Tsiviilasi nr. 2-05-1086/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 7.aprill 2008 Kentmanni kohtumaja kohtuistungi aeg
Hageja väidab, et kostja põhjustas talle kehavigastuste tekitamisega olulise mittevaralise kahju. Ta sai kuriteo tagajärjel püsiva tervisekahjustuse, millega kaasnesid pikema perioodi kestel tervisehäired, psüühiline šokk ja paanika ning hirmutunne. Nägemise kaotus ühest silmast alandab meeleolu ning heaolutunnet, tekitab masendust ja rõhub moraalselt. Asjaolu, et vaatamata vigastustele suudab hageja sõidukit juhtida ning töötada, ei vähenda kostja vastutuse määra. Hageja väidab, et kostja põhjustatud kehavigastustest paranemise aeg vältas rohkem kui pool aastat. Lõualuu vigastustega kaasnesid kõnehäired ja näolihaste tõmblused. Tervisehäirete jätkuvus tekitas temas enesehaletsust ning pessimismi, millega kaasnesid pidevad unehäired ning depressioon. Tervisekahjustuste tõttu on ta osaliselt kaotanud töövõime ning minetanud võimaluse töötada omandatud erialal. Ta soovib omandada uut eriala ning vajab raha õppemaksu tasumiseks. Hageja väidab, et kostja majanduslik toimetulek või selle puudumine ei vähenda põhjustatud kahju suurust. Kostja süü tõttu kannatab hageja moraalselt elu lõpuni. Kostja ennast õigustavad väited tuleb jätta tähelepanuta; kostja süü on tuvastatud kriminaalasjas tehtud otsusega. Hageja ei soovi hüvitise perioodilist tasumist. kostja seisukoht ja põhjendused Kostja tunnistab hagi osaliselt. Möönab, et on hagejale kahju põhjustanud, kuid nõutav summa on ebamõistlikult suur. Kostja väidab, et moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika või närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Selliseid asjaolusid hagejal ei esine. Kostja väidab, et hageja nägemisvõime ei ole kadunud. Hageja on läbinud tervise kontrolli seoses sõiduki juhtimisõigusega ning tema tervislikku seisundit on peetud sõiduki juhtimiseks piisavaks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks temal väidetavalt esinevaid psüühikahäireid ja heaolu langust. Hageja töötasu on lähedane keevitaja sissetulekule, seega lähedane olukorrale, milles hageja oleks olnud kui tegu poleks toimunud. Kostja väidab, et hüvitise väljamõistmine hageja nõutud suuruses tooks kaasa tema ja perekonna sattumise äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tema töötasu on piisav üksnes eluaseme ja lapse ülalpidamiskulude kandmiseks. Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta ka kostja vanust kahju põhjustava teo toimepanemise ajal ning teo sajaolusid ning süü astet. Teo toimepanemise hetkel oli kostja afektiseisundis, mõistmata oma teo tähendust ja võimetu oma tegu juhtida. Kostja on teinud karistusest õiged järeldused. Ta on elanud õiguskuulekalt, loonud perekonna ning asunud tööle. Kostja palub väljamõistetava hüvitise tasumiseks määrata igakuised maksed. kohtu seisukoht Hageja on esitanud 19.veebruaril 2002.
kahju
hüvitamise nõude;
kahju
põhjustanud
tegu
on
toimunud
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RS) § 2 ja 11 järgi kohaldatakse asjaolule, toimingule, mis on
tekkinud või tehtud või võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. RS § 22 järgi kohaldatakse kahju hüvitamise nõuetes kahju põhjustanud teo või sündmuse ajal kehtinud seadust. Kahju põhjustanud teo toimepanemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas õigusvastastest tegudest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 järgi kuulub isikule tekitatud kahju selle tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju tekitanud vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Hageja väidab, et kostja poolt tekitatud kehavigastused on põhjustanud talle mittevaralise kahju. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 172 lg. 2 järgi kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele ka isikule tekitatud moraalne kahju. TsÜS I § 172 lg. 3 järgi otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas isiklike õiguste rikkumisega on tekitatud moraalset kahju. TsÜS § 26 alusel loeb kohus isiklike õiguste rikkumiseks ka isiku tervisele põhjustatud kahju. Igaühel on õigus elule ja tervise kaitsele. Isiku tervist kahjustavad teod on õigusvastased. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja põhjustas hagejale kehavigastusi. Tallinna Linnakohtu 10.septembri 2004 otsusega 1-1071/04 on tuvastatud kostja teo õigusvastasus. Pooltel on vaidlus hagejal mittevaralise kahju (elukvaliteedi languse) olemasolus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja tervise püsikahjustused ja elukvaliteedi langus on tõendatud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi 24.aprilli 2007 aktis nr. 114 väljendatud arvamusega on tõendatud, et hagejal esineb kostja põhjustatud trauma tagajärjel püsiv tervisekahjustus - parema silma nägemisfunktsiooni lakkamine. Ühe silma nägemisfunktsiooni lakkamine, samaaegselt teise silma funktsiooni säilimisega normaalsel tasemel, põhjustab töövõime kaotuse maksimaalselt 30% ulatuses. Nägemispuue mõjutab nii vaimset kui füüsilist tegevust. Nägemisfunktsiooni languse tõttu kannatab isiku kehaline aktiivsus, mille ulatus ei ole objektiivselt mõõdetav (tl. 140-143). Kohtupsühhiaatria ekspertiisi 10.detsembri 2007 aktis nr. 28/07 väljendatud arvamusega on tõendatud, et hagejal esineb traumajärgse ajukahjustuse sündroom, mis väljendub temal esinevates mälu ja tähelepanuhäiretes, plaani- ja eesmärgipärase tegevuse alanemises, sagedastes peavaludes, kiires väsitatavuses, meeleolu alanemises, unehäiretes. Psüühikahäired on esinenud püsivalt traumajärgsest ajast kuni ekspertiisi läbiviimiseni. Kostja põhjustatud trauma järgselt on hageja toimetulek igapäevatoimingutega oluliselt raskendatud peavalude, meeleolulanguse, emotsionaalse labiilsuse ning mälu- ja tähelepanuhäirete tõttu (tl. 187-192). Eksperdid on arvamuse andmisel uurinud hageja tervist ja hageja tervise dokumente ajas kulgevalt ning asunud seisukohale, et hageja on saanud püsiva tervisekahjustuse, mille olulist paranemist prognoosida pole alust. Hageja on osaliselt kaotanud töövõime, iseseisev toimetulekuvõime on vähenenud, muudatused on negatiivses suunas nii kehalises kui ka vaimses vastupanuvõimes. Ekspertide arvamustega on tõendatud, et hageja tervise kahjustused mõjutasid hageja elu kvaliteeti negatiivses suunas hageja õiguste rikkumisest möödunud aja kestel ning jätkuvad ka tulevikus. Kohus leiab, et selline kahju kuulub rahas hüvitamisele. Hageja on hinnanud temal tekkinud kahju suuruseks 300 000 krooni. Kohus leiab, et hageja
nimetatud kahju suurus on iseenesest kooskõlas ühiskonna üldise heaolu tasemega; hageja on kahju suuruse määramisel lähtunud mõne aasta keskmise sissetuleku suurusest, mis on kohtu hinnangul asjaolusid arvestades mõistlik. Pooltel on vaidlus kahju hüvitise vähendamise aluste olemasolus, s.o. kostja ja kannatanu süü astmes ning kostja ja kannatanu varalises olukorras. Kohus nõustub kostjaga selles, et hüvitise vähendamise põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata ka hageja käitumist. Tsiviilkoodeksi § 462 lg. 1 ja TsÜS I § 172 järgi arvestatakse kahju hüvitise määramisel nii kahju tekitaja kui ka kannatanu süü astet. TsK § 227 järgi hinnatakse kahju põhjustanud teo toimepanemise asjaolude hindamisel süüd tahtluse ja ettevaatamatuse vormis. Kostja süüline käitumine on tuvastatud Tallinna Linnakohtu otsusega 1-1071/04; kostja on süüdi mõistetud hagejale kehavigastuste tahtliku tekitamise eest. Seega ei saa kostja vaidluses tugineda süü puudumisele. TsK § 462 lg. 1 järgi on kannatanu raske ettevaatamatus, millega kahju tekkimist soodustati hüvitise vähendamise või hüvitise maksmisest keeldumise aluseks. Kannatanu süü tuvastamisel tuleb hinnata hageja käitumist ning suhet tema teadvuse ja käitumise vahel. Ettevaatamatusena hinnatakse isiku käitumist, kui isik ei hinda kohaselt oma teo ühiskondlikku iseloomu ega näe ette selle tagajärgi vaatamata kohustusele või võimalusele seda ette näha. Raske ettevaatamatusega on tegemist juhul, kui kannatanu poolt on rikutud ühiskonnas omaksvõetud tavapäraseid (mitte kõrgendatud) käitumisreegleid. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibis teo toimepanemise ajal tugevas alkoholijoobes kostja elukohas ning magas kostja voodis. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejal puudus kostja voodisse magama minekuks viimaselt luba. Kohus leiab, et hageja saanuks juhtunu ära hoida alkoholi tarbimise piiramisega. Kohus hindab üldiselt taunitavaks alkoholi liigtarbimist ulatuses, millega kaasneb võimetus (tahtmatus) naasta sünnipäeva peolt oma elukohta või korraldada ööbima jäämine kooskõlastatult peo toimumise koha kasutaja või omanikuga. Hinnates sündmuse asjaolusid saab väita, et kannatanu peksmist ei oleks toimunud, kui ta ei oleks alkoholi liigtarbimise tõttu kostja voodisse magama läinud. Seega on kannatanu oma käitumisega soodustanud kahju tekkimist. Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel ka mõlema poole toimetulekut ning varalist olukorda. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, kus ta oleks olnud ilma kahju põhjustanud teo toimepanemist. TsK § 462 lg. 2 järgi võib kohus füüsilise isiku poolt põhjustatud kahju hüvitamise suurust vähendada sõltuvalt tema varalisest olukorrast. Hageja on läbinud Kuressaare Ametikooli tehnik-gaaskeevitaja eriala riiklikult tunnustatud õppekava ning saanud 22.juunil 1999 kutsetöös nõutavaid teadmisi ja praktilisi oskusi tõendava tunnistuse (tl. 47). Seega omandas hageja eriala, mis võimaldanuks tal tööturul konkureerida keskmisest kõrgemale palgatasemele. Hageja töötab 1.septembrist 2006 J-P-K I juures torusüsteemide paigaldajana töötasuga 24 648 krooni (1 580 eurot, tl. 240). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo XXX tõendiga nr. XXX on tõendatud, et hageja omab B-kategooria juhtimisõigust. Kuresaare Perearstikeskus on väljastanud sõiduki juhi tervise kontrolli kohta tõendi (tl. 57). Seega on hageja võimeline iseseisvalt toime tulema. Erialase töö tegemise võimetus on tõendamata. Hageja omandatud erialal töötamisega saavutatav olemasolevast kõrgem elukvaliteet (heaolu tase) on põhistamata ja tõendamata. Kostja töötab sõlmitud töölepingu alusel AS-s SA autoklaasijana brutotasuga 12 000 krooni (tl. 227). Saue Vallavalitsuse XXX sünniakti nr XXX järgi on kostja XXX sündinud RK’i isa (tl. 232).
Asjas kogutud tõendite järgi puuduvad kostjal materiaalsed võimalused hageja nõutava hüvitise tasumiseks. Moraalse kahju hüvitise väljamõistmisel ei või põhjustada kahju tekitaja ja tema perekonnale olulist heaolu langust. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja töötasu on piisav lapse ülalpidamiskulude kandmiseks ja perele eluaseme võimaldamiseks. Märgitud kulutused on eelistatud mittevaralise kahju hüvitamise kohustusele. Hinnates kahju hüvitist vähendavaid asjaolusid, s.o. kannatanu kahju tekkimist soodustavat käitumist, hageja toimetulekut ning kostja varalist olukorda kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hageja moraalse kahju hüvitamiseks on 100 000 krooni. Sellises summas hüvitise maksmiseks on alust eeldada kostja poolt senisest suuremate pingutuste tegemist. Hageja on esitanud nõude ühekordse hüvitise saamiseks. Kohtul puudub õigus hageja nõude piire ületades määrata perioodiline hüvitis. menetluskulud Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hagi esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 16 000 krooni. TsMS RS § 3 järgi lahendab kohus otsuse tegemisel ka kohtukulude väljamõistmisega seonduva. TsMS I § 60 lg. 1 ja 64 lg. 1 järgi tuleb nõuda riigilõivu riigituludesse kostjalt 6 000 krooni ja hagejalt 10 000 krooni. Kohus on tsiviilasjas määranud ekspertiisi läbiviimise. Harju Maakohtu 7.aprilli 2008 määrusega on eksperdile makstud välja tasu 7 525 krooni, mis tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Hageja on avansina tasunud 3 000 krooni. Seega tuleb hagejalt nõuda riigituludesse 762.50 krooni ja kostjalt 3 762.50 krooni. Kostja esindaja tasu tuleb jätta kostja kanda. Kostjale on osutatud riigi õigusabi. Harju Maakohtu 7.aprilli 2008 määrusega on kohus määranud esindajale väljamaksmiseks 3 650 krooni, mis tuleb kostjalt nõuda riigituludesse riigi õigusabi seaduse § 8 lg. 3 alusel. Hageja kohtkulude nimekirja ei esitanud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 64 lg. 1, TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS I §-st 26; 58 lg. 1; 172 lg. 2, 3 ja 4; TsK §-st 227; 448 ja 462 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja LK’ilt MS’a kasuks 100 000 (ükssada tuhat) krooni moraalse kahju hüvitisena. Nõuda LK’ilt riigituludesse 13 392.50 ((6 000 + 3 650 + 3 762.50), kolmteist tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) krooni. Nõuda MS’alt riigituludesse kuuskümmend kaks) krooni.
10 762.50
((10 000 + 762.50)
kümme
tuhat
seitsesada
Muus osas jätta kohtukulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.