Tsiviilasi nr.2-07-49344/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 8.aprill 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi GB hagi LK’i vastu 16 534.71 krooni väljamõistmises ja menetluskulude hüvitamises kohtuistungi aeg 18. märts
hageja GB, i.k XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, Vassili Kosteitšuk’iga kostja LK, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales IN asjaolud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa XXX järgi on Tallinnas, XXX asuva maatüki 474/34771 mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korteri nr. XXX kaasomanikeks hageja 5/6 mõttelise osaga ja kostja 1/6 mõttelise osaga. Pooled on 1/6 omandi mõttelise osa omandanud VB (surnud XXX) pärandvarana. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus on pooltele ja LB’le välja antud XXX; omandi kanne on kinnistusraamatus tehtud XXX. Hageja on 4/6 omandi mõttelise osa omandanud LB’lt XXX kinkelepinguga; omandi kanne on tehtud XXX. LBja GB on XXX teatega teatanud kostjale XXX asuva korteriomandiga seotud nõude loovutamisest L.B poolt G.B . hageja nõue Hageja esitas 26.novembril 2007 Harju Maakohtule hagi kostjalt 15 585.65 krooni väljamõistmiseks. 18.märtsi 2008 avalduses täiendas hageja nõuet ning palus kostjalt täiendavalt välja mõista 949.06 krooni. Hageja väidab, et kostja peab hüvitama osa korteriga seotud maksetest. Nõue on esitatud ajavahemikus 1.septembrist 2003 kuni 1.juulini 2007 tasutud maksete eest. Selle perioodi
maksekohustuse täitis poolte ema, L.B , kogusummas 39 825.73 krooni. Maksekohustuse täitmine ema poolt oli võimalik tänu hageja majanduslikule toetusele. Kostja osa nimetatud perioodi maksetest on 6 637.62 krooni. Hageja on omandanud emalt nõudeõiguse kostja vastu. Hageja väidab, et ajavahemikus 1.augustist 2007 kuni oktoobrini 2007 on hageja ise tasunud korterimakseid kogusummas 3 474.12 krooni. Kostja võlgnevus nimetatud perioodi eest on 579.02 krooni. 18.märtsi 2008 avalduses suurendab hageja maksekohustuse nõude kuni veebruarini 2008. Hageja väidab, et on teinud korteris omal kulul remonti, s.h. vahetas välisukse ja aknad ning osa sanitaarseadmetest ning tegi muid vajalikke hooldustöid. Hageja kulutas remondiks vajalike materjalide ostmisele 40 214.10 krooni, millest kostja osa on 6 702.XXX krooni. Hageja hindab tema poolt remonttööde tegemise maksumuseks 10 000 krooni, millest kostja osa on 1 666.00 krooni. Hageja väidab, et kostja on omandanud pärandvaraga seotud kohustused alates pärandi avanemise hetkest. Korteriomandiseadusest tuleneb kostja kohustus tasuda osa kaasomandi majandamisega seotud kulutustest. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et hageja ei ole kostjaga kooskõlastanud kaasomandile kulutuste tegemist. Kostja ei ole sellisteks kulutusteks nõusolekut andnud. Hageja esile toodud kulutusi ei ole alust hinnata vajalikeks. Malmradiaatorite ja sanitaarsõlmede väljavahetamise vajadus on tõendamata, samuti sellise töö tegemine. Juhul, kui need tööd ka tehti, võis nende eesmärgiks olla esteetiliste muudatuste tegemine. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta väidetud kulutusi on teinud. Esitatud maksedokumentidel on maksjatena kajastatud kolmandad isikud. Kostja väidab, et hageja ei ole kostja suhtes käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja pidanuks hoiduma kostja omanikuõiguste kahjustamisest. Hageja ei ole kaasomandi kasutamise ja valdamisega seonduvaid asjaolusid kunagi kostjaga kooskõlastanud. Kulutuste nõudmine temalt on ebaõiglane, kuna tal puudub võimalus kaasomandit kasutada. Korterit kasutavad poolte ema ja hageja poeg. Kostja ei tarbi mingil viisil korteriomandist tulenevat hüve; kostjal puudub igasugune võimalus vara kasutada või saada sellelt tulu. Kostja väidab, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Perioodilised korterimaksed ei ole seotud omandi säilitamise vajadusega vaid tasuna teenuste eest. Kostja ei ole teenuseid tarbinud. Teenuste eest peaks tasuma isik, kes neid tarbib. Kostja väidab ka, et hagejal on poolte ema ees põhjendatult suurem tänuvõlg, kuna ta on poolte vanemate vara arvel oluliselt rikastunud. Kostja on pakkunud hagejale kaasomandi lõpetamiseks kompromissi sõlmimist, kuid hageja ei soovi kostjale tema osa väärtust kompenseerida. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel puudub vaidlus selles, et nad on XXX asuva korteriomandi kaasomanikud 5/6 ja 1/6 mõttelistes osades. Asjaõigusseaduse § 72 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel.
Kaasomandi esemeks olevat asja võib mõjutada reeglina kokkuleppel. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole sõlminud kaasomandi kasutamises ja valduses kokkulepet. Hageja kinnitas kohtus, et ei ole kostjaga kaasomandi kasutamise ja selle hooldamisega seonduvas nõu pidanud ega kokkuleppeid sõlminud. Seega on poolte vahel seadusel põhinev õigussuhe. Hageja nõuab kostjalt kaasomandiga seotud kulude hüvitamist. AÕS § 72 lg. 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Hageja on remonttöödena esile toonud korteriomandi reaalosale metallist välisukse paigaldamise, akende ja sanitaarseadmete vahetamise. Kostja on seadnud märgitud tööde tegemise vajaduse ja nende tegemise kahtluse alla. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 järgi on esemele tehtavad kulutused hinnatavad - vajalikeks (suunatud asja säilitamisele või osalise või täieliku hävimise ärahoidmisele) - kasulikeks (suunatud asja parendamisele) - toreduslikeks (suunatud mugavuse, meeldivuse ja ilu saavutamisele). Vaidlust ei ole selles, et hageja ei küsinud kostjalt kulutuste tegemiseks nõusolekut. Nõusolekuta tehtud kulutustest on kaasomanikul õigus nõuda teistelt üksnes vajalike kulutuste hüvitamist vastavalt kaasomandi osa proportsioonile (AÕS § 72 lg. 4). Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et hageja esile toodud kulutused oleksid olnud vajalikud TsÜS § 63 p. 1 tähenduses. Kohtul ei ole alust eeldada, et korterelamus asuv korteriomandi reaalosa oleks olnud hävimise ohus. Välisukse ja akende vahetamist ning kütte- ning sanitaarseadmete vahetamist saab hinnata vajalikeks töödeks juhul, kui on tõendatud olulised puudused märgitud asjade funktsionaalsuses. Seda aga hageja teinud ei ole vaatamata asjaolule, et kostja esitas eelmenetluses tööde tegemise vajalikkusele vastuväited. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud tööde tegemiseks kulutuste kandmist. 27.augusti 2007 tellimus-leping nr. 755 (tl. 21) tõendab üksnes töövõtulepingu sõlmimist. Lepingu p. 8 järgi on pooled kokku leppinud töö tegemises alles pärast ettemaksu tegemist. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, mis kinnitaks, et lepingus ettenähtud maksed on tasutud ning töö üle antud. Hageja esitatud töövõtulepingu nr. 674 (tl. 23) AS-ga P on sõlminud tellijana S A ; ka lepingus ettenähtud makse on tasunud S.A (tl. 22). Üksnes asjaolu, et lepingus on toote tarnimise või paigaldamise kohaks märgitud poolte korteriomandi aadress, ei anna alust selle lepingu alusel tehtud kulutuste omistamiseks hagejale. Hageja esitatud arve-saateleht 28196, AS E sularahaarved, AS E ja OÜ E tšekid ja sularahaarved, AS A jaemüügiarved ja AS E sularahaarve (tl. 24 – 27, 29, 31-34, 36-37) tõendavad kauba soetamist ja maksete tegemist S.A , AS-i I , OÜ L , AS-i E ja AS-i R poolt. Maksja isikuga seostamata maksedokumente (tl. 28, 30, 33, 34, XXX, 38), mida võiks muude asjaolude tõendatuse korral eraisiku käibes pidada tavaliseks, on esitatud kogusummas 2 161.95 (196.30 + 62.00 + 333.45 + 152.00 + 322.20 + 686.00 + 410.00) krooni ulatuses. Samas on ka nendel tšekkidel ja sularahaarvetel (tl. 28, 30, 34, 38) valdavalt viidatud maksja saldole ja soodustusele, mis ei ole eraisiku käibes tavapärane. Hageja selgitas kohtus, et temal puudub kliendikaart ehituskaupade poes. Teiste isikute
kliendikaardi alusel hageja poolt maksete tegemine on tõendamata. Ajaliselt ja materjalide soetamise osas juhuslike ostude sidumine poolte korteriomandi reaalosas väidetavalt tehtud töödega ei ole esile toodud asjaoludel põhjendatud ega tõendatud. Kaasomaniku töötasu nõue teise kaasomaniku vastu ei põhine seadusel. Seega ei ole hageja nõue kostjalt remonttööde maksumuse osalise hüvitamise nõudes põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt korteriomandi majandamise ja kommunaalteenuste maksumuse osa väljamõistmist. AÕS § 75 lg. 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Osundatud säte toimib koostoimes korteriomandiseaduse (KoS) §-ga 10 lg. 3 ja 12 lg. 1, mille järgi tasuvad korteriomanikud kõik mõtteliste osade majandamise kulutused ja mõttelistel osadel lasuvad maksud ning kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega. AÕS § 72 lg. 2 ja KoS § 12 lg. 2 järgi on igal korteriomanikul õigus osale asja viljast, mis korteriomandi puhul väljendub kasutuseelises. Hageja on nõude esitamisel lähtunud korteriühistu XXX maksenõuetest. Korteriühistu nõue põhineb korteriühistuseadusel (KüS) ja selle alusel koostataval majandustegevuse aastakaval, mille järgi kuuluvad ühistu liikmetel lasuvate maksete hulka ka korteriühistu liikme sihtkulutused ja koormatised ning maksed tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse eest. Majandamiskuludeks on muu hulgas ka ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud ja osutatud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisti (KüS § 15 ja 151). Korteriomandiga seotud maksekohustus jaguneb tarbimismakseteks ja omandiga seotud makseteks. Korteriühistu arvetel märgitud maksetest kuuluvad omandiga seotud maksete hulka maksed remondifondi, kulu veemõõtjate soetamisele ja fonolukule, kindlustuse makse, maamaks, elamu hoolduskulu ja küttekulu. Küttekulu arvab kohus omandiga seotud maksete hulka põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud, et korteriomandis oleks autonoomne küttsüsteem või küttekulu minimiseerimise võimalus juhuks, kui korteriomand kasutuses ei ole. Tarbimismaksete tasumise kohustus lasub teenuse tarbijal. Vaidlust ei ole selles, et kostja kommunaalteenuseid ei tarbi. Hageja on korteri kasutamise korraldanud omal äranägemisel pidamata kostjaga selles osas nõu või arvestamata kostja arvamusega. Hagejal on õigus ja võimalus nõuda tarbimismaksete tasumist isikutelt, kellel ta korteri kasutamist võimaldab. Juhul, kui hageja seda teha ei soovi, kas kõlbelistel või muudel kaalutlustel, on tegemist hageja poolelt teiste isikute suhtes täidetava mittetäieliku kohustusega võlaõigusseaduse § 4 lg. 2 p. 2 mõttes, mille tagasinõudeõiguse suunamine kostja vastu ei ole õiguslikult võimalik. Omandiga seotud makseteks on ajavahemikus 1.augustist 2007 kuni veebruarini 2008 (655.18 + 907.64 + 903.97 + 871.41 + 1152.41 + 881.04 + 1122.40) 6 494.05 krooni, millest 1/6 osa on 1 082.34 krooni. Ajavahemikus 1.septembrist 2003 kuni 1.juulini 2007 on omandiga seotud makseid tasutud kogusummas 32 054.03 krooni, millest 1/6 osa on 5 342.XXX krooni. KÜ XXX tõendi kohaselt (tl. 69) on makseid kuni 30.juunini 2007 teinud L.B . 5.novembri 2007 teatisega on tõendatud, et L.B on oma nõude hagejale loovutanud (tl. 15). Hageja esitatud arvetel võlgnevus puudub, seega tuleb eeldada maksete tasumist.
Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja nõue kostjalt omandil lasuvate koormatiste, asja alalhoidmise ja valdamisega seotud kulutuste väljamõistmises põhjendatud summas 6 424.70 krooni. Kostja väited hageja nõutava kulu vähendamiseks hageja kasutuseelise arvel ei ole nõuete tasaarvestuseks piisavad. Kostjal on õigus esitada hageja vastu kaasomandi kasutamise ja sellelt vilja saamisega seotud nõudeid üldistel alustel. Kohus ei nõustu kostja väitega hagi aegumises. Hageja esitab seadusest tuleneva nõue, mille aegumise tähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat. kohtukulud Hageja on 26.novembri 2007 maksekorraldusega nr. 417 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 alusel. Arvestades nõude rahuldamise ulatust leiab kohus, et menetluskulud tuleb 2/3 osas jätta hageja kanda ning 1/3 osas kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS §-st 5; 63; 149; VÕS §-st 4 lg. 2 p. 2; AÕS §-st 72; 75 lg. 1; KoS §-st 10 lg. 3; 12 lg. 1 ja 2 ja KüS §-st 15 ja 151 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista LK’ilt GB kasuks välja 6 424.70 (kuus tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni. Jätta rahuldamata GB hagi LK’i vastu 10 110.01 krooni väljamõistmises. Jätta menetluskulud 2/3 osas GB ja 1/3 osas LK’i kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.