Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Igor Amann ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Liis Kommesaare hagi QBE Kindlustuse Eesti AS vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
QBE Kindlustuse Eesti AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Liis Kommesaar (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja QBE Kindlustuse Eesti AS (registrikood xxxxxxxx, Liivalaia 13/15, 10118 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 14.12.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Liis Kommesaar kui kindlustusvõtja ja QBE Kindlustuse Eesti AS kui kindlustusandja sõlmisid 07.04.2005 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu. Vastavalt kindlustuspoliisile nr SK 096772 olid kindlustatud riskideks muuhulgas vandalism ja vargus. 05.09.2005
lõhuti kindlustusobjektiks olevat sõidukit ning varastati sõiduki osi. Hageja avalduse alusel algatati juhtumi osas kriminaalmenetlus nr 05231703589 karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8 tunnustel. OÜ Automaaler.ee koostas 15.09.2005 nimetatud kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimise eelkalkulatsiooni, mis kehtis 7 päeva. Pärast nimetatud eelkalkulatsiooni kostjale esitamist oli hageja täitnud kõik kindlustustingimustest tulenevad kohustused. Kostja ei täitnud oma Sõidukikindlustuse tingimuste S21.2003 (edaspidi Üldtingimused) p-s 6.7 sätestatud kohustust otsustada hüvitise väljamaksmine või sellest keeldumine 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kõik kindlustusjuhtumi asjaolud ja kahju suurus on kindlaks tehtud. Kuivõrd kostja nimetatud tähtaja jooksul hüvitisotsust ei teinud, esitas hageja 23.11.2005 kostjale järelpärimise, millises seisus on kindlustusjuhtumi menetlemine ja mis põhjusel ei ole hagejale hüvitatud tekitatud kahju. 28.11.2005 vastuses viitas kindlustusandja Üldtingimuste p 6.7 viimase alapunki teisele lausele, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitamise otsust edasi lükata algatatud haldus-; tsiviil-; kriminaalmenetluse või ametkondliku juurdluse korral, kui selle lahendist võib sõltuda kindlustusehüvitise väljamaksmise otsus, kuni vastava menetluse tulemusel vastuvõetud otsuse jõustumiseni või menetluse lõpetamise või peatamise otsuseni. 18.01.2006 edastas QBE Kindlustuse Eesti AS ekspert Ülo Risti hagejale elektronposti teel kirja, millega aktsepteeris eelkalkulatsioonist tulenevast kahjusummast osaliselt summas 58 688 krooni koos käibemaksuga. Automaaler.ee OÜ eelkalkulatsioon on vananenud, millest tulenevalt on hageja nõude aluseks Hiteh Autoteenindus OÜ poolt 31.01.2006 koostatud kalkulatsioon nr 238256 summas 159 512 krooni. Arvestades omavastutust 5000 krooni on hageja taotletavaks kahjusummaks 154 512 krooni. Hageja leiab, et autoosade varguse puhul ei tohiks mõistlik tähtaeg kindlustusandja kohustuste täitmiseks ületada 1 kuud. Kindlustusjuhtum toimus 05.09.2005, mistõttu tuleks viivist hakata arvestama alates 05.10.2005. Hageja palus kostjalt välja mõista 154 512 krooni ja viivitusintressi 38,10 krooni päevas alates 05.10.2005 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja hagi ei tunnistanud. 05.09.2005 toimunud juhtumit ei ole tunnistatud veel kindlustusjuhtumiks, kuna tuvastamist ei ole leidnud kõik juhtumi asjaolud. Põhja Politseiprefektuuri Politseiosakonna Kriminaaltalitluse poolt algatatud kriminaalmenetluse lahendil on antud juhtumi lahendamisel oluline tähtsus. Hageja poolt välja toodud kahju suurus ei ole põhjendatud ega mõistlik. Üldtingimuste p 6.8 kohaselt on kostjal õigus valida sõiduki taastamiseks sobiv remonditöökoda. Kindlustusvõtja soovi korral valida remonditöökoda tuleb taotleda selleks kindlustusandjalt kirjalik nõusolek. Hageja ei ole eelnevalt pöördunud kostja poole nõusoleku saamiseks. OÜ Hiteh Autoteenindus pakkumine on koostatud kindlustusvõtja soovide kohaselt tema poolt esitatud varuosade nimekirja ja näidatud maksumuse alusel, mida tõendab OÜ Hiteh Autoteeninduse kiri kostjale. Pakkumises ei ole arvestatud, et sõiduk oli pakkumise tegemise ajaks osaliselt taastatud.
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja QBE Kindlustuse Eesti AS-lt Liis Kommesaare kasuks 154 512 krooni ning alates 05.10.2005 viivise 38,10 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
8.Kostja kasutas hagejaga lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st vaidlusalune kindlustusleping oli eelnevalt läbirääkimata tingimustel sõlmitud leping ja kõik tema tingimused ei olnud individuaalselt kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 39 lg-st 1
2(6)
lähtudes tuleb tüüptingimust tõlgendada objektiivselt lepingu teiseks pooleks oleva n-ö mõistliku isiku, st selle lepingupoolega sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ning kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske. Kostja on Üldtingimuste p-s 6.7 kehtestanud endale võimaluse kindlustushüvise väljamaksmise edasilükkamise algatatud haldus-, tsiviil-, kriminaalmenetluse või ametkondliku juurdluse korral. Selline õigus ühepoolselt kohustuse täitmise edasilükkamiseks on ebamõistlik. Õige on hageja seisukoht, et Üldtingimuste p 6.7 on tühine. Tegemist on üldsõnaliselt kehtestatud sättega, mis annab kindlustusandjale sisuliselt piiramatu võimaluse kohustuse täitmise edasilükkamiseks. Nimetatud säte annab tüüptingimuste kasutajale formaalse aluse keelduda kohustuse täitmisest asjaoludel, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Hüvitise maksmise edasilükkamine on tühine, kuna p-s 6.7 sätestatu kahjustab ebamõistlikult tarbijat. Kostja ei ole toiminud oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt heas usus. Arvestades kindlustussuhte sisu ja poolte kohustusi ning seda, et kindlustuslepingu poolte suhe põhineb usaldusel, siis ei ole kooskõlas kindlustusandja tegutsemine viisil, kus poliisis on kokku lepitud kindlustusriskiks muuhulgas vandalism, kuid lepingu tüüptingimused kitsendavad kindlustusandjale soodsal viisil oluliselt riski.
9.Vaidlust ei ole, et üheks sõidukindlustuse lepingu järgseks kindlustatavaks riskiks oli vandalism omavastutusega. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või et kindlustusvõtja on rikkunud kokkulepitud kohustusi ja rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja väide, et hageja on ise seotud kindlustusjuhtumiga, on paljasõnaline, mis ei ole seaduslikuks aluseks kindlustusjuhtumi kohta otsuse mittetegemiseks.
10.Kostja keeldumine hüvitisotsuse tegemiseks ei ole vabandatav. Ei saa mõistlikuks pidada kostja poolt hagejale hüvitise mittemaksmist kuni kriminaalmenetluses süüdlase väljaselgitamiseni. Esitatud ei ole tõendeid millest nähtuks, et hageja oleks kahtlustatav, mis takistaks hüvitisotsuse tegemist. Hageja pöördus ise politsei poole avaldusega kriminaalmenetluse algatamiseks. Seega on hageja käitunud vastavuses mõistliku inimese käitumisega ja ebamõistlik oleks karistada teda selle eest. Kriminaalmenetlus on kestnud juba üle kahe aasta ning süüdlase leidmiseks kuluvat aega ei ole võimalik ette määrata, samuti ei ole välistatud võimalus, et süüdlast ei suudetagi tuvastada. Kindlustushüvitise otsuse tegemisest ja kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine määratlemata aastateks läheb vastuollu kindlustuse eesmärgiga.
11.Sõiduki vandalism, sõiduki osade vargus on kindlustusjuhtum VÕS § 423 lg 1 ja Üldtingimuste p 4.2.4 järgi ning kostja on VÕS § 422 lg 1 ja § 450 lg 1 järgi kohustatud hüvitama kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju. Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja on kindlustuslepingust tulenevad kohustused täitnud. Tõendamist ei ole leidnud kindlustusvõtja rikkumised, mis vabastaks kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusest.
12.Kostja kindlustushüvitise suurust kindlaks ei määranud ega hüvitist hagejale välja ei maksnud. Kostja käitumine on olnud hageja suhtes eksitav enne kohtulikku menetlust ja ka kohtu menetluse ajal. Kahjuhüvitise suuruse oleks saanud kindlaks teha lastes sõiduk taastada kindlustusjuhtumi eelsesse olukorda, mis on ka ilmselgelt hageja huvi olnud. Remondi käigus oleks selgunud võimalused varuosade kasutamiseks vastavalt kas originaal-, B-grupi või kasutatud varuosad. Kostja enda tegevus ei ole kindlustusandjale kohane. Kostja ootuspärane tegevus oleks kahju suuruse kindlaks tegemine ja vajadusel leida remondi töökoda kahjude kõrvaldamiseks.
3(6)
13.Hageja esitatud kalkulatsioon on piisavaks tõendiks kindlustushüvitise suuruse määramisel. Kuna hageja omavastutus vastavalt lepingule on 5000 krooni, siis lõplikuks kindlustushüvitise suuruseks jääb pärast omavastutuse mahaarvamist 154 512 krooni. Kindlustuspoliisi kohaselt oli soodustatud isikuks hageja. Seega on hageja õigustatud saama eelnimetatud suuruses kindlustushüvitist.
14.Tõendatud on kostja poolt tema lepinguliste kohustuste täitmata jätmine, seega on hageja nõue viiviste osas põhjendatud. Hageja viivise arvestus vastab kehtivale seadusele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi ja menetlusõiguse norme ning analüüsis tõendeid ebapiisavalt ja seetõttu jättis tuvastamata olulised asjaolud.
17.Kohus ei hinnanud ega analüüsinud tervet kindlustuslepingut, jättes vabatahtliku sõidukikindlustuse avalduse SKA 003787 meelevaldselt hindamata ja analüüsimata. Deklareerides, et ta on tutvunud Üldtingimustega ja kohustub neid täitma, avaldas hageja kooskõlas VÕS § 37 lg-ga 1, et tüüptingimused on lepingu osaks ning enne lepingu sõlmimist oli avaldusele kui lepinguosale selgelt viidatud ja temal oli võimalus üldtingimuste sisust teada saada.
18.Kohus, tunnistades, Üldtingimused on lepingu lahutamatuks osaks, leidis samas ebaõigesti, et kostjal ei ole õigust rakendada Üldtingimuste p 6.7. Hageja enda käitumine kahju käsitlemise käigus, mil ta andis põiklevaid ja vastuolulisi vastuseid, on kooskõlas kujunenud olukorraga, kus tekkis vajadus kasutada kindlustuse üldtingimuste p-s 6.7 nimetatud õigust ja lükata hüvitamise otsuse tegemine edasi kuni kriminaalasjas lahendi saamiseni. Hageja nimetas ka ise, et juhtumi asjaolude selgitamiseks on politsei algatanud kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse tulemuste saamiseks hüvitamise otsuse edasilükkamine oli kooskõlas lepingu tingimustega. Tunnistaja Ülo Risti kinnitas 15.11.2007 kohtuistungil, et hageja keeldus kahju käsitluse käigus asjaolusid täpsustamast ja kindlustusandja küsimustele vastamast. Ka kriminaalmenetluse algatamise avalduse teinud isikuna olid hagejal kõik võimalused teavitada kindlustusandjat kriminaalmenetluse käigust.
19.Maakohus leidis, et Üldtingimuste p 6.7 on tühine, kuivõrd see kahjustab ebamõistlikult tarbijat. VÕS § 42 lg-tes 1 ja 2 sätestatust nähtuvalt ei ole üldtingimuste p 6.7 tühine. Kindlustusandjal ei olnud hüvitamise kohustust tekkinud, sest kindlustusjuhtumi asjaolud ei olnud selged. Kindlustusjuhtumi asjaolud ei olnud selged mitte sellepärast, et neid asjaolusid uuris politsei, vaid sellepärast, et kahjukäsitluse käigus ilmnesid vastuolud, mille kõrvaldamine osutus võimatuks hageja käitumise tõttu, kes keeldus selgituste andmisest ja küsimustele vastamisest.
20.Maakohus on õigesti leidnud, et kindlustuslepingu poolte suhe põhineb usaldusel, kuid järeldanud sellest ebaõigesti, et see usaldus peaks kestma igavesti ja seda ka hageja pahauskse käitumise korral. Kohus leidis meelevaldselt, et mõistlik ei ole hüvitise mittemaksmine kuni kriminaalmenetluses süüdlase väljaselgitamiseni; kuna hageja ei ole kahtlustatav, siis ei ole takistusi hüvitiseotsuse tegemisel. Kindlustusjuhtumi asjaolude selgitamisel ei ole tegemist inimsusevastase kuriteoga, mis ei aegu. Kriminaalmenetluse lõpetamise või peatamise otsuse puudumine viitab ühemõtteliselt sellele, et kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole ühemõtteliselt selged ja tekkinud vastuolude lahendamiseks vajalike uurimistoimingute läbiviimise vajadus ei ole käesolevaks ajaks ammendunud.
21.Maakohtu poolt põhjendatuks peetud kahju 159 512 krooni on samas suurusjärgus kui hüvitis auto täieliku hävimise korral. Kohus leidis põhjendamatult, et BMW
4(6)
originaalvaruosade paigaldamine 1998 sõiduautole on mõistlik. Kindlustuslepingu tingimuste kohaselt on võimalik sõiduk taastada kindlustusjuhtumi eelsesse olukorda ka B-grupi või juba kasutatud varuosade paigaldamisega. Kohus jättis arvestamata, et kindlustusandja on kohustatud hüvitama kindlustusjuhtumiga tekitatud kahjuna üksnes kindlustusjuhtumi eelsesse olukorda taastamiseks põhjendatud kulutused ja seda ka kooskõlas Üldtingimustega. Seega on põhjendatud kahju hüvitamise nõue summas 27 256,33 krooni.
22.Viivise tasumise kohustus tekib alles pärast seda, kui kostjal on langenud ära hüvitise otsuse edasilükkamise alus. Seega on viivise väljamõistmine maakohtu poolt ebaõige ja ei põhine lepingutingimustel. Vastustajate seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist esimese astme kohtu poolt, mis võiks olla aluseks ebaõigele kohtulahendile. Seetõttu tuleb otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Asjakohatu on kostja etteheide, et kohus jättis vabatahtliku sõidukikindlustuse avalduse hindamata ja analüüsimata. Kostja hinnangul nähtub nimetatud avaldusest, et Üldtingimused on lepingu lahutamatuks osaks ning neile kui lepingu osale on lepingu sõlmimisel selgelt viidatud. Poolte vahel pole kunagi selles osas vaidlust olnud.
26.Kohus ei aktsepteerinud Üldtingimuste p-s 6.7 sätestatud kindlustusandja hüvitamise otsuse tegemise edasilükkamise õigust mitte seetõttu, et Üldtingimused ei olnud muutunud kindlustuslepingu osaks, vaid seetõttu, et Üldtingimuste p 6.7 tõlgendamine sellisel viisil nagu kostja seda tegi, mis andnuks kindlustusandjale sisuliselt piiramatu õiguse otsuse tegemist edasi lükata, on tarbija huve ebamõistlikult kahjustav. Algatatud kriminaalmenetlus saab olla aluseks hüvitamise otsuse edasilükkamiseks üksnes siis, kui hüvitise väljamaksmise otsus sõltub otseselt sellest lahendist. Käesoleval juhul ei sõltu kindlustusandja lepingust tulenev kohustus kindlustushüvitis kindlustusvõtjale välja maksta mitte kuidagi sellest, kas ja millal leitakse varguse ja vandalismi toimepanijad. Menetletavas kriminaalasjas ei ole hageja mitte kahtlustatav või süüdistatav, vaid kannatanu. Kindlustuspettuse uurimiseks ei ole kriminaalasja algatatud.
27.Kostja väited selle kohta, et otsuse tegemise edasilükkamise tingis hageja enda käitumine kahju käsitlemise käigus, kuna ta andis põiklevaid ja vastuolulisi vastuseid, on konkretiseerimata ja üldsõnalised. Kostja ei ole välja toonud, millisele asjas tähtsust omavale küsimusele keeldus hageja vastamast või andis teadvalt ebaõigeid vastuseid. Kostja ei ole mingeid asjaolusid välja toonud, mis annaks alust kahtlustada hagejat kindlustuspettuses.
28.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka kindlustushüvitise suuruse osas. Kohus on põhjendanud, miks ta võttis aluseks hageja poolt tellitud kalkulatsiooni ja mitte kostja
5(6)
poolt tellitud. Kostja vaidleb OÜ Hiteh Autoteenindus poolt 30.01.2006 koostatud taastamisremondi maksumusele vastu põhjusel, et nii vanale autole ei ole põhjendatud paigaldada BMW originaalvaruosi, nagu soovis hageja. Samas ei ole kostja tõendanud, et tegelikult oleks olnud võimalik saada kõiki vajalikke osi kasutatud osadena lammutustöökodadest või B-grupi varuosadena. Asjaolu, et auto oli 30.01.2006 osaliselt taastatud, ei välista kuidagi auto taastamiseks vajamineva summa kindlakstegemist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles, et kindlustusvõtja huvi on auto kiire taastamine ja tal ei ole kohustust otsida ise võimalikult odavaid varuosasid. Kindlustusandja kohustuseks oli kahju suuruse kohene kindlakstegemine ja vajadusel remonditöökoja leidmine kahjude kõrvaldamiseks. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kuna kostja ei tunnistanud hageja auto lõhkumist ja osade vargust üldse kindlustusjuhtumiks ja auto taastamisega ei tegelenud, on põhjendamatu kostja etteheide, et hageja oleks pidanud remonditöökoja valiku kostjaga kooskõlastama.
29.Kuna kostjal puudus alus kahju kindlakstegemist ja hüvitise väljamaksmist edasi lükata, on kostja viivitanud oma rahalises kohustuse täitmisega ja hageja seadusjärgse viivise nõue on põhjendatud.
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega kannab kostja kõik menetluskulud.
Igor Amann
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.