J.V. hagi A.M., K. V., I.V., I.K., A.T., T.B. ja M.O. vastu solidaarselt 10 797 krooni kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
20. märts 2008. a
Menetlusosalised
Hageja:
J. V. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja nõustaja:
A. V.
Kostja 1:
A. M. (IK xxx; elukoht: xxx
Kostja 2:
K. V. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 3:
I. V. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 4:
I. K. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 5:
A. T. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 6:
T. B. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 7:
M. O. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada J.V. hagi kostjate K.V., I.V., A.T., T.B. ja M.O. vastu solidaarselt ning välja mõista K.V., I.V., A.T., T.B. ja M.O. solidaarselt J. V. kasuks 10 797 (kümme tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) krooni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
J.V. menetluskulud peavad kandma K.V., I.V., A.T., T.B. ja M.O. solidaarselt. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I HAGIAVALDUS JA ASJAOLUD
1.J.V. esitas 23. märtsil 2007. a Viru Maakohtule hagi korteriühistu (KÜ) Kaare 25 vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 797 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 alusel (mis näeb ette vastutuse ehitise eest).
2.Hagiavalduse kohaselt 28. oktoobril 2006. a oli hagejale J.V. kuuluv sõiduauto Mitsubishi Galant (v.a. 1994. a, reg.märk xxx) pargitud elumaja Kaare tn 25 juurde (umbes 10 m kaugusele majast). Sel ööl oli ilm tormine ja tugev tuul, mistõttu tuul rebis lahti maja katusel asunud katuseluugi, mis kukkus hagejale kuuluva sõiduauto peale ja tekitas sõidukile vigastusi. Hageja arvates oli katuseluuk halvasti kinnitatud. Hageja tegi kahjustatud sõidukist fotod ning on lisanud need hagiavalduse juurde, samuti võib ütlusi sõidukile tekitatud kahju kohta anda tunnistaja M.S. Hageja pöördus autoremonditöökotta (OÜ Hoprom) ning koostati sõiduki taastusremondi eelkalkulatsioon, mille järgi taastusremont läheb maksma 10 797 krooni.
3.Hageja esitas 08.11.2006. a kostjale kirjaliku pretensiooni, milles taotles kahju hüvitamist summas 10 797 krooni ning soovis saada pretensioonile kirjaliku vastust. Kostja jättis pretensiooni tähelepanuta.
4.Hagiavalduses tugineb hageja VÕS § 1059, mille kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti VÕS § 128 lg 1 ja § 136 lg 1.
II MENETLUSE KÄIK
5.11. septembril 2007. a esitas hageja taotluse kostja asendamiseks ning nõude kostjate A.M., K.V., I.V., I.K., A.T., T.B. ja M.O. vastu solidaarselt kahju 10 797 krooni hüvitamise nõudes.
6.Hagiavalduse kohaselt vastutavad tekitatud kahju eest Kaare tn 25 elumajas elavad korteriomanikud, kuna on rikkunud hoolsuskohustust. Solidaarkohustuse olemasolu tõttu valib hageja kostjateks korteriomanikest juhatuse liikmed (7 juhatuse liiget).
7.Kohtu 17.09.2007. a määrusega asendati kostja KÜ Kaare 25 Kaare 25 korteriomanikega (7).
III KOSTJATE VASTUSED
8.Kostjad hagi ei tunnistanud.
9.Kirjalikus vastuses hagile (tl 40-42) leiab kostja I.V., et hagi on esitatud valede kostjate vastu, sest Kaare 25 elumaja haldamiseks on moodustatud korteriühistu Kaare 25. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine. Korteriomanikel pole mingit hoolduskohustust hoone hooldamisel, mistõttu hoolduskohustuse täitmata jätmise eest saab olla vastutav olla üksnes korteriühistu. Hageja loogika kohaselt jättis nimetatud kohustuse täitmata ka hageja kui korteriomanik ja vastutama talle tekitatud kahju eest peab ta ise. Hageja pole tõendanud asjaolu, et ta on kahjustatud mootorsõiduki omanik. Ka ei nähtu hagiavaldusest, kas sõiduk oli kindlustatud. Hagiavaldusest ei nähtu, miks hageja kohe pärast sõiduki kahjustamist ei pöördunud korteriühistu juhatuse poole kahjustuste fikseerimiseks. Kostjal puudub informatsioon selle kohta, et kahjustused tekitas maja katuselt tuulega kukkunud ese. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole kahju kandnud, kuna hagiavaldusele on lisatud taastusremondi eelkalkulatsioon, remonti ennast teostatud ei ole. Kui sõiduki kahjustused tekitas maja katuselt kukkunud ese, siis tekkisid kahjustused vääramatu jõu tõttu ning VÕS § 103 lg 2 ja § 1059 tulenevalt vääramatu jõu korral vastutust ei järgne. Sel ööl oli tormine ilm ja tuulepuhangud ületasid 19,9 m/s, tormihoiatus antakse juhul, kui on oodata tuule kiirust rohkem kui 15 m/s. Tuule kiirus 19,9 m/s on asjaolu, mida kostjad mõjutada ei saanud ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud kostjatelt oodata, et kostjad sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks. Hageja auto oli pargitud majast umbes 6,5 m kaugusele.
10.Kirjalikus vastuses hagile (tl 43-44) leidsid kostjad K.V. ja I.K., et hageja pole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kahju on tekitatud maja katuselt kukkunud katuseluugiga. Katuseluuk võis kukkuda katuselt ka enne hageja poolt auto parkimist elumaja Kaare 25 juurde. Hageja sõiduk võis deformeeruda ja saada kahjustusi ka teises kohas. Kostjatele on arusaamatu, miks hageja ei kutsunud kohale tekkinud kahju tõendamiseks politseiametniku ja kindlustusfirma esindajat. 2004. aastal oli elumajas Kaare 25 katuse remont, katuse remondiga tegeles erafirma, remont teostati kinnitatud projekti järgi ja peale seda katusel muid töid ega remonti ei teostatud.
11.Kirjalikus vastuses hagile (tl 46-47) leidis kostja A.M., et hagi pole põhjendatud. Katuseluuk ei olnud halvasti kinnistatud, sest kostja kinnitab, et katuseluukide kinnitust kontrollis korteriühistu esimees I.K. (kostja 4). Kostja elab viiendal korrusel ning kontrollib samuti regulaarselt, et sissekäigus, kus kostja elab, asuv katuseluuk oleks korralikult kinnitatud ja lukustatud. Hageja tegevus mõjutas käesolevat juhtumist, sest hageja pidanuks tormihoiatuse saamisel, vältimaks oma vara kahjustamist, parkima oma sõiduki varjulisse ja ohutusse kohta. Jättes oma sõiduki maja ette, ohustas hageja oma vara ise. Teadagi rebib tormituul ka puudelt oksi ning isegi puid koos juurtega maast välja ning loobib mööda maad ka igasugusid kinnitamata esemeid. Kostja väidab, et hagejale tekitatud kahju on tekitanud vääramatu jõud – tormituul. Kostja kinnitab seda Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) poolt väljastatud tõendiga, millest nähtub, et 28.10.2006. a öösel oli Jõhvi linnas tuule tugevus kuni 15 m/s, mida EMHI kinnitusel loetakse tormituuleks. Kostja leiab, et antud juhtumi puhul peaks hageja hüvitust nõudma kindlustusfirmalt, kellega hagejal oli sõlmitud kindlustusleping. Hageja on kohtule esitanud eelkalkulatsiooni, kuid pole esitanud arvet ega maksekviitungit, mis tõendaks, et hageja tõepoolest tasus nimetatud summa.
12.Kostjad 5, 6 ja 7 kirjaliku vastust hagile ei esitanud. Kostja A.T. keeldus hagimaterjale vastu võtmast (ning hiljem ka kohtukutsete vastuvõtmisest). Kostja T.B. ja kostja M.O. seisukohad on protokollitud kohtuistungil 12.02.2008. a.
IV KOHTUISTUNGID
13.Kohtuistungil 12.02.2008. a hageja selgitas, et taotleb, et kostjad hüvitaksid hagejale tekkinud kahju. Hageja oli ka enne 28.10.2006. a juhtunut mitmel korral pöördunud korteriühistu juhatuse esimehe (I.K.) poole nõudmisega, et katuse luugid oleksid korralikult kinnitatud. Hagejale on teada, et sarnaseid õnnetusi on ka varem nende elumajas Kaare 25 juhtunud. Kahju avastamisel (tormile järgnenud hommikul) informeeris hageja koheselt telefoni teel KÜ juhatuse esimeest juhtunust, kuid korteriühistu esimees ei reageerinud hageja taotlusele tulla autot üle vaatama, vaid soovitas pöörduda politsei ja kindlustuse poole. Hageja kinnitas, et on sõlminud liikluskindlustuse lepingu kuid vara kindlustuslepingut sõlminud ei ole. Kaare tn 25 elumajas elav M.S. teatas hageja emale, et katuseluuk on hageja autole kukkunud ja hageja ning kõrvalseisvat sõidukit kahjustanud. Hageja ema teavitas juhtunust hagejat.
14.Kostja I.K. selgitas, et ta sai hageja sõiduki kahjustustest teada tormile järgnenud hommikul (28.10.2006. a), hageja helistas, kuid kostja soovitas hagejal kutsuda politseinik või kindlustusfirma töötaja, et kahju tekitamine fikseerida. Hageja väide, et ka varem on elumaja katuselt katuseluuk alla kukkunud, pole õige, keegi pole selle kohta korteriühistule avaldusi esitanud. Kostja kinnitas, et ta käis vaatamas hageja sõidukit ning nägi, et peegel on katki. Samuti kontrollis kostja, kas katusel on luuk olemas, luuk oli omal kohal ning kostja ei tea, kes selle võis tagasi panna. Samuti ei ole kostjale teada, kas luuk kukkus katuselt tuule tagajärjel või viskas selle keegi katuselt alla. Kostja pargib oma sõidukit samuti Kaare tn 25 elumaja ees.
15.Kostja K.V. selgitas, et tormisele ööle järgnenud hommikul kella 8.30 paiku nägi ta, et Kaare tn 25 elumaja seina ääres (mitte auto juures või auto peal) on puidust raam (mis oli katuseluugi moodi). Hiljem on kostja kuulnud, et see oli katuseluuk. Hiljem on katusele paigaldatud uus katuseluuk.
16.Kostja I.V. selgitas, et ka tema pargib autot elumaja Kaare 25 ees. Hageja oleks võinud sõiduki remondi kalkulatsiooni tellida mitmest firmast. Hageja soovib ühistult raha välja pressida.
17.Kostja T.B. märkis vastuseks hagile, et hagi ta ei tunnista. Kostja sai teada sellest, et katuseluuk hageja sõidukit kahjustada, M.S. Kostja ise midagi näinud ei ole.
18.Kostja M.O. märkis vastuseks hagile, et hagi ta ei tunnista. Kostja selgitas, et ei ole leitud katuseluuki, mis väidetavalt hageja sõidukile kahjustusi tekitas. Kostja ei tea ka seda, millal väidetav õnnetusjuhtum toimus. Hageja käitumine pole õige, sest hageja ei kutsunud välja kindlustusfirma töötajat. Hageja ei tohtinuks üldse elumaja ees oma sõidukit parkida. Kostja, vastates kohtuniku küsimusele, märkis, et pargib talle kuuluvat sõidukit samuti Kaare tn 25 elumaja ees.
19.Kohus arutas menetlusosalistega faktilisi ja õiguslike asjaolusid, selgitas VÕS kahju hüvitamist ja deliktivastust reguleerivaid sätteid, Riigikohtu praktikat (kohtulahendid 3-2-1111-03 ja 3-2-1-64-06). Hageja oli nõus sõlmima kostjatega kompromissi ning vähendama oma nõuet (kuid mitte olulisel määral).
20.Kohtuistungil 20.03.2008. a jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde, kompromissi ei sõlmitud. Kohus kuulas üle tunnistajad M.S. ja A.T. Hageja esitas täiendavalt 28.10.2006. a mobiiltelefoniga tehtud foto, kinnitamaks seda, et tormisele ööle järgnenud hommikul majal katuseluuk puudus.
V KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud, kuid mitte solidaarselt kõikide kostjate suhtes.
22.Kohus tuvastas alljärgnevad asjaolud.
22.1.Jõhvi linnas Kaare 25 elumajas on 85 korteriomandit, E-kinnistusraamatu andmetel on korteri nr xx omanik I.V. (kostja 3) , korteri nr xx omanik A.T. (kostja 5), korteri nr xx omanik M.O. (kostja 7), korteri nr xx omanik T.B. (kostja 6), korteri nr xx omanik K.V. (kostja 2). Korteri nr xx omanik on kinnistusraamatu andmete järgi A.M. (IKxxx), korteri nr xx omanik on K.S. (sünd. xxx. a), korteri nr xx omanik on R.V. (IKxxx).
22.2.Elumaja Kaare 25 majandab KÜ Kaare 25 (RK xxx), esmakande aeg mittetulundusühingute registris 17.12.2002. a, juhatuse liikmed on A.M., K.V., I.V. I.K., A.T., T.B. ja M.O. (kostjad; tl 10).
22.3.Hageja on sõiduki Mitsubishi Galant (xxx) omanik (tl 93) ning hageja ei ole sõlminud sõiduki varakindlustuslepingut (kasko kindlustust).
22.4.Nõude tõendamiseks esitas hageja alljärgnevad tõendid.
* OÜ Hoprom (HOPROM Autoremonditöökoda) 01.11.2006. a eelkalkulatsiooni (tl 5), mille kohaselt sõiduauto Mitsubishi Galant (xxx) remont maksab 10 797 krooni (koos käibemaksuga), millest vahetamise kuuluvad osad moodustavad 1 750 krooni, värvimistööd 6 000 krooni, komplekteerimine 500 krooni ja materjalid 900 krooni. * KÜ-le Kaare 25 08.11.2006. a esitatud pretensiooni, millele oli lisatud eelkalkulatsioon, ning mis on väljastatud KÜ esimehele 02.12.2006. a (tl 6-7), milles hageja taotles kahju hüvitamist läbirääkimiste teel. * Sõidukist tehtud fotod (tl 7-9), millest tl 8-9 tehtud fotod on hageja kinnitusel tehtud pärast õnnetusjuhtumit, ning tl 7 olev foto on tehtud hiljem. * Mobiiltelefoniga 28.10.2007. a tehtud foto (tl 114), mis hageja kinnitusel on tehtud tormile järgnenud hommikul ning mis tõendab, et katuseluuki ei olnud. * Lisaks eeltoodule tunnistaja M.S. ütlused (tl 117).
22.5.Vastuväidete tõendamiseks esitasid kostjad alljärgnevad tõendid. * EMHI vastus järelepärimisele ilmastikuolude kohta Jõhvis 28. 10.2006. a (tl 48), millest nähtub, et kella 00.00 kuni 23.00 oli keskmine tuule kiirus alates 5,5 m/s kuni 12,4 m/s ning tuulepuhangud 9,1 m/s kuni 19,9 m/s ning tormihoiatus antakse juhul, kui on oodata tuule kiirust rohkem kui 15 m/s. * Lisaks eeltoodule tunnistaja A.T. ütlused (tl 116).
23.Pooled vaidlevad kostjate asjakohasuse (hoolsuskohustuse täitmise ja hoone hooldamise aspektist), hageja varale kahju tekitamise viisi ja asjaolude, samuti kostjate vastutust välistavate asjaolude olemasolu (vääramatu jõud, kannatanu enda tegevus) üle.
24.Esmalt märgib kohus seda, et käesolevas asjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude deliktivastutuse sätete alusel (VÕS § 1059). Deliktivastutuse puhul jaguneb tõendamiskoormis järgmiselt: hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused, kostja aga peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1; vt ka Riigikohtu 26.09.2006. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12).
25.VÕS § 1059 kohaselt, ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 1059 on võlaõigusseaduse kahju õigusvastast tekitamist reguleerivas peatükis (53. ptk., §§ 1043-1067) alajaotuses „vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest“ (2. jagu, §§ 1056-1060).
26.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
27.Kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 ja lg 3 sätestatud juhtudel ning kohustuse rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemise korral (VÕS § 103 lg 2). VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
28.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on kohustuse rikkumise korral üheks õiguskaitsevahendiks õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
25.Teiseks märgib kohus, et hageja on esitanud hagi (nii nagu hagiavalduses märgitud) korteriomanikest juhatuse liikmete vastu. Kohtuotsuse punktist 22.1 tulenevalt ei kuulu hageja nõue solidaarselt rahuldamisele kostja A.M. ja I.K. vastu, kuna nimetatud kostjad ei ole elamumaa Kaare 25 omanikud (VÕS § 1059).
26.Kolmandaks märgib kohus, et hageja nõue solidaarselt kostjate K.V., I.V., A.T., T.B. ja M.O. vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.1.Kostjate valik. Kohtuotsuse punktis 26 nimetatud kostjad on elamumaa Kaare 25 kaasomanikud, kostjatele kuuluvad Kaare 25 elumajas korteriomandid (vt ka kohtuotsuse punkti 22.1), lisaks sellele on kostjad korteriühistu juhatuse liikmed (vt ka kohtuotsuse punkti 22.2). VÕS § 1059 näeb ette ehitisealuse maa omaniku vastutuse. Riigikohus on 20.06.2006. a kohtuotsuses nr 3-2-1-64 märkinud, et VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Käesolevas asjas leidsid kohtud õigesti, et kostjad vastutavad Xxxxxxx tn x elamu korterite omanikena kahju ühiste tekitajatena solidaarselt. Hageja valis välja neli solidaarvõlgnikku ja nõudis kahju hüvitamist neilt ühiselt (kohtuvaidluse esemeks oli tuulega elumaja küljest vihmaveerenni kukkumisega auto kahjustamine).
KÜ ei ole vastutav kahju tekitamise eest, mis tuleneb VÕS §-st 1059. Kostja I.V. väide, et KÜ on vastutav tulenevalt KÜS § 2 lg 1 ning korteriomanikul puudub hoolsuskohustus, on väär. KÜS § 2 lg 1 sätestab korteriühistu mõiste, kuid ei reguleeri korteriomaniku vastutust deliktiõiguse järgi ega korteriomaniku, samuti korteriühistu hoolsuskohustust või kohustusi hoone hooldamisel.
26.2.Kahju olemasolu. Hageja on tõendanud, et ta on vara omanik, et tema vara on kahjustatud, samuti kahju suuruse. Nimetatud asjaolud on tõendatud dokumentaalsete tõenditega (tl 5, 8-9).
26.3.Kahju tekkimise viis. Kohtul puudub alus kahelda kahju tekkimise viisis, nimelt selles, et hageja auto sai kahjustusi 28.10.2006. a tuulega katuselt kukkunud katuseluugi tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta. Hageja hagiavalduses esitatud väited on kooskõlas teiste tsiviilasja materjalidega. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt nägi ta tormile järgnenud hommikul oma korteri aknast (*tunnistaja elab xxx), et tunnistaja akna alla pargitud autode juures maas oli katuseluuk. Tunnistaja A.T. ütlustest tulenevalt on kaudselt tõendatud sama. Tunnistaja ütluste kohaselt oli 28.10.2006. a tunnistaja auto pargitud hageja auto kõrvale, hommikul kella 9.30 paiku nägi tunnistaja, et nii tema kui ka hageja auto on kahjustatud. Tunnistaja auto juhipoolne peegel oli katki, samuti oli katki aknaklaasi tihend. Tunnistaja järeldas ise, et tema autosse taheti sisse murda, kindlustuse poole ei pöördunud, sest omavastutuse piirmäära tõttu tulnuks tunnistajal kahju endal kanda. Samas kinnitas tunnistaja seda, et järeldus sissemurdmise kohta on tunnistaja subjektiivne hinnang, täpset auto kahjustamise põhjust ei ole tuvastatud. Kahju tekkimise viis on tõendatud ka kostjate endi seisukohtadega. Kostjad on viidanud erinevatele kahju tekkimise põhjustele, kuid pole teistsugust kahju tekkimise viisi tõendanud. Ebamõistlik ja hea usu vastane on panna hagejale kahju tekkimise viisi täiendavat tõendamise koormist, kui korteriühistu juhatuse liige keeldub peale vara kahjustamise kohta hagejalt informatsiooni saamist (mis pealegi toimus tormijärgsel hommikul) kahjustatud vara ülevaatamisest ja kahju fikseerimisest. Lisaks sellele leiavad kostjad, et kohus peaks kohaldama vastutusest vabastamise aluseid vääramatu jõu esinemise tõttu (VÕS § 103 lg 2, § 1059). Kostjad K.V. ja I.K. märkisid oma esimeses vastuses kohtule (tl 43-44), et katuseluuk võis maha kukkuda ka enne hageja auto parkimist Kaare 25 elumaja juurde. Kõik kostjad märkisid ka seda, et kahju hageja varale tekitas vääramatu jõud. Kostja K.V. selgitas kohtuistungil, et tormisele ööle järgnenud hommikul kella 8.30 paiku nägi ta, et Kaare tn 25 elumaja seina ääres (mitte auto juures või auto peal) on puidust raam (mis oli katuseluugi moodi). Hiljem on kostja kuulnud, et see oli katuseluuk. Hiljem on katusele paigaldatud uus katuseluuk.
26.4.Vääramatu jõud. Kohus ei nõustu kostjatega, et kahju põhjustavaks asjaoluks oli vääramatu jõud (tormine ilm, tuuleiilid üle 15 m/s, kuni 19,9 m/s). Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata (VÕS § 103 lg 2).
Tuule tugevus ei olnud käesolevas vaidluses hagejale kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Hageja varale tekkis kahju elamu katuselt katuseluugi allakukkumine. Katuseluugi kinnituste tugevuse kontrollimine oli kostjate mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kostjatel oli võimalik kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid katuseluugi tugevamini kinnitanud elamu katuse külge. Üldteadaolevalt on Eestis sügiseti tormised ilmad, tuule kiirus võib selliste tormide korral olla veelgi tugevam. Riigikohus on 16.10.2003. a kohtuotsuses nr 3-2-111-03 (kohtuvaidluse esemeks oli tuulega kukkunud pehkinud kuu kukkumisega parklas seisnud auto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamine) märkinud, et vääramatu jõuna sai käsitada erakordset ja antud asjaolude juures objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võib eelkõige olla loodusjõud. /---/ tuule tugevus Tallinnas 15. novembril 2001. a, keskmiselt 7-10 m/s, puhanguti kuni 21 m/s pole Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. /---/ isegi siis, kui tuul oleks olnud veelgi tugevam, ei saaks hageja sõiduauto kahjustamist lugeda toimunuks vääramatu jõu tõttu. Arvestada tuleb sedagi, et sõiduautot ei kahjustanud vahetult tuul, vaid tuules murdunud pehkinud puu (pappel). Tormituules võivad murduda nii pehkinud kui terved puud. Pehkinud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Nagu märgitud, ei olene mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine sellest, kas kostja teadmatus sellest asjaolust oli tingitud tema hooletusest või mitte. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida.
26.5.Kannatanu tegevus. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et auto parkimine elumaja juurde oli selline tegevus, mis välistaks kostjate vastutuse VÕS § 1059 viimase lause kohaselt või annaks alust kahju vähendamisele vastavalt VÕS § 139. Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-2-1-64-06, et kannatanu tegevus kui VÕS § 1059 kohaldamist välistav asjaolu tähendab loogiliselt võttes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise. Üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kolleegiumi arvates ehitise omaniku vastutust VÕS § 1059 alusel. Küll võib kannatanu hooletus anda alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel. VÕS § 104 lg 3 ja lg 4 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Käesolevas vaidluses ei ole auto parkimine elumaja lähedale kahjuhüvitise vähendamise aluseks, sest kahju ei tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Hageja ei ole täitmata jätnud ka hoolsuskohustust (*mida kohus kostjatele ette heidab). Hageja ei ole Kaare 25-88 korteri omanik (vt kohtuotsuse punkti 22.1).
27.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi solidaarselt kostjate K.V., I.V., A.T., T.B. ja M.O. vastu ning jätab rahuldamata hagi solidaarselt kostjatelt A.M. ja I.K. kahju hüvitamise nõudes.
28.Kohus selgitab kostjatele, et vastavalt VÕS § 69 lõikele 3 on võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. VÕS § 137 lõikest 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise solidaarvõlgnike vahel vastutuse jagunemisel nende omavahelises suhtes arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega võib kostjatel pärast hagejale kahju hüvitamist olla tagasinõudeõigus teiste sama kahju eest vastutavate isikute vastu.
VI MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.
30.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
32.Kohus rahuldas hagi kostjate K.V., I.V., A.T., T.B. ja M.O. vastu solidaarselt. Seega hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud peavad kandma kostjad (kostjad 2, 3, 5, 6 ja 7) solidaarselt vastavalt TsMS § 165 lg 3. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.