Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Seega kohustusid korteriomanikud tasuma tarbitud joogivee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest kokku hagejale 35 198.15 krooni. Lisaks tarbitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusele tellisid korteriomanikud septembris 2003 Viru Vesi AS-lt kanalisatsioonikaevude puhastamise teenust kokku 370.50 krooni eest. Kokku pidid korteriomanikud tasuma hagejale 35 568.65 krooni. Lepingu nr 2461 p 4.3 kohaselt kohustusid kostjad tasuma tarbitud teenuste eest arve väljastamisele järgneva kuu 30 päeva jooksul ja lepingu nr 2606 p 4.3 kohaselt arvestusperioodile järgneva kuu viimaseks päevaks. Korteriomanikud on tasunud perioodil 14.08.2003 kuni 06.07.2004 müüdud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest ning kanalisatsiooni puhastamise teenuse eest osaliselt. Tasutud on 11 366.80 krooni, millest tulenevalt on seisuga 14.03.2007 korteriomanike võlg hagejale summas 24 201.85 krooni. Hageja palus VÕS § 65 lg 1 ja lg 4, VÕS § 76 lg 1 alusel võlgnevuse kostjatelt solidaarselt välja mõista.

MAAKOHTU LAHEND

olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. KOS § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on kinnistut moodustava maatüki osas korteriomanikud kaasomanikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-106-05 leidnud, et ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi. Korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt, sest üldteadaolevalt ei ole korteriomandite reaalosade hulgas tavaliselt eraldi veevärki ja kanalisatsiooni, mille nad saaksid ühendada ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool nagu sätestab ÜVVKS § 3 lg 1. Kohus tuvastas, et 14.08.2003 sõlmisid XXX XX korteriomanikud, keda esindas volituse alusel Ilham Shirinov, hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2461 ja 31.10.2003 sõlmisid XXX XX korteriomanikud valitseja Inna Stepanova isikus hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2606. XXX XX korteriomanikud valisid Ilham Shirinovi korteriomanike esindajaks veelepingule allakirjutamiseks 26.07.2003. Inna Stepanova valiti XXX XX majavalitsejaks korteriomanike 12.10.2003 koosolekul. Kohus leidis kostjate vastuväidete osas, et hagejaga sõlmitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingutele XXX XX korteriomanike nimel allakirjutanud isikute valimiseks toimunud koosolekuid ei ole toimunud, et need on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole eelnimetatud korteriomanike üldkoosolekute otsuseid ettenähtud korras vaidlustanud. Lisaks sellele võttis kohus arvesse, et TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tehingu tegemiseks ettenähtud tahteavaldus olla tehtud ka kaudselt, st väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Asjas ei ole vaidlust, et XXX XX korteriomanikud, sealhulgas kostjad, tarbisid hagejalt saadud vee- ja kanalisatsiooniteenust ning tasusid osaliselt selle eest. Tarbitud vee mõõtmine toimus kogu maja peale ühiselt, korterites eraldi veemõõtjaid ei olnud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikel ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Lepingute nr 2461 ja nr 2606 p 4.3. kohaselt kohustusid XXX XX korteriomanikud tarbitud joogivee/vastuvõetud heitvee eest tasuma. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kinnitab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu ning hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ja avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. Kohtla-Järve linnas olid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenused hinnad vaidlusalusel perioodil kehtestatud Kohtla-Järve linnavalitsuse määrustega. Kostja T. Kanguri vastuväite osas hageja nõude osalise aegumise kohta perioodil 14.08.-19.12.2003 kogusummas 13190.85 krooni arvestas kohus TsÜS §-ga 158, mille kohaselt võla osaline tasumine tähendab nõude tunnustamist ja viimane omakorda katkestab aegumise. Hageja poolt esitatud õiendist nähtub, et XXX XX korteriomanikud on tasunud vee eest alates 03.09.2003, seega on nad hageja nõuet veetarbimise osas sel ajal tunnustanud. Aegumist saab kohaldada hageja nõude suhtes 370.50 krooni kanalisatsioonikaevude puhastamise eest vastavalt arvele nr 7083 07.10.2003. Arve kohaselt oli tasumistingimuseks 15 päeva, mistõttu nõue muutus sissenõutavaks 22.10.2003 (TsÜS § 147 lg 2) ning hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2006 oli tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1) möödunud. Kohus leidis, et hagi esitamine 44-st korteriomanikust solidaarvõlgniku puhul ainult viie korteriomaniku vastu võib tunduda kostjatele ebaõiglane, kuid seadus seda siiski võimaldab (VÕS § 65), mistõttu kohtul olnud alust lugeda hageja poolt seadusliku õiguse realiseerimist hea usu põhimõtte rikkumiseks. Kohus selgitas, et VÕS § 69 kohaselt omavahelises suhtes peavad

solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellandi väitel on tasunõue vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest perioodil 14.08.2003 kuni 29.12.2003 summas 12 820.35 krooni aegunud, kuna vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning võlgnikud ei ole TsÜS § 158 lg 2 kohaselt nõuet tunnustanud. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse ostu-müügilepingust (tl 39-40) tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Ringkonnakohus leiab, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Apellant koos teiste korteriomanikega pidi lepingu kohaselt tasuma teenuse eest neile esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati korteriomanikele arveid 30. septembrist 2003 kuni 6. juulini 2004 (tl 41). Apellandi poolt nimetatud arved, mille alusel on nõue väidetavalt aegunud, on esitatud 30.09.2003, 07.10.2003, 31.10.2003, 30.11.2003 ja 31.12.2003. Kuna TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel algas tasunõude aegumistähtaeg 2003 lõppemisest, s.o aegumistähtaeg algas

töövõimetu ja tema sissetulekuks on vaid pension. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

poolt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.