Tsiviilasi nr 2-01-14
Tsiviilasja number
2-01-14
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Igor Amann
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.04.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
Vera Semjonova hagi Sergei Semenjuki vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Vera Semjonova apellatsioonkaebus liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
11.03.2008
nende Hageja Vera Semjonova, esindaja riigi õigusabi korras Helen Tomberg Kostja Sergei Semenjuk
Harju Maakohtu 25.10.06. otsus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi, ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Hagejale apellatsioonimenetluses advokaadibüroo Tibar ja Partnerid adokaadi Helen Tombergi poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 3717 kr. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud 19.01.2001 esitas Vera Semjonova hagi KÜ Randla 30 vastu. Esialgses hagis taotles hageja kohustada kostjat kustutama üürivõlg summas 5 072 krooni. 31.01.2001 esitatud
täpsustatud hagiavalduses palus hageja üürivõla 5 072 krooni mahakandmist. 24.05.2001 hageja muutis oma nõuet ja määratles kogunõudena 9 500 krooni, mis sisaldas nõuet üürivõla mahakandmiseks summas 5 072 krooni ja 4 428 krooni moraalse kahju katteks, samas suunas hageja nõude ka Sergei Semenjuki kui KÜ Randla seadusliku esindaja vastu isiklikult. 16.10.2001 istungil hageja loobus oma nõuetest KÜ Randla 30 vastu ja suunas kogu hagi Sergei Semenjuki vastu. Tallinna Linnakohtu 05.11.2001 otsusega jäeti hageja hagi kostja vastu moraalse kahju hüvitamiseks rahuldamata, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001 otsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001 määrusega saadeti üürivõla mahakandmise nõue uueks menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. 26.09.2006 toimunud kohtuistungil suurendas hageja nõuet ja palus tunnustada õigust mitte maksta üürivõlga 5 072 kr, kahju 26 518,90 kr hüvitamist ja intresside 23 862,89 kr väljamõistmist. Kostja hagi ei tunnistanud ja väidab, et ei ole hageja õigusi rikkunud. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 25.10.2006 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetele X korteri omanik I.S, kes on väidetavalt hageja poeg. Kuna hageja ei ole korteriomanik, ei ole tal ka TsMS § 3 lg 1 tulenevalt õigust hagi esitada KÜ Randla 30 ega korteriühistu esindaja vastu. KÜS § 51 järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest ja kellelgi teisel kui korteriomanikul ei saa olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et Veera Semjonova omab I.S-lt notariaalset volikirja, ei võimalda see hagejal antud nõudega kohtusse hagi esitada. Kohus ei saa ainuüksi seetõttu hagi rahuldada, et hagi on esitatud ebaõige kostja suhtes. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 25.10.2006 otsuse ja jätta kohtukulud kostja kanda. Apellant leiab, et ta oli õigustatud esitama hagi üürivõla kustutamiseks. Vastupidiselt kohtule on hageja seisukohal, et tal on õigus nõuda kostja vastu tunnustust mitte tasuda võlga vaatamata sellele, et ta ei ole korteriomanik ega korteriühistu liige, kuna vaidlusalused arved on esitatud Vera Semjonova nimele. Hagi esitamine tulenes asjaolust, et apellandil ei olnud võlga kostja ees. Kohus on jätnud täiesti analüüsimata hageja väited selle kohta, et kostja on talle kahju tekitanud, mistõttu ei vasta kohtuotsus TsMS § 436. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 2(3)
Tuleb eristada õigust hagi esitada õigusest hagi rahuldamisele. TsMS § 3 lg.1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega asjaolu, et hageja ei ole korteriomandi omanik ja ühistu liige, ei võta temalt õigust hagiga kohtusse pöördumiseks, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud ja seda on võimalik kõrvaldada tsiviilõiguslike kaitsevahenditega. Hagi rahuldamata jätmise põhjuseks tuleb lugeda seda, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. N.n. üürinõude esitas hagejale korteriühistu, s.o. juriidiline isik. Kostja, olgugi et ta oli omal ajal ühistu juhatuse liige, et ole selle õigussuhte pooleks. Seetõttu puudub alus tema suhtes tuvastada hageja rahalise kohustuse puudumist, mis tulenes korteriühistu poolt hagejale esitatud nõudest. Samal põhjendusel tuleb lugeda alusetuks hageja 32 688,90 kr. varalise kahju (toimiku lk. 39-43) hüvitamise nõue kostja kui kunagise ühistu juhatuse liikme vastu (võlgnevuse tõttu ühistule hagejal saamata jäänud eluasemetoetus kuue aasta eest, kokku 14 686,90 kr., hageja kohtukulud seoses teiste kohtuasjadega, torustiku vahetusel lõhutud WC poti maksumus 2150 kr., roosteveega rikutud vanni taastamise kulu 4500 kr. ja korterist nr 35 lähtunud veeuputusega tekitatud kahjustuste kõrvaldamise kulu 5000 kr.). Põhinõude alusetuse tõttu jääb rahuldamata ka kõrvalnõue (hageja arvestatud intressid 23 682,89 kr.). Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr. 2 § 12 lg.1 ja 5 kohaselt määrab kolleegium hagejale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutanud advokaadile Helen Tombergi tasu suuruseks 3717 kr, leides, et õigusabile kulunud aeg 7 tundi, apellatsioonikohtu istungi on põhjendatud ja arvestades, et apellatsioonikohtu istung kestis 22 minutit ning et advokaadibüroo Tibar ja Partnerid on käibemaksukohuslane.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Igor Amann
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.