krooni käesolevas asjas tähendust omav. Hagiavalduse esitamise seisuga 05.11.2007.a. olid sissenõutavaks muutunud ja tasumata 23.05.2007.a. renditasu osamakse 1 665 ulatuses, 23.06.2007.a., 23.07.2007.a., 23.08.2007.a., 23.09.2007.a. ja 23.10.2007.a. renditasu osamaksed. Kokku oli 05.11.2007.a. seisuga sissenõutavaks muutunud renditasu summas 10 000 krooni. 05.11.2007.a. seisuga puudus kostjal hageja ees intressivõlgnevus. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta soovib sõlmitud rendilepingu lõpetada. Sellest võib järeldada, et kostja keeldub tulevikus sissenõutavaks muutuvate renditasu ja intressi osamaksete tasumisest. Hageja loeb rendilepingu jätkuvalt kehtivaks ning nõuab selle täitmist ning renditasu ja

intressi tasumist tähtaegselt. Hagejal on põhjendatud kartus, et juhul, kui kohus rahuldab hagiavalduse üksnes sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumise kohustuse osas, loobub kostja hetkel veel mitte veel sissenõutavate maksete tasumisest. Samuti on tõenäoline, et enne kohtulahendi tegemist muutuvad sissenõutavaks veel mitmed lepingust tulenevad osamaksed, mis võib endaga kaasa tuua vajaduse suurendada esitatud nõuet. Hageja on seisukohal, et see võib venitada menetlust ning tuua kaasa asjatuid kulusid. Seetõttu soovib hageja suurendada nõuet tulevikus sissenõutavaks muutuvate renditasu ja intressi osamaksete tasumise nõuete võrra.

KOHTUISTUNG

Kostja H.R. ei ilmunud 25.03.2008.a. toimunud kohtuistungile. Asja arutamisest on ta teadlik, mida näitab allkiri kohtukutse kättesaamise kohta isiklikult (tl 38). Hageja esindaja sõnul on kostja andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks, seetõttu ei saa hageja nõuda tagaseljaotsuse tegemist. Hageja taotleb kohtult asja sisulist arutamist. Istungil jääb hageja oma nõuete juurde ja palub välja mõista summad, mis on hagis näidatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, et kostja on 29.01.2008.a. (tl 38) kohtukutse kätte saanud ning andnud oma allkirja kinnitamaks, et ta on teadlik istungi toimumisest ajast. 25.03.2008.a. istungile kostja ei ilmunud. Kuna pooled on olnud nõus kirjaliku menetlusega, ei saa käesolevas asjas teha tagaseljaotsust, kuid ühe poole mitteilmumine kohtuistungile käesoleval juhul annab kohtule õiguse lahendada asi sisuliselt TsMS § 414 mõttes. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Renditasu maksmise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktist 4.1.1. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiseid väljaostumakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 24 osamaksena kogusummas 48 000 krooni. 05.11.2007.a., hagiavalduse esitamise seisuga viivitas kostja 11 sissenõutavaks muutunud osamakse tasumisega kogusummas 22 000 krooni, millest 18 337 krooni moodustab renditasu ja 3 663 krooni moodustab intress. Tulenevalt eeltoodust on kostja rikkunud rendilepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub kohustust. Samuti sätestab VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt rendilepingu punktile 10.1. on hagejal õigus nõuda viivist ja kostja on kohustatud maksma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. TsMS §-st 367 tuleneb, et koos põhinõudega võib esitada hagis ka viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivitusintressi arvestusega 0,5 % tasumisega viivitatud põhivõla summalt päevas alates 21.12.2007.a. kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on jätnud täitmata rendilepingust tulenevad kohustused ja seetõttu on hagejal õigus nõuda nende täitmist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.