(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
8. aprill 2008.a
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-14953 (endine number 2/276-7598/05)
Tsiviilasi
OÜ ME hagi VM ́i vastu 2092 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ ME (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja seaduslik esindaja Margus Prantsus
Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
kostja VM (isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg
19.03.2008.a, avalik eelistung
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Margus Prantsus istungit protokollis sekretär Carmen Vahem
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik 05.07.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 716 krooni ja viivise 1376 krooni, kokku 2092 krooni. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 105 krooni, postikulu 123,50 krooni, kohtutäituri tasu 590 krooni ja õigusabikulud 2832 krooni. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. 19.03.2008.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja palus eelistungil teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 716 krooni ja viivis 1376 krooni, kokku 2092 rooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 105 krooni ja kohtutäituri tasu katteks 590 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõista 104,60 krooni. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud
tõendeid, mis kinnitaksid tema poolt postikulu kandmist summas 123,50 krooni, siis ei ole kostjalt postikulu väljanõudmine põhjendatud. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 799,60 krooni. TsMS § 50 lg 3 sätestab, et kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Hageja on tasunud riigilõivu 105 krooni. Nõude suurendamisel ei ole hageja seadusega ettenähtud ulatuses riigilõivu tasunud. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga kuni 5000 krooni riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb riigilõiv summas 145 krooni kostjalt riigituludesse välja mõista.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.