2-08-5885
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-5885
Tsiviilasi
xxx hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt 178 853 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx Tallinn 13914) Hageja lepinguline esindaja: Dmitry Melikhov (AB Consult OÜ; asukoht Jõe 5-54, Tallinn 10151; elektronpost [email protected] ) Kostja I: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx, Tallinn 10316) Kostja II: xxx (isikukood 3xxx, elukoht xxx Tallinn 10316; elektronpost xxx )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-08-5885 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1-3 osas võib kostja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Harju Maakohtule kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB-is (endine SEB Eesti Ühispangas) või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Muus osas ei ole käesolev kohtuotsus vaidlustatav. Menetluse käik 15.02.2008.a esitas xxx Harju Maakohtusse hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt võlgnevuse 178 853 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjaid TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati kostja I seaduslikule esindajale isiklikult kätte 08.03.2008.a ja kostjale II isiklikult kätte 08.03.2008.a. Juhindudes TsMS §-st 323 loeb kohus kostjale I menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg-st 1 tulenevalt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Laenulepingu p 4.2 kohaselt käendaja vastutab laenusaaja poolt tasumata laenusumma ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 160 000 krooni. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 160 000 krooni nõudes rahuldamisele (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 145 lg 1 ning lepingu p 4.2 alusel. Ülejäänud võlgnevus 18 853 krooni tuleb välja mõista xxx.
2-08-5885 Menetluskulude jaotus TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. xxx tasus 13.02.2008.a arvelduskontolt nr 1210016731 AS Parex banka Eesti Filiaalis Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „riigilõiv xxx hagiavalduse eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 9250 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas. Hageja on esitanud hagi põhivõlgnevuse 145 068 krooni ja viivise 33 785 krooni väljamõistmise nõudes. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Seega põhivõlgnevuselt 145 068 krooni tuli riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7750 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele enammakstud riigilõiv, s.o. 1500 krooni. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-test 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.