Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-49080

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 23.11.2007 esitas osaühingu xxx (edaspidi OÜ xxx) lepinguline esindaja Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 10.12.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükk’i.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks uue toodangu rapsiõli baasil valmistatava pindaktiivse puhastusaine AnRol väljalaskmisel kaasnevate lisakulutuste suur määr, mida oli tegevuse algstaadiumis liiga suur, et seda oleks võinud asutajate, laenajate ja toodanguga finantseerida. Samuti langes ära põhiline finantseerija osaühing (OÜ) xxx. Pärijaga pole õnnestunud finantseerimist jätkata. Kohustused pankrotiavalduse esitamise seisuga olid kokku 3 102 350 krooni. Varad äriühingul puuduvad. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja algatada OÜ xxx pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankrot. III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ xxx osakapital 80 000 krooni, jagunedes kaheks osaks nimiväärtusega 40 000 krooni, osanikud on OÜ xxx ja OÜ xxx. Võlgnikuga seotud isikuteks tuleb pidada OÜ-d xxx ja selle kaudu xxx ning OÜ-d xxx (osanikud),

2-07-49080 nõukogu ja juhatuse liikmed xxx OÜ-d (võlgniku osaniku OÜ xxx osalusega äriühing, kuni 20.12.2007 osalus 2/3, alates 20.12.2007 osalus 1/3. Kõnealune loeelu ei ole halduri aruande kohaselt ammendav. 2006.a majandusaasta aruande järgi moodustas enamuse võlgniku käibest pindaktiivsetest ainetest keskkonnasõbralike puhastusvahendite tootmine ja pesuteenuste osutamine. Võlgniku kulud on juba tegevuse esimesest aastast (2004) olnud suuremad kui netokäive. Aastal 2004 ületasid kulud müügikäivet ca 1,5 miljoni krooni võrra, aastal 2005 ca 1,1 miljoni krooni võrra, aastal 2006 ca 570 000 krooni võrra. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et osakapitali ei tõstetud, on ilmne, et võlgnik muutus maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba 2004. majandusaasta lõpuks, sest juba siis ületasid võlgniku kohustused tema vara ja omakapital oli negatiivne. Edaspidistel aastatel on maksejõuetus ainult süvenenud. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjusena välja toonud pindaktiivse puhastusaine AnRol väljalaskmisel kaasnevate lisakulutuste suurt määra ning ettevõtte põhilise finantseerija OÜ xxx äralangemist. Ajutise halduri hinnangul ei saa nimetatud asjaolusid maksejõuetuse põhjuseks pidada. Küll aga nõustub ajutine haldur võlgniku seisukohaga, et maksejõuetuse põhjustasid tõenäoliselt suured kulud. Ajutine haldur lisab, et maksejõuetuse võis põhjustada ka vähene realisatsioon. Kas suured kulud ja vähene realisatsioon olid ka põhjendatud, sellele ei ole võimalik ajutisele haldurile esitatud materjalide põhjal vastata. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise nii pankrotiavalduses kui ka pankrotimenetluse käigus ajutisele pankrotihaldurile. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara väärtuses 2 213.12 krooni. Võlgnikul puudub kinnistusregistrisse kantud kinnisvara, samuti ei kuulu tulenevalt ehitisregistrist äriühingu omandisse ehitisi kui vallasasju. Äriühingu nimele ei ole registreeritud sõidukeid ega väärtpabereid. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks muud vara (valmistoodangut, toorainet jms). Kohustusi on võlgnikul kokku 2 082 593.50 krooni. Ajutise halduri hinnangul on olemas tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning muud võimalikud nõuded. Kuna ajutine haldur avaldas aruandes, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid, tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ning kolmandatele isikutele pankrotimenetluse katteks 40 000 krooni kohtu deposiiti maksmiseks. Nimetatud summa on kohtu deposiiti laekunud.

IV Kohtuistung 13.02.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-07-49080 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 6 lg 3 sätestab, et majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 23.11.2007 esitas OÜ xxx lepinguline esindaja Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole OÜ xxx jätkusuutlik, mistõttu edasine majandustegevus on välistatud, võlgnikul vara puudub ning kohustusi bilansis on kokku summas 3 102 350 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku vara väärtuseks kokku on ajutise pankrotihalduri hinnangul 2 213.12 krooni, millest 2 060 krooni moodustab käibemaksu ettemaks, nimetatud summa võlgniku bilansis ei kajastu. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul alates 25.10.2006 käibemaksu ettemaks summas 2 060 krooni (I kd, tl 129-131). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt oma raamatupidamist korraldanud ja seetõttu on võlgniku raamatupidamises kajastamata varana käibemaksu ettemaks. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangu 2 082 593.50 krooni, võlgniku bilansi kohaselt on võlgnikul vara 0 krooni ja kohustusi 3 102 350 krooni. Kohus leiab, et võlgniku bilansis kajastatud kohustuste suurust ei saa pidada usaldusväärseks, kuna kontrollimisel on selgunud, et puuduvad bilansis kajastatud summade kohta algdokumendid. Tulenevalt raamatupidamise seaduse (RpS) §

lg

kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Järelikult on OÜ xxx, kui Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, raamatupidamiskohustuslane, kes peab täitma raamatupidamiskohustuslasele esitatud nõudeid. RpS § 4 p 3 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. RpS § 15 lg 3 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja

2-07-49080 reguleerimiskanded. Järelikult peab OÜ xxx, kui raamatupidamiskohustuslase, aastaaruanne põhinema algdokumentidel kajastatud andmetel, kuid ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud tema poolt läbi viidud kontrolli käigus mitmeid algdokumente, näiteks xxx poolt võlgnikule laenu summas 58 200 krooni andmist tõendavaid algdokumente. Samuti on võlgnik põhjendamatult bilansis kajastatud töötasuna õigustamata isikute nõudeid töötasuna kokku summas 397 043 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kohustuste suuruseks tuleb pidada ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud 2 082 593.50 krooni, sest võlgniku raamatupidamises kajastatud andmed ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et võlgniku poolt kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku bilanss seisuga 18.10.2007 (I kd, tl 7) ei vasta raamatupidamisaruannetele esitatavatele nõuetele ega Eesti heale raamatupidamistavale. Tulenevalt RpS § 6 lg 3 kirjendatakse majandustehinguid kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Iga majandustehingu kohta tehakse kontole lausend (kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused, mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad kajastatakse. Kuna kõik majandustehingud kajastatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetis ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditis, siis peab kokkuvõttes bilansis kehtima võrdus AKTIVA = PASSIVA. Nimetatud nõuetele aga võlgniku bilanss seisuga 18.10.2007 ei vasta, kuna võlgniku bilansi aktivas on kõigil aktivakontodel kajastatud summad nullis, samas on passivakontol kajastatud erinevates summades kandeid enam kui kaheksal korral. Kuigi varatul äriühingul võibki nõuetekohaselt kajastatud bilansis olla kõik aktivakonto kanded 0 krooni, tuleneb võlgniku 18.10.2007 seisuga bilansi (I kd, tl 7) ja 2006.a majandusaasta aruande (I kd, tl 103-113) võrdlemisel, et võlgnik ei ole raamatupidamisaruannetes kajastanud kõiki oma majandustoiminguid, mistõttu tekib kahtlus raamatupidamisdokumendi õigsuses. Nimetatut näitab alljärgnev. vaadeldes võlgniku bilanssi seisuga 18.10.2007 (I kd, tl 7) ja võrreldes seda võrdluseks välja toodud seisuga 31.12.2006 andmetega selgub, et võlgniku kohustused hankijatele tasumata võla näol on suurenenud 31.12.2006 seisuga 343 166 kroonilt 18. oktoobriks 2007 396 000 kroonini, eeltoodust järeldub, et võlgnik on soetanud kaupa või toorainet, mis oleks tulnud varana arvele võtta ja bilansi aktiva kontol kajastada kahekordse kirjendamise põhimõtetest tulenevalt, kuid mis võlgniku bilansis ei kajastu. Samuti nähtub võlgniku bilansist, et seisuga 31.12.2006 on võlgniku võlad töövõtjatele 128 496 krooni ja 18.10.2007 seisuga on need kasvanud 474 590 kroonini. Ka siin on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud kahekordse kirjendamise põhimõtet, mida näitab asjaolu, et võlgniku bilansis on kajastamata aktiva poolel vara, näiteks valmistoodang, mida võlgnik oleks pidanud saama töövõtjate töö tulemusel. Juhul, kui võlgniku ei taganud töötajatele tööd, siis tulnuks töölepingujärgne töötasu kajastada kasumiaruandes tööjõukuluna. Kasumiaruandes aga on tööjõukulu perioodil 31.12.2006 – 18.10.2007 0 krooni (I kd, tl 8). Võlgniku poolt kohtule esitatud arvestuse „lahkunud töötajate töötasud, mis on maksmata“ (I kd, tl 4) kohaselt on 2007.a tehtud kulutusi töötasudeks ainult xxx. Vastavalt eelnimetatud arvestusele on ajavahemikul juuni 2006.a – oktoober 2007.a maksmata xxx töötasu 170 000 krooni. Teistel töötajatel eelnimetatud arvestuse kohaselt sama perioodi jooksul töötasu nõuet tekkinud ei ole, muud võlgniku väitel täitmata töötasunõuded on tekkinud varasemast perioodist ja kokku moodustavad võlgniku arvestuse kohaselt tasumata töötasunõuded 474 590 krooni (I kd, tl 4). Kohus leiab, et eelnimetatud töötasu arvestuse ja võlgniku bilansi seisuga 18.10.2007 (I kd, tl 7) võrdlusel on ilmselge, et võlgniku ei ole raamatupidamist nõuetekohaselt vormistanud ja on esitanud kohtule valeandmeid. Nagu eelnevalt märgitud, on

2-07-49080 võlgnik esitanud kohtule arvestuse, mille kohaselt töötasu võlgnevus on 2007. a jooksul tekkinud vaid ühele töötajale xxx ja töötasu võlgnevus ajavahemiku juuni 2006. a – oktoober 2007. a eest summas 170 000 krooni. Kuna aga võlgniku bilansi seisuga 31.12.2006 võlad töövõtjale on 128 496 krooni, siis ca 170 000 krooni (täpset summat ajavahemiku 01.01.200718.10.2007 ei ole võlgnik kohtule avaldanud) täiendava töötasu võlgnevuse lisandumisel ei saa seisuga 18.10.2007 tekkida võlgnevuseks kokku 474 590 krooni, kuna 128 496 + 170 000 = 298 496 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruandes (I kd tl 108) on kajastatud aktivas võlgniku varana valmistoodang 38 196 krooni väärtuses ja tooraine 41 236 krooni väärtuses. Bilansis seisuga 18.10.2007 on mõlema eelnimetatud kirje väärtuseks 0 krooni (I kd tl 7). Järelikult pidi võlgnik valmistoodangu ja tooraine realiseerima või maha kandma, mis aga peaks kajastuma kasumiaruandes (RpS § 18 lg 2). Võlgniku poolt esitatud kasumiaruande (I kd tl 8) kohaselt on realiseerimise netokäive 0 krooni, mis näitab, et võlgnik ei ole oma valmistoodangut realiseerinud, samuti on kasumiaruande kohaselt 0 krooni ka kõik muud kirjed. Seega järeldub eeltoodust, et võlgniku vara tooraine ja valmistoodangu näol on võlgniku vara hulgast välja arvatud, kuid seda tehingut ei ole raamatupidamises kajastatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku bilansi seisuga 18.10.2007 on koostanud või parandanud asjatundmatu isik ja seetõttu ei ole võlgniku raamatupidamisandmed usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud raamatupidamise kohustust ja sellel teol on karistusseadustiku (KarS) § 3811 tunnused. Võlgnikul on vara 2 213.12 krooni ja kohustusi 2 082 593.50 krooni, seega ületavad võlgniku kohustused kordades võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnik on võõrandanud tootmistegevuseks vajalikud seadmed, võlgnik on alates 2004.a tegutsenud kahjumlikult (2004.a kahjum 1 520 085 krooni; 2005.a kahjum 1 095 225 krooni; 2006.a kahjum 566 273 krooni), samuti ei ole võlgniku omakapital alates 2004.a vastanud ÄS § 176 nõuetele. Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2004 olnud – 1 440 852 krooni, seisuga 31.12.2005 – 256 077 krooni, seisuga 31.12.2006 ja 18.10.2007 – 3 102 350 krooni. Järelikult oli võlgnik püsivalt maksejõuetu juba 2004.a ja järgnevatel aastatel võlgniku maksejõuetus süvenes. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavalduses toodud seletus maksejõuetuse kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; võlgniku 2004.a, 2005.a ja 2006. aasta majandusaasta aruanne; kasumiaruanded – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kuna osaühing xxx on pankrotimenetluse kulude katteks maksnud kohtu deposiiti 40 000 krooni, siis on pankrotimenetluse läbiviimiseks olemas rahalised vahendid ja järelikult tuleb OÜ xxx pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastanud, et võlgniku ning 02.11.2006 registrisse kantud xxx OÜ puhul võib tegemist olla võlgniku ettevõtte üleminekuga (sh võlgade üleminekuga seaduse alusel). Samuti on võimalik nõuete esitamine juhtorganite liikmete vastu, kes võisid ilmselt tegutseda äriühingu huvide vastaselt. Kuna ajutise pankrotimenetluse perioodil on tekkinud kahtlus võlgniku ettevõtte ülemineku osas, siis kohustab kohus pankrotihalduri edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama ettevõtte üleminekuga seotud asjaolud ning välja selgitama muud võimalikud vara tagasivõitmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Kuna võlgniku seadusliku esindaja poolt esitatud kaubamärgi ANROL ostu-müügi lepingu ja intellektuaalse tööstusomandi ostu-müügi lepingu (I kd, tl 39, 40) põhjal võib OÜ-l xxx omada õigust nõuda enda kandmist kaubamärgi ja patendi registris vastavalt patendi ja kaubamärgi omanikuks, siis kohustab kohus eelnimetatud

2-07-49080 asjaolud välja selgitama edasise pankrotimenetluses vastavad nõuded.

pankrotimenetluse

käigus

ja

vajadusel

esitama

Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiavalduse kohaselt uue toodangu rapsiõli baasil valmistatava pindaktiivse puhastusaine AnRol väljalaskmisel kaasnevate lisakulutuste suur määr, mida oli tegevuse algstaadiumis liiga palju, et seda oleks võinud asutajate, laenajate ja toodanguga finantseerida. Samuti langes ära põhiline finantseerija OÜ xxx. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuid maksejõuetust ei mõjutanud põhilise finantseerija OÜ xxx äralangemine. Maksejõuetuse põhjustasid tõenäoliselt suured kulud ning samuti ka vähene realisatsioon. Kohus jagab ajutise pankrotihalduri seisukohta maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus on otsuses eelnevalt tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2004.a ja järgnevatel aastatel võlgniku maksejõuetus järjest süvenes, mistõttu finantseerija äralangemine ei mõjutanud maksejõuetust. Samuti nähtub võlgniku 2004.a kuni 2006.a majandusaasta aruannetest, et võlgniku vara ei katnud võlgniku kohustusi, millest tuleneb, et võlgniku kulutused olid võrreldes varaga liiga suured ning valmistoodangu maht oli liiga väike (2004.a 45 000 krooni; 2005.a 48 210 krooni ja 2006.a 38 196 krooni). Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ xx pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.