Tsiviilasi nr.2-08-1726/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 9.aprill 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi KÜ hagi LI’i vastu korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse ja viivitusintresside väljamõistmises ning menetluskulude hüvitamises kohtuistung 26.märts 2008 hageja KÜ , reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja Riho Viik kostja LI, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult asjaolud Hageja on registreeritud mittetulundusühingute registris XXXregistrikoodiga XXX. Hageja põhikirja p. 1.3 järgi on hageja tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX väljavõtte järgi kuulub kostjale XXX asuva elamumaa XXX mõtteline osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr. 41. Kostja kuulub põhikirja p. 2.1 järgi hageja liikmeskonda. hageja nõue Hageja esitas 18.jaanuaril 2008 Harju Maakohtule hagi kostjalt 17 897.96 krooni väljamõistmises. 20.märtsi 2008 avalduses täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 13 966.19 krooni tasumata majandamiskulude katteks ja 2 974.75 krooni viivitusintressidena. Võlgnevus ja viivitusintress on arvestatud 31.detsembri 2007 seisuga. Hageja väidab, et on sõlminud elamu ja korteriomandite majandamiseks ja elukondlike teenuste ostmiseks ning elanikele vahendamiseks lepingud soojus- ja elektrienergia müüjatega, samuti veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutaja ning jäätmekäitluse korraldajaga. Teenuste osutajad on esitanud hagejale arved, mille hageja on ka tasunud.
Hageja väidab, et kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud ühistu esitatud arveid. Võlgnevus on kujunenud 2006 aastast. Kostja on makseid teinud osaliselt ja ebaregulaarselt. Kostjal lasub rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kohustus maksta viivitusintressi. Hageja juhatus on otsustanud lugeda laekunud maksetest esimeses järjekorras kaetuks viivitusintressid. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja möönab, et on maksete tasumisel võlgnevuses, kuid ei nõustu hageja arvestatud võla suurusega. Võlgnevus saab tema hinnangul olla 7 000 krooni. Kostja väidab, et hageja on ebaõigesti arvestanud osa maksetest viivise katteks. Katuse remonttööde maksumuse arve põhjustas kostjale makseraskusi. Võlgnevuse tekkimine on seotud raskustega majanduslikus toimetulekus. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Korteriomandiseaduse (KoS) § 8 lg. 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses (KüS) ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. KüS § 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub XXX, XXXasuval kinnistul korteriomand reaalosaga nr. 41. XXXelamu korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel on poolte vahel mittetulundusühingu liikmelisusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätetest. Pooled vaidlevad selles, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata seadusest ja põhikirjast tuleneva maksekohustuse. Vaidlust ei ole selles, et kostjal puudus 1.aprilli 2006 seisuga maksete võlgnevus; vastastikuste arvelduste suhe on korteri isiklikul arvel (tl. 31) nimetatud ajahetkel näidatud 0.00 krooni. KoS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamise kulutused. KoS § 15 järgi on kaasomandi valitsemiseks muu hulgas kaasomandi korrapärane korrashoid, kahjukindlustus-lepingu sõlmimine, kohase suurusega remondifondi kogumine ja majanduskava koostamine. KüS § 151 järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumide hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlbulikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid; remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorraastet ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja esitatud arved kätte saanud. Arvetel
nõutud maksed on kululiikide lõikes kirjendatud ning kooskõlas elamu majandamiskulude määratlusega. Hageja arved on esitatud kooskõlas seadusega; arvetel näidatud maksed on hinnatavad korteriomandite majandamise ja valitsemise kuludena. Kostja väide hageja juhatuse poolt ühistu ebaotstarbeka majandamise ja ühistu liikmetelt kogutud raha ebasihipärase kasutamise kohta pole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule vaidlusalusele perioodile eelnevalt ja selle ajal kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mille esemeks on korteriomandite ja kaasomandi valitsemine. Seega on hageja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks ostnud ja vahendanud korteriomanikele erinevaid elamu valitsemisega hõlmatud teenuseid. Kostja ei vaidlustanud kohtus korteri kasutamisega seotud teenuste tarbimist. Hageja esitatud lepingud on sõlmitud elanikele soojus- ja elektrienergia võimaldamiseks, jäätmekäitluseks ning vee- ja kanalisatsiooni teenuse saamiseks. Kohus hindab nimetatud teenuseid korteriomanikele vajalikeks ning vara haldamise ja hooldamise seisukohalt otstarbekaks. Kostja vastuväited katuse remondikulude sissenõudmisele ei ole nõude rahuldamata jätmise aluseks. Makse põhineb ühistu organi otsusel. KüS § 13 lg. 3 järgi on ühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja pole esitanud kohtule otsust, millega oleks tema poolt kahtluse alla seatud makse kohta tehtud üldkoosoleku (juhatuse) otsused tunnistatud kehtetuks või tuvastatud nende tühisus. Seega kuulub maksekohustus täitmisele. Kostjal on õigus tõstatada remonttöödega seonduvate kulutuste põhjendamatuse küsimus ühistu üldkoosolekul. Korteriomaniku makseraskused ei vabasta kulutuste kandmise kohustusest. Eelnevast tuleneb, et hageja tasunõue katuse remondiks tehtud kulutuste hüvitamises on kooskõlas seadusega. KüS § 4 lg. 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja p. 2.5.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; p. 2.5.8 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatus poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hagejale on ajavahemikus 2006 aprillist kuni 2007 detsembrini (incl.) esitatud arveid kogusummas 31 762.15 (13 280.22 + 18 481.93) krooni. Hageja andmetel on kostja samas ajavahemikus teinud hageja kasuks makseid kogusummas 20 111.95 (6 161.94 + 13 950.00) krooni. Hageja on lugenud märgitud perioodi makseteks ka kostja poolt 26.jaanuaril 2008 tehtud makse summas 1750 eksides samas matemaatiliselt 50 krooniga (2 055 + 1 750 = 3 805/kostja tabelis laekumine 3 755). Seega on hageja andmetel maksete võlgnevus 31.detsembri 2007 seisuga kogusummas 11 650.25 (31 762.15 – 20 111.95) krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lisaks eelmärgitule tasunud 6.veebruaril 2008 - 1 855 krooni, 26.veebruaril 2008 - 1 790 krooni ja 1 675.21 krooni. KüS § 7 lg. 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Hageja viivisenõue jagab põhinõude saatust. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse. Hageja on esitanud viivise nõude korteriühistuseaduse alusel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal puudus alus laekunud maksetest lugeda esmajärjekorras arvestatud viivitusintressi nõue. Hageja põhikirjast ei tulene õigust eelistada viivitusintressi nõuet majandamiskulude nõuetele. Selline arvestuste kord ei ole kooskõlas korteriühistu
seadusega, mis on viivitusintressi arvestamise aluseks ega ka õigussuhte olemusega. Sellises järjekorras saab maksed kaetuks lugeda üksnes poolte kokkuleppel, mida aga käesolevas asjas ei esine. Hageja ei ole kohtule esitanud ka sellekohast õigust kinnitavat ühistu organi otsust. Hageja põhikirja p. 2.5.10 järgi võib juhatus nõuda ühistu liikmelt maksmisega viivitamisel ühistu liikmelt viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus võtab kostja maksekohustuse täitmise hindamisel arvesse hageja andmed, kostja pangakonto väljavõtte ja maksedokumendid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg. 1 järgi võib võlgnik erinevate kohustuste täitmisel vahendite puudumise korral määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostja on maksedokumentidel määranud, millist maksekohustust ta on täitnud. Makse ülejäägi puhul arvestab kohus kaetuks varasemalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohustuse (põhikohustus ja viivitusintress) täidetuks lugemises tuleb võtta aluseks võlgniku maksetel näidatud selgitus. Seega tuleb hageja nõue arvestada järgnevalt: arve maksetasumine viivis viivitatud viivitustähtaeg päevas päevi intressi võlg 31.12.07 31.12.07 2 811.11 30.04.06 29.08.2006 - 1 408.86 1.967
238.00 12.12.2006 - 680.00 0.981
103.00 29.05.2007 - 451.43 0.505
84.84 31.10.2007 10.14 0.189
29.29 29.12.2007 0.19 0.182
10.73 tasumata 26.01.2008 7.34 0.182
0.36 253.15 0.177
2 011.79 31.05.06 1.408
815.23 966.50 30.06.06 0.676
371.12 869.26 31.07.06 14.11.2006 - 869.26 0.608
64.44 903.82 31.08.06 31.10.2006 - 903.82 0.632
38.55 987.38 30.09.06 24.01.2007 - 987.38 0.691
63.57 1 330.77 31.10.06 24.01.2007 - 1 312.62 0.931
56.79 tasumata 18.15 0.012
5.11 1 722.11 30.11.06 1.205
477.18 1 677.48 31.12.06 1.174
428.51 1 742.66 31.01.07 26.01.2008 - 1 750.00 1.219
407.14 ülejääk - 7.34 1 987.65 28.02.07 26.02.2008 - 1 790.00 1.391
425.64 tasumata 197.65 0.138 1 675.21 31.03.07 25.03.2008 - 1 675.21 1.172
322.30 1 298.57 30.04.07 29.05.2007 - 1 298.57 0.908
26.33 ülejääk - 451.43 1 099.75 31.05.07 0.769
164.56 2 290.33 30.06.07 15.09.2007 - 2 000.00 1.603
123.43 tasumata 290.33 0.203
20.90 855.53 31.07.07 0.598
91.49 1 025.30 31.08.07 28.09.2007 - 1 000.00 0.717
20.07 tasumata 25.30 0.017
2.07
1 034.86
30.09.07
1 545.86 tasumata 45.86 2 054.81
31.10.07
30.11.07
1 871.40
31.12.07
31.10.2007 - 1 045.00 ülejääk - 10.14 30.11.2007 - 1 500.00
29.12.2007 - 2 055.00 ülejääk - 0.19
kokku 11 035.00
0.724
23.00
1.082
32.46
0.032 1.438
1.95 41.70
4 489.76
Kohus on seotud hagi piiridega. Hageja on esitanud põhivõla nõude 31.detsembri 2007 seisuga summas 13 966.19 krooni, mis on põhjendatud summas 11 035.00 krooni. Hageja on sama seisuga esitanud viivitusintressi nõude summas 2 974.75 krooni, mis on põhjendatud ja tuleb rahuldada. menetluskulud Hageja on 19.novembri 2007 maksekorraldusega nr. 494 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni. Hageja on tasunud osaühingule Antoniuse Õigusabi õigusteenuse osutamise eest 1 770.00 krooni. Arvestades vaidluse asjaolusid ja nõude osalist rahuldamist leiab kohus, et menetluskulud tuleb 2/3 osas jätta kostja kanda ning 1/3 osas jätta hageja kanda. . resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162, 230, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 88 lg. 1; KoS §-st 8 lg. 1; 13; 15 ja KüS §-st 1; 4 lg. 2; 7 lg. 4; 15; 151 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja LI’ilt korteriühistu XXX kasuks 14 009.75 (neliteist tuhat üheksa) krooni, s.h. 11 035.00 krooni kohustuse täitmiseks ja 2 974.75 krooni viivitusintressidena. Jätta menetluskulud 1/3 osas KÜ kanda. Jätta menetluskulud 2/3 osas LI’i kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.