Viru Vesi AS hagi E U , S P , M N , T K ja E R vastu solidaarvõlgnevuse 24 201,85 krooni nõudes
Viimane kohtuistung
20.märtsil 2008 algus kell 10.00
Menetlusosalised
Hageja:
Viru Vesi AS (RK xxx; asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
S P (volikirja alusel)
Kostjad:
E U (IK xxx; tegelik elukoht teadmata) S P (IK xxx; elukoht: xxx) M N (IK xxx; elukoht: xxx) T K (IK xxx; elukoht: xxx) E R (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt E U’lt, S P’lt, M N’lt, T K ́’lt ja E R’lt solidaarselt hageja kasuks 23831 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni 35 senti.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue
1.Viru Vesi AS esitas 29.12.2006.a. Viru Maakohule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E U , S P , M N , T K ja E R vastu solidaarvõlgnevuse 24 201,85 krooni nõudes (tl 4-7). 16.01.2007.a. määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle hagimenetluse jätkamiseks Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajja (tl 18).
2.19.03.2007.a. esitas Viru Vesi AS Viru Maakohtusse hagi E U , S P, M N , T K ja E R vastu solidaarvõlgnevuse 24 201,85 krooni nõudes (tl 32-51).
3.Hagiavalduse kohaselt osutab hageja alates 01.02.2001.a. Kohtla-Järve linna territooriumil ühisveevärgist veega varustamise ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenust, olles määratud Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.05.2001 määrusega nr 60 vee-ettevõtjaks.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kohtla-Järve xxx korteriomanikud, sealhulgas kostjad, 14.08.2003.a hagejaga ühise veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2461 ning 31.10.2003 sõlmisid samad isikud seoses valitseja vahetumisega hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2606. Lepingute punkti 3.1 kohaselt mõõdeti korteriomanike poolt tarbitud joogivee kogus veearvestiga ja ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus loeti võrdseks tarbitud joogivee kogusega. Kokku tarbisid korteriomanikud perioodil 14.08.2003 kuni 31.12.2003 veevarustuse – ja kanalisatsiooni teenust 929 m3, perioodil 01.01.2004 kuni 30.04.2004 983 m3 ja perioodil 01.05.2004 kuni 06.07.2004 420 m3. Kohtla-Järve LV määruse 20.01.2000 nr 6 kohaselt kehtisid Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil elanikkonnale perioodil 14.08.2003-06.07.2004 järgmised veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad: 1) perioodil 14.08.2003 kuni 31.12.2003 veevarustus 7,40 krooni/m3 ja heitvesi 6,40 krooni/m3; 2) perioodil 01.01.2004 kuni 30.04.2004 veevarustus 7,90 krooni/m3 ja heitvesi 7,90 krooni/m3; 3) perioodil 01.05.2004 kuni 06.07.2004 veevarustus 8,15 krooni/m3 ja heitvesi 8,15 krooni/m3. Seega kohustusid korteriomanikud tasuma tarbitud joogivee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest kokku hagejale 35 198,15 krooni. Lisaks tarbitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusele tellisid korteriomanikud septembris 2003 Viru Vesi AS-lt kanalisatsioonikaevude puhastamise teenust kokku 370,50 krooni eest. Kokku pidid korteriomanikud tasuma hagejale 35 568,65 krooni. Lepingu nr 2461 punkti 4.3 kohaselt kohustusid kostjad tasuma tarbitud teenuste eest arve väljastamisele järgneva kuu 30 päeva jooksul ja lepingu nr 2606 punkti 4.3 kohaselt arvestusperioodile järgneva kuu viimaseks päevaks. Korteriomanikud on tasunud perioodil 14.08.2003 kuni 06.07.2004 müüdud veevarustuse - ja kanalisatsiooniteenuse eest ning kanalisatsiooni puhastamise teenuse eest osaliselt. Tasutud on 11 366,80 krooni, millest tulenevalt on seisuga 14.03.2007 korteriomanike võlg hagejale summas 24 201,85 krooni. Hageja palub VÕS § 65 lg 1 ja lg 4, VÕS § 76 lg 1 alusel võlgnevuse kostjatelt solidaarselt välja mõista.
II Kostjate vastused
5.Kostja S P kohtule 10.04.2007.a. esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja väite kohaselt elas nimetatud korteris tema äi, kes suri 1999.a. Hiljem elas korteris kostja poeg, kuid siis said kõik maksud korralikult makstud. Alates 2003.a. ei elanud korteris kedagi. Korteri-ühistu ei ole kordagi teatanud võlgadest ega sellest, et maja läks lammutamisele. Ka hageja ei ole teatanud võlgnevusest. Jagades võlgnevuse 24201,85 krooni viie inimese peale on saadud summa 2200,17 krooni iga kostja peale veekuluna liiga suur (tl 67).
6.Kostja T K 16.04.2007 kohtule esitatud vastuses samuti hagi ei tunnistanud. Kostja palub kohaldada aegumist, kuna hageja nõuab võlgnevust perioodi 14.08.2003-06.07.2004 eest. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2006.a. Hageja nõue on perioodi osas
14.08.2003- 29.12.2003.a. summas 13190,85 krooni (arved 12820,35+ 370,50) aegunud. Kostja on õigeaegselt tasunud talle osutatud teenuste eest. Kostja ei ole nõus, et hageja nõuab kogu maja võlga välja ainult viielt kostjalt. Võlaõigusseaduse § 6 tulenevalt on see hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Kostja peab nõuet võla eest vastuvõtmatuks ka seetõttu, et ta on töövõimetu ja tema ainuke sissetuleku allikas on töövõimetuspension ning toetus ravimite ostmiseks (tl 68-70).
III Kohtuistungid
7.Kohtuistungil 09.10.2007.a. jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt on kostjate poolt teenuse tarbimine dokumentaalselt tõendatud ning esitatud arveid vaidlustatud ei ole, samuti on need osaliselt tasutud. Kuna xxx elamu on elamiskõlbmatu, ei nõua hageja kostjatelt intressi. Vee kulu arvestati maja veearvesti alusel kõigile korteriomanikele ühiselt. Korteriomanike nimel kirjutasid hagejaga sõlmitud lepingutele alla maja valitsejad, kes valiti korteriomanike koosolekul. Elamu 44 korteriomanikku on solidaarvõlgnikud. Hagejal on õigus valida kostjad, kelle vastu nõue pöörata. Hageja majasisese jaotusteenusega ei tegelenud, see oli majavalitseja kohustus.
8.Kostjad T K , E R ja S P esindaja L P hagiga nõus ei olnud. Kostja T. K seletuse kohaselt temal hageja ees võlg puudub. Korteris veemõõturit ei olnud. Vee eest maksti hagejale 36-46 krooni kuus. Koosolekut valitseja valimiseks ei peetud, T. K allkiri protokollil ei ole õige. Kostja E. R seletuse kohaselt tema elas koos lastega korteris seni, kuni majas oli võimalik elada. Selle aja eest kui tema korteris elas, ta vee eest võlgu ei olnud. Kostja S P esindaja L. P seletuse ei ole nemad korteris elanud. Võlasumma tuleks jagada kõigi omanike vahel. Neile korteriomanikele, kes lammutamise ajal sees elasid, maksti kompensatsiooni. P-d kompensatsiooni ei saanud, see raha tuleks maksta võla katteks. Majaelanike koosolekuid ei ole toimunud, allkirjad on võltsitud.
9.Kohtuistungil 20.03.2008.a. jäi hageja esindaja hagi juurde.
10.Kostja M N ei olnud nõus, et kogu maja võlg jagati viie inimese vahel. Temal ei ole võlga rohkem kui 170 krooni.
IV Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused, tsiviilasjas sisalduvad dokumentaalsed tõendid, kuulanud kohtuistungitel hageja esindaja ning kostjate seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
12.Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 1 lg-le 1 reguleerib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, veeettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. (ÜVVKS) § 8 lg 1 järgi on vee-ettevõtja klient kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel.
13.Asjas ei ole vaidlust, et haginõuet käsitleval perioodil 14.08.2003- 06.07.2004.a. osutas xxx Kohtla-Järve elamule veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenust hageja. Hageja osutas Kohtla-Järve linna territooriumil ühisveevärgist veega varustamise ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenust alates 01.02.2001.a, olles määratud KohtlaJärve Linnavolikogu 30.05.2001 määrusega nr 60 vee-ettevõtjaks (tl 36). Samuti ei ole asjas vaidlust, et vee mõõtmine xxx elamus toimus kogu maja peale ühise veearvesti alusel.
14.Samuti ei ole kostjad vaidlustanud hageja arvestuse õigsust xxx korteriomanike veevõlgnevuse kohta hagis näidatud perioodil, kuid kostjad leiavad, et kostjaks valitud korteriomanikud on oma korterite veetarbimise eest korralikult maksnud, et hagejaga sõlmitud lepingutele allakirjutanud xxx elamu valitsejaid ei olnud kostjad valinud, samuti leiab kostja T. K , et hageja nõue on osaliselt aegunud.
15.Kohus leiab, et kostjate vastuväited solidaarvastutuse puudumisest hageja ees ei ole põhjendatud. Vastavalt ÜVVKS § 5 lg-le 2 toimub kinnistu liitumine ühisveevärgiga ja - kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab ÜVVKS § 3 lg 1 järgi liitumispunkt ning sama paragrahvi teise lõike järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Seega saab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja.
16.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega on kinnistut moodustava maatüki osas korteriomanikud kaasomanikud.
17.Riigikohus on otsuses 3-2-1-106-05 leidnud, et ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi. Korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt, sest üldteadaolevalt ei ole korteriomandite reaalosade hulgas tavaliselt eraldi veevärki ja kanalisatsiooni, mille nad saaksid ühendada ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool nagu sätestab ÜVVKS § 3 lg 1.
18.Kohus tuvastas, et 14.08.2003.a. sõlmisid Kohtla-Järve xxx korteriomanikud, keda esindas volituse alusel I S , hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügi-lepingu nr 2461 ja 31.10.2003.a. sõlmisid xxx korteriomanikud valitseja I S isikus hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2606 (tl 39, 40). xxx korteriomanikud valisid I S’i korteriomanike esindajaks veelepingule allakirjutamiseks 26.07.2003.a. (tl 103). I S valiti xxx majavalitsejaks korteriomanike 12.10.2003.a. koosolekul (tl 105).
19.KOS § 8 lg 1 järgi võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) kaasomandiga seotud õigussuhteid korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Lg 3 kohaselt kui korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. KOS § 12 lg 1-2 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega ja tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Lg 3 kohaselt kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Lg 4 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. KOS § 17 lg 1 kohaselt korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. KOS § 20 lg 1 kohaselt otsustavad korteriomanikud häälte-
enamusega valitseja nimetamise ja tagandamise. KOS § 21 lg 1 p 2 kohaselt on valitsejal õigus rakendada kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid ning lg 2 p 1 kohaselt korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid.
20.Kohus leiab kostjate vastuväidete osas, et hagejaga sõlmitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingutele xxx korteriomanike nimel allakirjutanud isikute valimiseks toimunud koosolekuid ei ole toimunud, et need on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole eelnimetatud korteriomanike üldkoosolekute otsuseid ettenähtud korras vaidlustanud. Lisaks sellele võtab kohus arvesse, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 kohaselt võib tehingu tegemiseks ettenähtud tahteavaldus olla tehtud ka kaudselt, st väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Asjas ei ole vaidlust, et Olevi 16 korteriomanikud, sealhulgas kostjad, tarbisid hagejalt saadud vee- ja kanalisatsiooniteenust ning tasusid osaliselt selle eest. Tarbitud vee mõõtmine toimus kogu maja peale ühiselt, korterites eraldi veemõõtjaid ei olnud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikel ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
21.Lepingu nr 2461 ja 2606 p 4.3. kohaselt kohustusid xxx korteriomanikud tarbitud joogivee/vastuvõetud heitvee eest tasuma. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kinnitab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu ning hind kehtestatakse valla-või linna-valitsuse poolt ja avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. Kohtla-Järve linnas olid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenused hinnad vaidlusalusel perioodil kehtestatud Kohtla-Järve linnavalitsuse määrustega (tl 42.43).
22.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et xxx korteriomanikud, sealhulgas kostjad, vastutasid hagejaga 14.08.2003.a. ja 29.12.2003.a. sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, mistõttu kohus ei saa arvestada kostjate väidetega, et konkreetselt oma korterite veetarbimise ja kanalisatsiooniteenuse suhtes olid nad oma kohustuse väidetavalt täitnud.
23.Kostja T. K vastuväite osas hageja nõude osalise aegumise kohta perioodil 14.08.19.12.2003.a. kogusummas 13190,85 krooni arvestab kohus TsÜS §-ga 158, mille kohaselt võla osaline tasumine tähendab nõude tunnustamist ja viimane omakorda katkestab aegumise. Hageja poolt esitatud õiendist (tl 47-49) nähtub, et xxx korteriomanikud on tasunud vee eest alates 03.09.2003.a., seega on nad hagejat nõuet veetarbimise osas sel ajal tunnustanud. Siiski kohus leiab, et aegumist saab kohaldada hageja nõude suhtes 370,50 krooni kanalisatsioonikaevude puhastamise eest vastavalt arvele 7083 07.10.2003.a. (tl 46). Arve kohaselt oli tasumistingimuseks 15 päeva, mistõttu nõue muutus sissenõutavaks 22.10.2003.a.( TsÜS § 147 lg 2) ning hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2006.a. oli tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1) möödunud.
24.Kostjate vastuväitega, et xxx korteriomanike võla sissenõudmine ainult viielt korteriomanikult, on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6), ei ole kohtul võimalik arvestada. Kohus möönab, et hagi esitamine 44-st korteriomanikust solidaarvõlgniku puhul ainult viie korteriomaniku vastu võib tunduda kostjatele ebaõiglane, kuid seadus seda siiski võimaldab (VÕS § 65), mistõttu kohtul ole alust lugeda hageja poolt seadusliku õiguse realiseerimist hea usu põhimõtte rikkumiseks. Kohus selgitab, et VÕS § 69 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
25.Kohus tuvastas, et xxx korteriomanikele on hageja poolt arvestatud vee-ja kanalisatsiooni teenuse eest perioodil 14.08.2003 kuni 06.07.2004 tasumisele kokku 35 568,65 krooni (tl 41). Korteriomanikud on tasunud perioodil 03.09.2003 - 06.12.2004 summa 11 366,80 krooni (tl 47-
49). Hagi kohaselt on korteriomanikud jätnud tasumata 24 201 krooni 85 senti, milline on ka hageja nõue kostjate vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
26.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt summas 23831,35 krooni (24201,85370,50).
V Menetluskulud
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus ei pea vajalikuks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, seega kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.