Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mootori maksumusest 88230.00 krooni, mootorivahetuse maksumusest 10830.00 krooni, ekspertiisitasust 3304.00 krooni ja kostjale tasutud arvest summas 5380.00 krooni. Kokku on hagejale tekitatud kahju suuruseks 107744.00 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista, samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Haginõude täpsustuse kohaselt palub kostjalt välja mõista asendusmootori maksumuse 28 000 krooni, mootori vahetuse 10 830 krooni ja kulu enne menetluse algust dokumentaalse tõendi saamiseks, kokku 42 134 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja AS AA hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja moonutab tegelikke asjaolusid kuivõrd tegelikult tellis hageja kostjalt mootoririhma vahetuse. Selle töö käigus ilmnesid lisatööd, mille kostja kooskõlastas hagejaga ning lõplikuks teostatud tööde loeteluks kujunes hammasrihma vahetus, õli vahetus, kütusefiltri vahetus ja tagumiste pidurite remont. Ka ei vasta tõele hageja väide selle kohta, et mootori avamine toimus kostja esindaja osavõtul, kuivõrd hetkeks, kui kostja esindaja auto asukohta jõudis, oli mootor juba lahti võetud. Kostja on seisukohal, et pole võimalik kindlaks teha, kas uuritud detailid olid eemaldatud just sellelt konkreetselt sõidukilt, milline oli mootori seisukord selle avamise hetkel 13.09.2004 ning kas hageja poolt valitud spetsialisti arvamuse saamiseks esitati just kõnealuse mootori detailid. Kostja leiab, et seega on tõendamata et mootoririhm oli kostja poolt valesti paigaldatud, et mootoririhma vale paigaldus oli põhjuslikus seoses mootori hilisema purunemisega ning et hagejal on tema poolt loetletud kahju tekkinud. Hageja poolt esitatud eksperdiarvamus tõendab, et mootor purunes, kuid ei analüüsi ega anna vastust küsimusele, mis põhjustas „mootori väljalaskeklappide pikaajalise vastu kolbe puutumise“. Kostja ei saa aktsepteerida spetsialisti arvamust ega eksperdile esitatud detaile, kuna tal ei võimaldatud viibida mootori avanemise juures. Ekspertiisiaktist nähtuvalt teostati ekspertiis pool aastat pärast mootori purunemist, ekspertiisiaktist ei nähtu, millise sõiduki juurest ja kes on detailid kogunud ning millal seda on tehtud. AS AA väidab, et mootoririhma vale paigutamise tõenäosus on nullilähedane, kuna rihma vahetamiseks kasutatakse spetsiifiliselt selleks otstarbeks valmistatud töövahendit: spetsiaalsed rakised, mis fikseerivad tihvtidega erinevate rihmahammaste asendid. Lisaks kui mootoririhma vale paigaldamine oleks võimalik, siis rihma vale asendi tõttu oleks mootori töö niivõrd häiritud, et see oleks ilmnenud mootori esmasel käivitamisel või esimestel sõidukilomeetritel. Ligi 20 päeva autoga sõitmine ja ca 2000 km läbimine vääralt paigaldatud rihmaga on võimatu - selliste jõudude mõjumine kolbidele nagu ekspert kirjeldab, oleks pidanud kaasa tooma rihma purunemise - kui rihm oli mootori avamisel purunenud, siis ei saa tuvastada, et see oli vääralt paigaldatud. Ka ei ole sõiduk soetatud Eestist ning selle eelmine omanik ning seisund hageja poolt soetamise hetkel ei ole tuvastatavad, seetõttu ei ole teada ka auto tegelik läbisõit. Auto spidomeetri näit kostja juurde remonti saabumise hetkel oli 117000 km, OÜ K A OK andmeil oli spidomeetri näit 119275 km. Seega pärast kostja töökojast lahkumist ning enne mootori purunemist oli sõiduk läbinud 2275 km. Ka märgib kostja, et 2004 septembris helistas kostjale kodanik, kes end ei tutvustanud, kuid hiljem osutus hageja esindajaks, uuris, kas kostja teostab töid, milleks on mootori remont koos silindri hülsside vahetusega, kuna on purunenud kolb ja keps. Asjaolu, et kolb ja keps on purunenud, saab fikseerida vaid mootori lahtivõtmise teel, seega on kostjal põhjendatud kahtlus, et purunenud mootor oli lahti võetud enne, kui mootori väidetavast avamisest kostjat üleüldse teavitati. Ka on vastukäivad hageja esindaja selgitused selle kohta, millistel asjaoludel mootor purunes. Võimatu on läbida vääralt paigaldatud rihmaga üle 2000 km. Hageja soetas 3 päeva enne mootori purunemist kostjalt piduriklotsid ning ei maininud sõnagi sellest, et mootor ei tööta normaalselt, et kostuvad mingisugused hääled või oleks mootori töötamises osas muid pretensioone. Lisaks märgib kostja, et kui mõlemad mootori metallist valmistatud detailid on purunenud, siis on välistatud, et terveks jääb mootoririhm. Kui aga rihm on purunenud, siis on võimatu mootori avamisel öelda, kuidas see oli paigutatud

enne rihma purunemist. Samuti on võimatu nukkvõlli märke asukohta kirjeldada, kuna purunenud detailidest on järel vaid tükid. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13.08.2004.a. teostas kostja hageja kaubiku xxx remonti. Asja materjalide juurde lisatud töökäsust (tlk 38) nähtub, et tehtud töödeks oli hammasrihma vahetus, õli vahetus (õli oli kliendil kaasas), kütusefiltri vahetus ja tagumiste pidurite remont. Asja materjalidest nähtub, et 30.08.2004.a. auto mootor purunes. Asja materjalidele lisatud OÜ K A OK teatisest nähtub, et 13.09.2004.a.tõi OÜ J esindaja OÜ KAOK töökotta sõiduki Xxx. Autol oli mootorikate eemaldatud. Karteripõhja eemaldamisel selgus, et purunenud oli kolb ja keps. Samuti selgus, et väntvõlli ja pumba märgid olid paigas aga nukkvõlli märk oli ühe hamba võrra hiline. Peale plokikaane mahavõtmist selgus, et I silindri sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp olid murdunud ning selle tagajärjel oli purunenud ka plokikaas. Teiste silindrite kolbidel olid klappide löögijäljed. Asja materjalidele lisatud OÜ KAOK teate (tlk 54) kohaselt peavad nad nende poolt avatud xxx mootori seisukorda remontimiskõlbmatuks ning seetõttu soovitavad hankida uus või taastatud pruugitud mootor. Asjas puudub vaidlus, et hageja vahetas nimetatud sõidukil mootori. Mootori maksumuseks oli 28 000 krooni (tlk 57). Hageja väidetel tegi kostja tööd mittenõuetekohaselt, kuna selle töö tagajärjel purunes sõiduki mootor ja mootori asendamiseks pidi kostja tegema kulutusi, palub hageja nimetatud kulud kahjuna kostjalt välja mõista. Hageja leiab et kostja mittenõuetekohane töö seisnes selles, et kostja poolt vahetatud hammasrihm oli paigaldatud ühe hamba võrra hilisemalt ja nimelt see asjaolu põhjustas mootori purunemise. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohus osutab, et VÕS §-st 642 lg 1 nähtub, et määravaks ajaks töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel on töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko tellijale ülemineku hetk. Üldise põhimõtte kohaselt peab tellija, kui ta soovib töövõtja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada, lisaks VÕS §-s 641 nimetatud puuduse olemasolule tõendama ka puuduse eksisteerimist töö üleandmise hetkel. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, kas töö üleandmise ajal oli kostja poolt vahetatud hammasrihm paigaldatud ühe hamba võrra hilisemalt. Uurinud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et töö vastuvõtmise ajal oli hammasrihm asetatud ühe hamba võrra hilisemalt. Asja materjalidele lisatud OÜ KAOK teatest (tlk 4) nähtub, et kui hageja 13.09.2004.a. sõiduki xxx töökotta tõi siis selgus, et nukkvõlli märk oli ühe hamba võrra hiline.

Tunnistajana ülekuulatud MM ütlustest nähtub, et tema mäletamist mööda kui auto OÜ-sse KAOK toodi oli mootor komplektne, mootorit ei olnud üritatud selleks hetkeks avada. Nende tõenditega on kohtu arvates tõendatud, et ajal kui auto toodi OÜ-sse KAOK oli hammasrihm ühe hamba võrra hilisema asetusega, kuid need ei tõenda et sama puudus oli töö üleandmise vastuvõtmise ajal. Tunnistaja AB`i ütlustest nähtub, et septembri alguses helistas tundmatu klient (helistamise ajal nime ei avaldanud) AS-i AA ka küsis, kas teostatakse auto kapitaalremonti, kui keps on murdunud. Kuna helistaja oma nime ei avaldanud, siis soovitati pöörduda spetsiaalse firma poole, kes mootoreid remondib. Mõned päevad hiljem selgus, et helistajaks oli olnud OÜ J poolt RP. Kostja on asjas osutanud, et seda, kas keps on murdunud või mitte saab kindlaks teha vaid mootorit avades, sellele asjaolule ei ole hageja asjas vastu vaielnud. Ühtegi mõistlikku selgitust, kuidas sai hagejal olla teada, et murdunud on keps, kui mootorit ei avatud, asjas esitatud ei ole. Mõistlik seletus puudub ka sellele, miks peale mootori avariid ei teavitatud sellest kohaselt AS-i A A . Asja materjalidest nähtub, et auto seisis kõigepealt peale avariid mitu nädalat hageja valduses ja seejärel viidi teise firmasse OÜ-sse KAOK, kusjuures viies sõiduki OÜ-sse KAOK oli hageja sooviks millegipärast soov, et kontrollitakse üle just mootoririhma märgid. Seda, et hageja sooviks oli üle kontrollida mootoririhma märgid, aga mitte selgitada välja üldiselt mis on mootoriga /autoga juhtunud, tõendab asja materjalide juurde lisatud OÜ KAOK teatis (tlk 4) ja poolte töötajate kirjavahetus (tlk 111). Asjaolu, et hageja poolt kostjale etteheidetud puudus ei saanud esineda töö vastuvõtmise ajal, on kohtu arvates tõendatud ka sellega, et asja materjalidele lisatud asjatundjate ja ekspertide arvamusest nähtub, et sellise puuduse olemasolu oleks pidanud sõiduki kasutamisel olema äratuntav. Asja materjalidele lisatud asjatundja AL arvamusest (tlk 83) nähtub, et ühe hamba võrra hilisemalt paigaldatud hammasrihm viib praktiliselt kohesele mootori purunemisele, ekspertide JS, AKja ÜM`i arvamuse (tlk 107) kohaselt oleks sellise puuduse olemasolul mootori käivitamine märgatavalt halvenenud, mootori võimsus oleks langenud ja kütuse kulu suurenenud. Asjas ülekuulatud ABi ütlustest nähtub, et kui rihm on pandud ühe hamba võrra hilisemalt käivad klapid vastu kolbe, see, et klapid võivad sellise puuduse korral vastu kolbe käia nähtub ka RP`i ütlustest. Asjatundjate ja ekspertide arvamused lahknevad selles osas, mis oleks mootoriga pidanud juhtuma sõiduki kasutamisel, juhul kui hageja väidetud puudus oleks esinenud, kuid kohtu arvates on veenvalt tõendamist leidnud, et ühe hamba võrra hilisemalt paigaldatud hammasrihma korral oleks pidanud sõiduki kasutamisel (sõiduk oli peale hammasrihma vahetust läbinud üle 2000 km) olema äratuntav, et mootor ei tööta korralikult. Asjas puudub vaidlus, et peale hammasrihma vahetust 13.08.2004.a. ei teavitatud kostjat et mootoril on mingi probleem, kuigi samal autol teostati 27.08.2004.a. kostja juures piduriklotside vahetus. Kohtu arvates lisab seisukohale, et hammasrihma asetus ei olnud vale töö üleandmise ajal, veenvust ka ekspert JS`a arvamus, mille kohaselt ei saanud ekspertiisiks esitatud hammasrihm olla paigaldatud kostja poolt, kuna see oli praktiliselt uus, polnud isegi tahmane. Ekspert on avaldanud arvamust, et ekspertiisiks esitatud rihmaga ei ole isegi 1000 km sõidetud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et puudus mille olemasolu hageja kostjale ette heidab, oli töö üleandmise ajal olemas. Kohus peab siiski vajalikuks käsitleda ka asjaolu, mis võis viia mootori purunemiseni. Asja materjalidele lisatud asjatundjate ja ekspertide arvamused lahknevad. Asja materjalidele lisatud asjatundjate E M ja R P (tlk 58-59) arvamuse kohaselt oli xxx mootori ühe silindri klappide ja kolvi purunemise põhjuseks asjaolu, et mootori töötamisel väljalaskeklappide pikaajaline vastu kolbe puutumine (tagumine) põhjustas mootori väljalaskeklapi sääre väsimuspurunemise ja mootori ülejäänud detailide purunemise. Asja materjalidele lisatud OÜ KAOK arvamuse (tlk 55) kohaselt põhjustab diiselmootoritel nukkvõlli märgi ühe hamba võrra hilisem asetus üldjuhul kolbide ja väljalaskeklappide omavahelise kokkupuutumise ja hilisema detailide purunemise, nukkvõlli märgi hilinemine kahe või enama hamba võrra põhjustab mootori kohese purunemise. Asja materjalidele lisatud

asjatundja AL`u arvamuse (tlk 82-83) kohaselt on tehniliselt võimalik xxx mootori väljalaskeklappide kontakt kolvipõhjadega olukorras, kus nukkvõlli märk on ühe hamba võrra hilisem. Samas avaldab asjatundja arvamust, et ühe hamba võrra hilisemalt paigaldatud hammasrihm viib praktiliselt kohesele mootori purunemisele, millele eelneb tugev metalne heli. Asja materjalidele lisatud ekspertide JS, AK ja ÜM`i arvamuse (tlk 106-107) kohaselt põhjustas sõiduki xxx mootori purunemise asjaolu, et ühe silindri sisselaskeklapi klapipea eraldus klapisäärest väsimusprao tõttu, eraldunud klapipea võis kiiluda kolvi ja väljalaskeklapi vahele, takistades hetkeks nukkvõlli pöörlemist ja põhjustades sellega nukkvõlli „mahajäämuse“, mootori edasisel töötamisel kolb tema peal oleva võõrkehaga (klapipeaga) purustas väljalaskeklapi ja purunes ka ise. Ekspert JS avaldas tema ülekuulamisel, et ühe hamba võrra hilisemaks pandud nukkvõlli puhul ei ole võimalik kolbide ja klappide kokkupuude. Ekspert ÜM avaldas tema ärakuulamisel, et niipalju kui tema kirjandust uuris, ei nähtunud sealt, et ühe hamba võrra hilisemaks pandud nukkvõlli korral oleks võimalik kokkupuude kolviga. Ekspert JS`a selgituste kohaselt olid löökide sügavused kolbide põhjal suhteliselt väikesed ning pikemaajaliselt ei saanud klapid kolvi põhjaga olla kokku puutunud, kuna väljalaskeklapil ei esinenud klapi tööpinna viskumist klapi telje suhtes. Arvestades asja materjalidele lisatud asjatundjate ja ekspertide arvamusi ja täiendavaid selgitusi, leiab kohus, et veenvamalt on tõendamist leidnud, et antud mootori purunemist ei põhjustanud väljalaskeklappide puutumine vastu kolbe. Sellele viitab kohtu arvates ka ekspertide JS, AK ja ÜM`i arvamus sisselaskeklapi ja väljalaskeklapi ajalise purunemise kohta. Ekspertide arvamusest (tlk 107) nähtub nimelt, et ühel sisselaskeklapil on klapipea eraldunud klapisäärest, ühel väljalaskeklapil on klapisäär murdunud kahest kohaselt. Ekspert JS selgitustest nähtub, et kui väsimusprao tõttu oleks purunenud väljalaskeklapp, siis sisselaskeklapil oleks olnud väga vähe võimalusi terveks jääda, sest kui eeldada, et väljalaskeklapp purunes varem, siis kõik purunenud detailid oleksid pidanud samamoodi sisselaskeklapi purustama, kuna aga väljalaskeklapp oli tervem, purunes ta rohkem. Asja materjalidele lisatud asjatundja R P 07.11.2007.a. arvamusest nähtub, et oma seisukoha kujundamisel on ta võtnud aluseks ka OÜ KA arvamuse. Arvestades asjaolu, et sama asjatundja on esitanud ka 13.01.2005.a. arvamuse (tlk 58-59), leiab kohus, et tema lõpptulemusel ekslik järeldus mootori purunemise asjaolude kohta tulenebki sellest, et ta on lähtunud eeldusest, et nukkvõlli märk oli ühe hamba võrra hilisema asetusega välistades sellega võimaluse, et mootori purunemise võisid põhjustada muud asjaolud. Hageja on leidnud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ning seetõttu tekkis tema asjale kahju. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus osutab, et töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseks on käesoleval juhul VÕS § 115 lg 1 kohaselt töövõtulepingu mittenõuetekohane täitmine (mis väljendub tehtud töö mittevastavuses lepingutingimustele) ja töövõtja vastutus mittenõuetekohase täitmise eest. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja poolt mittenõuetekohane töö teostamine. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks ka 3304 krooni, mille hageja kulutas asjatundja arvamuse saamiseks enne kohtumenetlust. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Eelnimetatud sätte kohaselt hõlmavad kulud kahju kindlakstegemiseks ka kulutusi, mis on vajalikud võimaliku lepingurikkumise kindlakstegemiseks, sh. mõistliku suuruses asjatundjakulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud summat asjatundja arvamuse saamiseks, kuna antud asjas leidis kohus, et esitatud asjatundja arvamus ei tõenda veenvalt hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Eelpooltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja kohtukulud moodustavad vastavalt nimekirjale õigusabikuludest summas 16 765 krooni. Arvestades vaidluse olemust, asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus juhindudes TsMS §-st 60 ja 61, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 2 100 krooni. Ülejäänud poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.